02. märts 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-38223
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil osalesid
AS-i TT hagi AS-i BMvastu võla saamiseks 2 341,51 eurot (36 636,60 krooni) Hageja AS TT (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10617 Tallinn) Kostja AS BM(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja PM, lepinguline esindaja Darbi-Julia Tarmisto (Ingress Inkasso OÜ, Kiia tee 3/5, 76914 Saue vald, Harju maakond) 27.01.2011 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja lepinguline esindaja Darbi-Julia Tarmisto
RESOLUTSIOON
Jätta AS-i TT hagi AS-i BMvastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista AS-ilt TT menetluskulud 100% ulatuses AS-i BM kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.05.08.2009 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale AS-i TT avaldus AS-i BM vastu maksekäsu kiirmenetluses võla saamiseks. 10.11.2009 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §st 139, riigilõivu.
3.30.11.2009 esitas AS-i TT Harju Maakohtule hagi AS-i BM vastu võla saamiseks. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2 341,51 eurot (36 636,60 krooni), sissenõutavaks muutunud viivised 530,96 eurot (8 307,69 krooni) ja alates 01.12.2009 viivised 0,52 eurot (8,06 krooni) päevas kohustuse täitmisega viivitamise eest kuni kohustuse kohase täitmiseni ja menetluskulud.
5.Vastavalt AS ETheakskiidule esitas hageja kostjale üüriarve nr 2060645 summas 11 384,60 krooni perioodi 10.05.2006-31.05.2006 eest (tl 26). Hageja on kostjale nimetatud arve nr 712111 eest esitanud ka viivisenõude summas 1 962,52 krooni perioodi 07.06.2006-31.12.2007 eest (tl 27). Pooltevahelist üürisuhet tõendab AS ETkui vaidlusaluse pinna omaniku esindaja MR’i e-kiri, mille kohaselt vaidlusaluste pindade üleandmine kostjalt hagejale perioodiliselt ning kostja pidi tagama hageja ligipääsu teatud pindadele enne, kui kostja õigus vaidlusalust pinda kasutada lõppes. Kostja oma kohustus õigeaegselt ei täitnud ning hagejal ei olnud võimalik asuda pinda kokkulepitud ajal kasutama. Olukorda ja üüriarve väljastamist on hageja selgitanud kostjale 21.03.2007 e-kirjas. Kokkulepe pindade üleandmiseks sõlmiti suuliselt AS ET juhatuse liikme MR’i, kostja esindaja AB’i ja hageja esindaja AR’i vahel.
6.25.04.2006 e-kirjas on kostja esindaja lubanud laupäevasel päeval teha tööpäeva ning kõrvaldada või võimalikult kokku panna territooriumil asuv praht ja prügi, et tagada platsi puhtus ning võimaldada hagejal vastavat territooriumi kasutama hakata. Kostja koristustöid ei teostanud, mistõttu oli hageja sunnitud teostama vastavad tööd oma kuludega, mille kohta hageja esitas kostjale arve nr 712112 summas 25 252 krooni (tl 35).
