Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L. D. ja Elisa Eesti AS sõlmisid 14.06.2007. a liitumislepingu nr 1614954, liitumisleping lõpetati 17.09.2009. a.
2.Liitumislepingu järgi oli hinnapakett ONLINE NR 6, osapoolte õigused ja kohustused määrati kindlaks TeleYks Eritingimustega ja TeleYks Hinnakirjaga.
3.Hagiavalduse kohaselt 20.08.2010. a tasus hageja otsekorralduslepingu alusel 4 919 krooni võlana roamingteenuse kasutamise eest. Hageja pöördus kostja poole seoses helistamisega välisoperaatori võrgus. Kostja vastas hagejale, et piirialastes kohtades võib mobiiltelefon sattuda välisoperaatori võrku ning tuleb jälgida, et mobiiltelefoni ekraanil oleks õige operaatori logo (Elisa/TeleYks). Kostja selgitas, et kui telefon on seadistatud automaatsele võrguvalimisele, võib juhtuda, et mõne operaatori tugevama võrgu olemasolul piirkonnas või võrgu ülekoormuse tõttu valib telefon automaatselt võrgu (tugevama väljaga võrgu, vähem koormatud võrgu). Et seda piiriäärsetes piirkondades või piiri ületades ei juhtuks, tuleb telefon seadistada käsitsi võrguvalimise režiimile. Roamingteenus aktiveerub liitumislepingu sõlmimisel automaatselt ning kui klient ei soovi kasutada roamingteenust, võib klient teenuse deaktiviseerida kas ise läbi iseteenindusbüroo või helistades TeleYks klienditeeninduse telefonile. Hageja märgib, et perioodil, mil talle välismaal vastuvõetud või välismaal helistatud kõnede eest arved esitati, ei viibinud ta välismaal. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud liitumislepingus puudub säte selle kohta, et roamingteenus aktiviseerub automaatselt liitumislepingu sõlmimisel ning teenus tuleks deaktiviseerida kliendil ise. Klient ei saa ise aktiveerida roamingteenust ning hageja arvab, et tegemist on tehnilise probleemiga, kuna ainult telefonioperaator ise võib lülitada sisse roamingteenuse. Teenus ei saa ise aktiviseeruda ka juhul, kui sekkub tugevam operaatori võrgu väli. Kostja väide, nagu oleks hageja kasutanud roamingteenust on põhjendamatu ning hageja arvelt on põhjendamatult võetud raha summa 4 919 krooni. Lisaks sellele nõuab kostja hagejalt võlga summas 2 014,367 krooni. Nõue on põhjendamatu, sest kostja nõuab tasu ajavahemiku eest, millal hageja ei kasutanud TeleYks operaatori teenust ja oli sõlminud lepingu uue operaatoriga Tele2. Hageja taotleb, et kostja hüvitaks kahju 4 919 krooni ja tühistaks võlgnevuse summas 2 014,37 krooni, mille kostja on hagejalt välja nõudnud mobiilsideteenuse kasutamise eest.
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et võrguoperaatori valimine toimub automaatselt ning hageja pidi ise väliskõnede teenuse deaktiviseerima kas läbi iseteenindusbüroo või klienditeeninduses. kui telefon on seadistatud automaatsele võrguvalimisele, võib juhtuda, et mõne operaatori tugevama võrgu olemasolul piirkonnas või võrgu ülekoormuse tõttu valib telefon automaatselt võrgu (tugevama väljaga võrgu, vähem koormatud võrgu). Et seda piiriäärsetes piirkondades või piiri ületades ei juhtuks, tuleb telefon seadistada käsitsi võrguvalimise režiimile. Seega ei oma tähtsust ka asjaolu, kas hageja viibis roaming kõnede ajal välisriigis või mitte. Seega on otsekorralduslepingu alusel hageja arvelt maha võetud summa põhjendatud, sest hageja kasutas mobiilside teenust (sh roamingteenust). Hageja nõue 2 092,37 krooni suuruse võla tühistamiseks pole samuti põhjendatud, sest pooltevaheline liitumisleping lõpetati 17.09.2009. a, 15.10.2009. a koostati arve mobiilside kasutamise eest perioodil 15.09-14.10.2009. a.
