Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduses esitatud asjaolud (avaldus koostatud 21.12.2010). 1) Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (M E) sõlmisid 19.07.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-122914-EG (Leping 1), mille kohaselt anti kostja kasutusse MC Standard püsimaksega (P) kaart, mis oli seotud limiidikontoga 221037070280 ning arvelduskontoga 221015802218 ning võimaldati kostjale krediidilimiiti tehingute tegemiseks 20 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Poolte kokkuleppel suurendati krediidilimiiti kuni 65 000 kroonini. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale igakuiselt püsimakseid, kohustudes maksepäeval tagama püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati 800 krooni, pärast limiidi suurendamist – 2400 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 17.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 17.09.2009 ja kuni 17.03.2010 püsimakseid ei tasunud. 27.09.2009 kuni 27.11.2009 kostja kaardikasko makseid ei tasunud. Lepingu 1 p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (EKP intress + 7% aastas 2) 08.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-221369-VL (Leping 2), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 100 000 krooni, intressimääraga 16 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 18.12.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 2 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 18.kuupäeval. Kostja jäi laenu põhiosa ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 18.09.2009 ja kuni 18.06.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles seega viivituses 10 üksteisele järgneva laenusumma maksega. 3) 27.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 09-051129-VV (Leping 3) summas 15 606 krooni, intressimääraga 26 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 11.03.2012. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu 3 laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval. Kostja jäi lepingu 3 laenusumma ja intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 11.09.2009 ja kuni 16.06.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 10 üksteisele järgneva laenusumma ja intressi maksega. Lepingut 2 ja 3 kohaselt oli hagejal õigus viivise arvestamist alustada puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 fikseeritud määras (EKP intress + 7% aastas). 4) 21.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-109182-RK (Leping 4), mille alusel anti kostja kasutusse MC Cold Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga 221042028845 ning arvelduskontoga 221015802218 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 20 500 krooni ulatuses, intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kasutuses oleva krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma intressi iga kuu 18.kuupäeval. Lepingu p 5.7 alusel oli kostja kohustatud hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Viivist oli hagejal õigus arvestada tähtpäevaks tasumata summalt VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi intressimaksete tasumisega võlgnevusse 18.09.2009 ja kuni 18.03.2010 makseid ei tasunud. 21.06.2010 saatis hageja kostjale kirja lepingute 1, 2, 3 ja 4 ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 06.07.2010. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud

tähtpäevaks võlgnevuse mittetasumisel, ütleb hageja lepingud seoses võlgnevusega üles ja alustab kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks, seejuures lisanduvad lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ja hiljem kohtutäituri tasud. Kostja sai hageja kirja isiklikult kätte aadressil Mixintie 2 C 17 04130 Finland 20.07.2010. 19.03.2010 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse üle uue lepingu nr 10022034-KE alla. 07.07.2010 ütles hageja lepingud 2 ja 3 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 22.03.2010 sulges hageja lepingu 4 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 10-022702-KX alla. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis hageja ees võlgnevus, samuti ei teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja nende mõjust, mistõttu ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 20.12.2010 seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 197 227 krooni. Lepingu 1 järgi (nr 10-022034 –KE) moodustas võlgnevus kokku 70 242.17 krooni (põhiosa 64 990.89 krooni, intress 97.50 krooni, kaardikasko 1 083.42 krooni ja menetlustasu –postikulu 50 krooni, viivis 17.09.2009 -20.12.2010 summas 4 020.36 krooni. Lepingu 2 järgi (07-221369-VL) moodustas võlgnevus kokku 78 949.02 krooni (põhiosa 66 267.30 krooni, intress 9 564 krooni, põhiosa viivis 3 117.72 krooni 18.09.2009 – 20.12.2010. Lepingu 3 järgi (09-051129-VV) oli võlgnevus kokku 24 084.84 krooni (põhiosa 18 826.17 krooni, intress 4 447.60 krooni ja põhiosa viivis 811.07 krooni 16.09.2009-20.12.2010. Lepingu 4 järgi (10-022702-KX) tulenev võlgnevus moodustas 23 950.97 krooni (põhiosa 20 500 krooni, intress 2 224.25 krooni, põhiosa viivis 1 226.72 krooni (22.03.2010 kuni 20.12.2010). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102 ja 113 lg 1 sätestatule ning taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga lepingute järgi kokku võlgnevuse 197 227 krooni väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 170 584.36 krooni. Samuti taotleb alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud krediitkaartide kasutamise lepingud ja laenulepingud koos laenu tagastamise maksegraafikutega ning võlgnevuste arvestustega, lepingu nr 08-109182-RK andmed ja sooritatud operatsioonid, lepingu nr 10-022702-KX andmed ja võlgnevuse arvestus, koopia kostjale saadetud kirjast ja teatisest lepingute ülesütlemise kohta; hageja esindaja volikiri ning maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited 20.01.2011 hagile esitatud vastuses teatas kostja, et tal puuduvad vastuväiteid hagile, kuid töö puudumisel ei ole võimalik nõutud summat tasuda, mistõttu kostja sooviks oleks sõlmida hagejaga kompromiss. Kostja ainsaks sissetulekuks on 146 eurot lapseraha kuus ning elukaaslase poolt toetuse saamisel suudaks ta töö leidmiseni maksta hagejale 100 eurot kuus. III Kohtuistungil 01.03.2011 01.03.2011 tuvastatud asjaolud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule edastatud e-kirjas teatab kostja, et on kohtukutse kätte saanud, kuid palub otsus asjas teha tema osavõtuta, sest tal puudub hetkel rahaliselt võimalus Eestisse sõita. Kostja kinnitab, et teeb endast parima, et võlg saaks tasutud. Hageja jääb 01.03.2011 kohtuistungil hagiavalduses esitatud nõude ja selle aluseks olevate asjaolude juurde ja palub hagi rahuldada. Hageja volitatud esindaja kinnitab, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud, samuti ei ole kostja võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks

hageja poole pöördunud. Võlgnevuse suurust arvestades, ei ole aga kostja poolt tema vastuses pakutud summa 100 eurot kuus hagejale vastuvõetav. Samal kohtuistungil täpsustab hageja oma nõuet seoses viiviste arvestamisega seisuga 01.03. 2011. Hageja nõudeks jääb kokku kostjalt 12 774.89 euro väljamõistmine, millest põhivõlgnevus moodustab endiselt 10 902.33 eurot (170 584.36 krooni). 1) Lepingu 1 järgi (nr 10-022034 –KE) moodustab võlgnevus kokku 4553.95 eurot, seejuures viivisnõue on suurenenud perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 64.66 euro võrra; 2) Lepingu 2 järgi (nr 07-221369-VL) moodustab võlgnevus kokku 5111.81 eurot , viivisnõue suurenes perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 66.05 euro võrra; 3) Lepingu 3 järgi (nr 09-051129-VV) on võlgnevus kokku 1557.81 eurot, viivisnõue suurenes perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 18.51 euro võrra; 4) Lepingu 4 järgi (nr 10022702-KX) tulenev võlgnevus moodustab kokku 1551.32 eurot, viivisnõue suurenes perioodil 22.12.2010 kuni 01.03.2011 summa 20.57 euro võrra. Samuti palub hageja välja mõista täiendavalt viivise alates 02.03.2011 protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 410 kohaselt võib kohus hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostja hageja nõuet ei ole vaidlustanud ning on nõustunud hagi läbivaatamisega tema osavõtuta, siis lahendab kohus asja sisuliselt. Poolte vastastikused õigused ja kohustused tulenevad nende vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest. Kostjale on võimaldatud krediidilimiidi kasutamist temaga 19.07.2007 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ja 21.08.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel, samuti on antud talle hageja poolt laenu 08.12.2007 ja 27.06.2009 sõlmitud laenulepingute alusel. Vastavad lepingud on hagiavaldusele lisatud koos iga lepingu järgi põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete arvestusega. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ja on jäänud laenu- ning intressimaksete tasumisega võlgnevusse. Võlgnevuse arvestust kostja ei ole vaidlustanud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja lepingute erakorralisel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud ning andnud ka kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.. Kostja poolt hagiavalduses toodud nõudele vastuväidete puudumisel kuulub hagi kohtuotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kogusummas 199 883.59 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 170 584.36 krooni. Võlgnevuse kogusummas sisaldub ka hageja esitatud täpsustatud viivisnõue seisuga 01.03.2011. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel.

Seega moodustab käesolevas asjas hageja nõue kokku summas (199 883.59 : 15,6466) = 12 774.89 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab (170 584.36 : 15,6466) = 10 902.33 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ja kuulub kohtuotsusega rahuldamisele ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o. alates 02.03.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 05. aprillil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.