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et alusetu on kostja väide, justkui puuduksid poolte vahel võlasuhted. Hageja nõudeõigus tuleneb kolmepoolsest lepingust, mida kostja kohustub nõuetekohaselt täitma vastavalt VÕS § 76 lg-le 1. Arved esitati kostajale AS ETkui pindade omaniku ja hageja emaettevõtja eelneval heakskiidul. Võlasuhet tõendab ühtlasi MRi e-kiri, mille kohaselt toimus vaidlusaluste pindade üleandmine kostjalt hagejale perioodiliselt. Kõnealuse e-kirja p-st 1 lähtuvalt andis kostja hagejale 2006 märtsi alguses pinnad osaliselt üle ehk siis faktiliselt asus saavutatud kokkulepet täitma. Kostja tunnustas kokkulepet ka sellega, et tasus üüri vastavalt hagi lisaks 3 oleva e-kirja p-s 3 toodu määrale. Eitades ühelt poolt menetluses kokkuleppe kui sellise saavutamist ning täites teiselt poolt selle tingimusi, käitub kostja vastuoluliselt. Kolmepoolse kokkuleppe saavutamist tõendab lisaks poolte faktiline tegevus arvete esitamisel ja tasumisel. Aprillikuu ja maikuu esimese poole eest väljastas AS ET arveid menetluspooltele eraldi. Maikuu teise poole eest esitas hageja arve kostjale, samas kui AS ET esitas arve üksnes hagejale, milles on kostja kasutuses olnud pinnad eraldi ära märgitud. Asjaolu, et AS ET arves nr 108847 on perioodi lõpuna märgitud 15.05.2006 (ning mitte 10.05.2006), ei oma asjas otsustavat tähtsust. Arvestama peaks, et AS ET esitas kostjale maikuu esimese poole eest niigi ülisoodsa arve ning lubas maksta aprilli üüri 40% tavaüürist.
8.Alternatiivselt tugineb hageja õigusliku kvalifikatsioonina VÕS § 80 lg-le 1 ja 2, mis annab hagejale otsenõudeõiguse kostja vastu. Asjaoludes on tuvastatav osapoolte tahe, et kostja tasub kostjale jääva pinna maikuu teise poole eest otse hagejale. Arvestades kolmepoolses kokkusaamises kokkulepitut, teatab pindade omanik ja hageja emaettevõte kostjale, et pindasid üle võtma õigustatud isikuks on hageja ning esitab üüriarve maikuu esimese poole eest, kuu teise poole üüri nõutakse
2-09-38223 kostjalt kooskõlastatult AS-ga ETj uba hageja arves 11. Maikuus olid pinnad kostja kasutuses ning oleks kummaline arvata, justkui ei peaks kostja maikuu teise poole eest üüri üldse maksma. Hageja nõudeõigus kostja vastu on alternatiivselt samuti tuletatav VÕS § 81 lg-st 1 ja 2 ning § 115 lg-st 1. VÕS § 81 lg 1 p 1 eeldused on täidetud, sest kostja vabastatavad pinnad kuulusid hageja kasutusse andmisele ning hagejal oli emaettevõtjaga võrdne õiguslik huvi kostja kohustuste nõuetekohase täitmise suhtes, kostja pidas hagejaga kirjavahetust vaidlusalastes küsimustes ning jagas vastavaid lubadusi, seega ka kostja arvates oli hageja asjasse kaasamine õigustatud. VÕS § 81 lg 1 p 2 eeldused on täidetud, sest hageja on AS ET tütarettevõte, AS ET tahe on tuvastatav ühtlasi hagi lisa 3 põhjal. VÕS § 81 lg 1 p 3 eeldused on täidetud, sest kostjaga oli kokkulepitud, et just hageja on pindu vastu võtma õigustatud isik. Kuivõrd kostja ei saanud pindade õigeaegse vabastamisega hakkama, so rikkus oma lepingulisi kohustusi, võib hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kahjuks on ruumide kasutusväärtus. Arvestades TsÜS § 65, peegeldavad ruumide kasutusväärtust kostjale kokkuleppeliselt esitatud arved.
9.Põhjendatud on samuti kostjalt koristustöid puudutava summa väljamõistmine. Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 kohustus kostja tagastama pinnad ilma endapoolse prahita. Vastavasisulise kohustuse olemasolu on kostja tingimusteta möönnud hagejale saadetud 25.04.2006 e-kirjas. Enamgi veel, kostja vastuses ei ole kohustuse rikkumist eitatudki. Hageja täitis kostja kohustuse, mistõttu kohustub viimane sellega seotud kulud hüvitama tulenevalt VÕS § 76 lg 1 koostoimes § 108 lg-ga 6 või siis VÕS § 1041.
