Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-58769
Tsiviilasi
L OÜ hagi GOÜ vastu võla nõudes
Hagihind
10 501,68 krooni ehk 671,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Inkasso OÜ, Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn); Kostja: G OÜ (registrikood xxx, xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt G OÜ-lt hageja L OÜ kasuks välja 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot ja 74 senti ehk 15 501,68 krooni, millest 671,18 eurot (ehk 10501,68 krooni) on põhivõlgnevus ning 319,56 eurot (ehk 5000 krooni) on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt G OÜ-lt hageja L OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina ehk 0,5% päevas põhinõudelt summas 671,18 eurot (ehk 10501,68 krooni) alates hagi esitamisest 24.11.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ G kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 24.11.2010.a hagiavalduse kostja vastu 10 501,68 krooni ehk 671,18 euro põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 06.12.2010.a määrusega. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras.
2.Kostja vastas hagiavaldusele 04.01.2011.a. Kostja tunnistas hageja nõuet põhivõlgnevuse osas summas 10 501,68 krooni. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet viivise osas.
3.Kohus andis mõlemale poolele oma 20.01.2011.a pöördumises aega täiendavate tõendite ja põhistatud seisukohtade esitamiseks, samuti kompromissi sõlmimiseks. Kohus teatas pooltele, et lahend käesolevas asjas tehakse neile teatavaks 02.03.2011.a.
4.Kohtu pöördumisele vastates esitas kostja oma täiendavad seisukohad 14.02.2011.a. Kostja teatas, et on endiselt nõus põhivõlgnevuse tasumisega, kuid palub hagejal loobuda viivise ja menetluskulude nõudest. Hageja kohtule täiendavaid seisukohti või tõendeid ei esitanud.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.12.2009.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama kostjale territooriumi, prügiurnide ja kõnniteede puhastamist ning vajadusel lumetõrje töid. Hageja esitas tööde eest kostjale arveid, mida kostja pidi tasuma. Kostja arveid ei tasunud ning võlgnes seisuga 15.11.2010.a hagejale 10 501,68 krooni. Kuna kostja viivitas arvete tasumisega, arvestas hageja tasumata arvetelt viivist summas 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas lähtudes lepingu punktist 6.1.2.. Hageja nõudis kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 8513,86 krooni ehk 544,13 euro väljamõistmist. Samuti nõudis hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,5% päevas põhinõudelt alates 24.11.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktile 1, § 108 lõikele 1, § 113 lõikele 1.
7.Kohtule 17.01.2011.a esitatud menetlusdokumendis pidas hageja meelevaldseteks ja motiveerimatuteks kostja väiteid nagu oleks viivisenõue vastuolus hea äritava põhimõtetega ning liigkasuvõtjalik. Hageja ja kostja on omavahel kokku leppinud viivitusintressi juhuks, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on olnud teadlik oma kohustustest ja nende mittetäitmisega kaasnevast. Kuna viivitusintress on poolte poolt kokku lepitud dispositiivsuse põhimõttel, on tegemist poolte endi tahtega. Viivisenõue ei ole vastuolus hea äritava põhimõttega. Pelgalt asjaolu, et viivisenõue on hagi esitamisel sama suur kui põhinõue, ei ole veel aluseks selle tasumata jätmisel. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet võlausaldajal põhjendada üksnes juhul, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja
viivist on arvutatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Tulenevalt VÕS § 113 lõikest 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Kuivõrd kostja majandustegevus oli peatunud, oli hageja nõus vähendama viivise nõuet summani 5000 krooni ehk 319,56 eurot. Menetluskulude osas oli hageja nõus, et kostja tasub hagejale menetluskuludena pool riigilõivust ning esinduskuludena 3750 krooni ehk 239,67 eurot. Sellistel tingimustel oli hageja nõus lõpetama kohtumenetluse kompromissiga. Kostja vastuväited
8.Kostja teatas kohtule oma vastuses, et tal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja tunnistas hageja nõuet põhivõlgnevuse osas summas 10 501,68 krooni. Kostja ei tunnistanud hageja viivise nõuet. Kostja leidis, et viivise määr 0,5% on liiga suur ega ole kooskülas tsiviilseadustiku üldosa seaduses kajastatud hea äritava põhimõttega. Kostja leidis, et viivise nõue ei tohi olla omaette kasumi teenimise eesmärgiks. Kuna viivisenõue on hagi esitamise seisuga peaaegu sama suur kui põhinõue, on hageja viivisenõue liigkasuvõtjaliku iseloomuga, mistõttu kostja seda ei tunnistanud.
9.Kostja teatas ühtlasi kohtule, et tema majandustegevus on peatanud. Kostja tegi hagejale ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kostja kohustub tasuma põhivõla, hageja loobub viivisenõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10.14.02.2011.a teatas kostja kohtule, et kostjast on saanud Maardu sauna operaator. Kostjal ja Maardu Linnvalitsusel on sõlmitud leping toetuse kohta, kuid toetuse maksmisel tekkisid viivitused, millest omakorda tekkisid kostjal võlgnevused, sealhulgas võlgnevus hageja ees. Kostja teatas, et on endiselt nõus tasuma põhivõlgnevuse, kuid palus hagejal loobuda viivise ja menetluskulude nõudest. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
12.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) pooled sõlmisid 31.12.2009.a töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama territooriumi, prügiurnide ja kõnniteede puhastamist ning vajadusel lumetõrje töid ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma; 2) hageja esitas kostjale arveid kokku summas 10 501,68 krooni, millised kostja jättis tähtaegselt tasumata.