5.Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja tunnistab seda, et on omavoliliselt aktiviseerinud roaming teenuse, sest tegemist ei ole tehnilise probleemiga.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Poolte vahel on põhiline vaidlusküsimus selles, kas hageja on kohustatud tasuma roamingteenuse eest olukorras, kui teenus aktiviseerub piirialal (telefon häälestub välisriigi operaatori võrku).
8.Hageja on seisukohal, et roamingteenus ei saa Eestis viibides lülituda roaming side (välisoperaatori võrku) teenust saab aktiveerida ainult operaator (kostja), teenus ei aktiveeru vaid põhjusel, et teise operaatori levi on tugevam. Kostja omakorda on seisukohal, et hagejal oli võimalus teenus deaktiveerida (kas Elisa kaudu või valides telefonis käsitsi võrguvaliku) ning äärealadel, kus Elisa levi jääb nõrgaks, vahetab telefon operaatorit ja kõne tehakse välisoperaatori võrgus.
9.Kostja on 01.09.2009. a vastuses hagejale märkinud, et roaming side teenus aktiveerub vaikimisi liitumislepingu sõlmimisel. Samas vastuses antakse ka juhised, kuidas teenust deaktiveerida. Vastuses märgib kostja, et tegemist ei ole kostjapoolse veaga.
10.Kohus leiab et hageja väide, mille kohaselt hageja pole roamingteenust tellinud, on õige.
11.Kostja pole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et hageja on avaldanud soovi kas liitumislepingu sõlmimisel või hiljem roamingteenuse avamiseks.
12.Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste (avaldatud: http://www.teleyks.ee/et/Lepinguline-klient/Liitumine/Yldtingimused) kohaselt reguleerivad üldtingimused osapoolte vahel sõlmitud Elisa liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Üldtingimuste punkt 1.3.12 sätestab, et roamingteenus ehk võrgukülastusteenus on kliendi poolt välisriigis Elisa roamingpartneriks oleva sideettevõtja sideteenuste kasutamine, mille eest tasumine toimub Elisa kaudu. Üldtingimuste punkti 6.2.2 kohaselt on Elisa kohustatud osutama või vahendama kliendile teenuseid kooskõlas liitumislepingu tingimustega ning
lähtudes hinnakirjas fikseeritud tasumääradest. Elisa võimaldab kliendile mobiiltelefoniteenuste kasutamist Eesti Vabariigi territooriumil mobiiltelefonivõrgu levialas ning vahendab kliendile välisriikides, kus on Elisal sõlmitud kehtivad roaminglepingud, roaming-teenuste kasutamist.
13.Poolte vahel sõlmitud liitumisleping ei sätesta seda, et lepingu sõlmides avaldas hageja soovi roamingu aktiveerimiseks või tegi seda hiljem iseteenindusbüroo või Elisa kaudu. Liitumisleping ega Elisa teenuste kasutamise üldtingimused ei sätesta ka seda, et liitumislepinguga kaasnevad automaatselt teatud teenused, mille kasutamisest loobumiseks tuleb vastav teenus deaktiveerida.
14.Kohus ei nõustu kostjaga, et roamingteenus aktiveerub liitumislepingu sõlmimisel automaatselt ning teenust saab hiljem deaktiveerida kliendi soovi. Nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas internetis avaldatud informatsiooniga roamingu kohta (avaldatud: http://www.teleyks.ee/et/Lepinguline-klient/Teenused/24/Roaming ). Roamingu kohta on avaldatud järgmine informatsioon: „ kui soovid mobiiliga helistada välisriigis ehk roamingus olles pead tellima Väliskõnede teenuse. Väliskõnede tellimine on tasuta ja teenusel puudub kuumaks. Roaming ehk rändlusteenus on maksustatud riigisiseste kõnede hinnakirjast erinevalt. Teenus annab kaks väärtust - esiteks on võimalik helistada Eestist rahvusvahelisi kõnesid ja teiseks on võimalik helistada ja vastu võtta kõnesid välisriigis.“ Alajaotuses „Võimalused“ aga alljärgnev info: „Rändlusteenus avatakse kliendi soovil. Teenuse aktiveerimiseks peab klient avaldama soovi kas iseteenindusbüroo või kliendiinfotelefoni 56 123 123 kaudu. Rändlusteenust kasutades ei sõltu minutihinnad sinu kasutatavast kõnepaketist.“
15.Kohus märgib, et juhul, kui piiriäärsetel aladel toimubki mingitel tehnilistel põhjustel mobiiltelefoni lülitumine välisriigi võrku (tugevama levi või võrgu ülekoormuse tõttu), tulnuks seda hagejale selgitada liitumislepingu sõlmimisel, samuti võimalust teenuse deaktiveerimiseks. Kostja poolt 01.09.2009. a kirjas antud juhised ja selgitused roaminguga seotud riskidest piirialadel on tagantjärgi tarkus. Selleks ajaks oli hageja mobiiltelefoniga tahtmatult välisriigi (Venemaa) võrgus tehtud või vastu võetud 84 kõnet, samas liitumislepingu sõlmimisel ei antud hagejale võimalust avaldada oma soovi teenuse kasutamiseks või sellest loobumiseks ning teenuse kasutamisega seotud kohustustega sidumiseks.
16.Kuna hageja näol on tegemist tarbijaga, oli hagejal tarbijakaitseseaduse (TKS) § 3 p 3 järgi õigus saada ning kostjal TKS § 4 lg 2 järgi kohustus anda pakutavate kaupade ja teenuste ning nende kasutamistingimuste kohta õigeaegset, vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning kauba või teenusega seotud riskide kohta. Tarbijale antav teave peab olema arusaadav. Kohus leiab, et kliendilt ei saa eelneva instrueerimiseta oodata operaatori logo jälgmist piirialadel, võrguvalimise käsitsi seadistamist vms, samuti vastava informatsiooni otsimist mobiilsideoperaatori kodulehelt. Kohus märgib, et kostja esitatud vastuoluline teave roamingu vahendamise / kasutamise kohta (st Elisa kodulehelt üldkättesaadava info järgi avatakse roaming teenus kliendi soovil /, tegelikkuses aga aktiveerib operaator teenuse omavoliliselt liitumislepingu sõlmimisel) on eksitav kauplemisvõte TKS ja Ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) mõttes (eksitav tegevus / tegevusetus kui ettevõtja muuhulgas esitab olulist teavet ebaselgelt, arusaamatult või mitmetähenduslikult, dir art 7 p 2, TKS § 12, § 123 lg 1 )
17.Vastavalt VÕS § 14 lg 2 peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kohus leiab, et aktiveeritud teenusest, mille kasutamine on seotud teatud riskide ning võimalike rahaliste kohustuste tekkimisega teisele lepingupoolele (hagejale) pidi mobiilsideoperaator (kostja) hagejat sõlmimisel teavitama.
18.Kostja on oma vastuses kinnitanud, et hageja tahet teenuste kasutamiseks avaldanud ei ole, teenus aktiveeriti vaikimisi. Vastavalt TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Sama sätestab VÕS § 20 lg 2. Vaikimise nõustumuseks lugemist pooltevaheline liitumiselping ette ei näe.
19.Kuna hageja ei ole avaldanud soovi roamingu kasutamiseks, eelviidatud sätetest tulenevalt ei saa ka vaikimist nõustumuseks lugeda, hageja ei ole ajavahemikul 15.07-14.09.2009. a välisriigis viibinud (roamingut kasutanud), puudub alus nõuda L. D.lt roamingu eest tasu.