13.Kostja on tunnistanud käesolevas asjas hageja põhinõuet tema vastu summas 10 501,68 krooni. Kostja on vastu vaielnud hageja viivisenõudele ning on leidnud, et hageja viivisenõue on liigkasuvõtjaliku iseloomuga ja vastuolus hea äritava põhimõtetega. Kostja on pidanud hageja soovitud viivise määra liiga suureks.
14.Hageja on leidnud, et tema poolt nõutud viivise määr on kooskõlas hea äritava põhimõttega, kuna vastavas määras on pooled lepingus ise vabatahtlikult kokku leppinud. Kostja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamist, kuid vaatamata sellele oli hageja nõus vähendama kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste summat 5000 kroonini.
15.Kohus selgitas kostjale oma 20.01.2011.a pöördumises (toimiku lk 31), et kostjal tuleb tõendada ja põhistada, miks poolte vahel lepingus kokku lepitud viivise määr ei ole kooskõlas
hea äritava põhimõtetega. Kohus kohustas kostjat välja tooma, milline on kostja hinnangul heale äritavale vastav viivise määr. Samuti selgitas kohus kostjale, et kostjal on VÕS § 162 lg 1 alusel õigus taotleda leppetrahvi vähendamist, tõendades nimetatud sättes välja toodud leppetrahvi vähendamise aluste olemasolu ehk seda, milline on kohustuse täitmise ulatus kostja poolt, milline on hageja õigustatud huvi viivise saamisel ja milline on poolte majanduslik seisund.
16.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ega hiljem välja toonud, milline oleks kostja hinnangul olnud heale äritavale vastav viivise määr. Samuti ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist ega esitanud asjaolusid, millest tulenevalt viivis vähendamisele kuuluks. Kostja ei ole vastanud hageja kompromissettepanekule.
17.Asjas kogutud tõenditest (poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, toimiku lk 4-6) nähtub, et pooled leppisid omavahel sõlmitud lepingus kokku viivise määras, milleks on lepingu punkti
6.1.2.järgi 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas. Hageja on oma viivisearvestuse esitamisel lähtunud lepingus kokku lepitud viivise määrast (hageja viivise arvestus, toimiku lk 14), kuid hageja on pidanud võimalikuks vähendada sissenõutavaks muutunud viivise summat kuni 5000 kroonini. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja jättis lepingu alusel talle esitatud arved tähtaegselt tasumata.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohutuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud viivise määr. Seega tuleb käesolevas asjas lugeda viivise määraks poolte vahel lepingus toodud viivise määr. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millistel põhjustel loeb kostja tema enda poolt sõlmitud lepingus toodud viivisemäära vastuolus olevaks heade äritavadega. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milline oleks olnud tema arvates heade äritavadega kooskõlas olev viivise määr. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väite põhistamisel menetlusosalise poolt tuleb neid väiteid põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saaks kohus lugeda väite usutavaks. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning kohtu hinnangul ei ole kostja usutavalt põhistanud, miks on poolte vahel lepingus toodud viivisemäär vastuolus hea äritava põhimõtetega ja liigkasuvõtjalik, kuigi kohus on juhtinud kostja tähelepanu vajadusele oma vastuväiteid tõendada ja põhistada (kohtu pöördumine 20.01.2011, toimiku lk 31). Hageja ei ole nõudnud kostjalt viivist, mis ületaks põhivõlgnevuse summat. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise nõuet vähendanud, kuid vaatamata sellele soovib kostja viiviste tasumise kohustusest täielikku vabastamist. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning alusetud ega anna alust hageja viivisenõude täielikuks rahuldamata jätmiseks.
19.Riigikohus on leidnud, et võlausaldaja peab põhjendama üksnes põhivõlast suuremat viivise nõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist (RK TKo 26.10.2010.a nr 3-2-1-87-10). Käesolevas asjas ei ole hageja nõudnud kostjalt viiviseid summas, mis ületaks põhivõlgnevust. Lähtudes kostja poolt väidetud majanduslikust olukorrast, on hageja vähendanud ise oma viivise nõuet kostja vastu. Eeltoodud olukorras on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada täielikus ulatuses. Täiendavalt märgib kohus, et tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ei sätesta nõudeid viivise määrale ega reguleeri, millistel juhtudel on viivis vastuolus hea äritava põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et viivise nõude esitamine hageja poolt lepingus kokku lepitud viivise määra järgi lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu kostja vastu on kooskõlas hea usu põhimõtte ja seadusest tulenevate teiste nõuetega.
20.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot ja 74 senti ehk 15 501,68 krooni, millest 671,18 eurot (ehk 10501,68 krooni) on
põhivõlgnevus ning 319,56 eurot (ehk 5000 krooni) on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina ehk 0,5% päevas põhinõudelt summas 671,18 eurot (ehk 10501,68 krooni) alates hagi esitamisest 24.11.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
21.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.