20.Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu kaks nõuet: - välja mõista kahju summas 4 167 krooni ja - tühistada võlgnevuse roamingside teenuse eest summas 2 014, 37 krooni. Hageja mõlemad nõuded hõlmavad küsimust, kas hageja on kohustatud tasuma roamingteenuse eest olukorras, kui teenus aktiviseerub piirialal (telefon häälestub välisriigi operaatori võrku). Nõuded tulenevad otsekorralduse alusel kostja poolt kinnipeetud arvest nr 1000124195 ja tasumata arvest nr 1000141251. Sisuliselt soovib hageja arve 1000124195 järgi alusetult arvestatud ja kinnipeetud raha tagastamist ning arve 1000141251 tasumise kohustuse puudumise tuvastamist.
21.Elisa Eesti AS on esitanud hagejale tasumiseks järgmised arved: - arve nr 1000124195 17.08.2009. a, perioodi 15.07.-14.08.2009. a eest summas 4 919, 31 krooni (tl 56); - arve nr 1000141251 16.09.2009. a, perioodi 15.08-14.09.2009. a eest summas 2 014, 37 krooni (tl 40); - arve nr 1000164947 15.10.2009. a, perioodi 15.09-14.10.2009. a eest summas 2 092, 37 (hõlmab eelmise arve eest tasumata 2 014, 37 + 78 krooni (tl 57, 58). Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et arve nr 1000141251 alusel võlg 2 014, 37 on arvestatud ajavahemiku eest, mil hageja ei kasutanud TeleYks operaatorteenust ning oli juba sõlminud uue opreaatoriga lepingu. Liitumisleping Tele2-ga sõlmiti 08.09.2009. a. Arve 1000141251 hõlmab perioodi alates 15.08.2009. a, so aega mil hageja kasutas veel TeleYks operaatorteenust.
22.Hageja arveldusarvelt pidas kostja 20.08.2009. a otsekorralduse alusel kinni 4 919 krooni. Hageja on teinud kõneeristuste alusel arvutuse ning leiab, et lähtudes operaatori hinnakirjas märgitud Eesti sisetest tariifidest oleks tulnuks hagejal tasuda kõnede eest perioodil 15.0714.08.2009. a 343, 40 krooni (tl 5-19) ja ajavahemikul 15.08-14.09.2009. a 408, 50 krooni (tl 20-29)
23.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on hagejalt arve nr 1000124195 alusel alusetult kinni pidanud 4 575, 91 (4 919, 31 – 343, 40) krooni. Kohus on seisukohal, et 4 575, 91
krooni osas on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning kinnipeetud summa hagejale tagastada VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel.
tuleb
Arve nr 1000141251 järgi tunnistab hageja nõuet 408,50 krooni, seega nõuab kostja põhjendamatult hagejalt roamingu kasutamise eest 1 605, 87 krooni (2 014, 37 – 408, 50). Kuna kohus on eeltoodud põhjendustel leidnud, et hageja ei ole kohustatud tasuma roamingteenuse eest olukorras, kus väidetavalt teenus aktiveerub vaikimisi liitumislepingu sõlmimisel ning häälestub välisriigi operaatori võrku välisriigis viibimata, on tuvastatud ka hageja kohustuse puudumine tasuda arve 1000141251 alusel 1 605, 87 krooni. (2 014, 37 – 408, 50).
24.Hageja tasaarvestab kostja poolt alusetult kinni peetud 4 575, 91 krooni arve 1000141251 järgi tasumata summaga 408,50 krooni ning leiab, et kostja on hagejale tekitanud kahju summas 4 167, 41 krooni. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
25.Hageja nõude aluseks olevate arvete nr 1000124195, 1000141251 järgi tuli hagejal kasutatud teenuste eest tasuda kostjale kokku 751, 90 krooni (343, 50 + 408, 50) . Kohaldades VÕS § 197 lg 1, tuleb kostja Elisa Eesti AS-l tagastada L. D.le alusetult kinnipeetud 4 167, 41 krooni ehk 266 eurot 35 senti ning hagejal L. D.l ei ole kohustust tasuda Elisa Eesti AS-le 2014, 37 krooni ehk 128, 74 eurot.
Menetluskulude jaotus
26.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab täies ulatuses kostja.
27.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.