10.Alusetu on kostja väide, justkui olid alates 2006 maikuu teisest poolest üürisuhted juba lõpetatud. M. R 28.02.2006 e-kirja p-st 3 tuleneb üheselt, et üürisuhete lõpetamise kuupäevaks on 23.06.2006. Kõnealune e-kiri on käsitletav majandustegevuses väljastatud kinnituskirjana VÕS § 32 tähenduses, millele kostja pole viivitamatult peale kättesaamisest vastu vaielnud ning on kinnituskirja tingimusi seega aktsepteerinud. See, kas kostja kasutas ka tegelikult kostja valdusse antud pinda, ei oma tähtsust. Asjas on põhiline, et kostja pole tasunud kokkulepitud kasutusaja eest, samuti pole suvatsenud koristada vabastatavaid pindu ega soovi selgelt otsitud argumentidel koristuskulusid katta. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja selgitab, et 27.10.1997 sõlmisid AS ET(edaspidi rendileandja) ja kostja rendilepingu nr 721 (tl 55), millega rendileandja andis kostjale rendile Tallinnas XXX(alates 1999 aasta lõpust XXX, Tallinn) krundil asuva hoone osa pindalaga 2 260 m2 ja teenindusmaa pindalaga 8552, kokku 3 115 m2. Rendipinnad anti rendile rendilepingu lisa 1 (tl 56-58) p 1 kohaselt alates 01.11.199731.10.2000 või selle pikendamisel, vastavalt pikendamise kokkuleppele. Rendilepingu lisa 1 p 3 järgi tuli kostjal tasuda renditasu igakuiselt jooksva kuu eest 10. kuupäevaks, renditasu arvestamisel lähtuti 30-päevalisest kuust. Rendilepingu lisaga 3 (tl 59) kindlustas rendileandja renditava hoone osa elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooniga. Lepingu lisaga 4 (tl 60) andis rendileandja kostjale lepingu kehtivuse ajaks rendile, ilma renditasuta, kaks hoone osas asuvat 10 tonnist sildkraanat, mida kostjal tuli jagada hoone teises osas asuva hagejaga. Peale rendilepingu nr 721 lõppemist jätkasid rendileandja ja kostja rendisuhet varasematel tingimustel uue rendilepingu nr 784 (tl 61) alusel, mille lisa 3 kinnitab rendileandja hoone osa varustamist elektrienergiaga ning vee- ja kanalisatsiooniga ja lisaga 4 (tl 62) annab rendileandja kostjale tasuta rendile ühe 10 tonnise sildkraana ning ühes rendipinna ruumis asuvad tõsteseadmed. Kostja tasus vastavalt rendilepingutele igakuiselt renti vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele. 2006 veebruari eest tasus kostja rendileandjale laohoone eest arve nr 108567 alusel renti 28 166,90 krooni + käibemaks, seega kokku 33 237,00 krooni (tl 63).
12.Seoses kostja lao- ja büroohoone valmimisega T tehnopargis 2005 aasta lõpus, alustas kostja 2006 veebruarist rendipindadelt ärakolimist, millest tulenevalt vähendati alates 01.03.2006 rendipinna- ja hinna suurust proportsionaalselt 60% kuna kostja oli juba ära kolinud ning kasutas
2-09-38223 asjade hoidmiseks üksnes 40% esialgsest rendipinnast. 28.02.2006 e-kirjast selgub, et rendileping pidi lõppema 23.06.2006, millest võib mõistlikult lugeda, et nimetatud tähtpäev ei olnud poolte vahel lepingu tegelikuks lõpetamise kuupäevaks, vaid märgitu oli kui viimane lepingu kehtivuse kuupäev ehk tähtpäev, mil peavad olema rendipinnad hiljemalt vabastatud, mis aga ei välista varasemat vabastamist ja lepingu lõppemist. 2006. märtsi eest tasus kostja rendileandjale renti arve nr 108655 alusel 40% varasemast rendihinnast ehk 11 266,76 krooni + käibemaks, seega kokku 13 295,00 krooni (tl 64). Samadel tingimustel tasus kostja rendileandjale ka 2006 aprilli eest arve nr 108749 alusel (tl 65). 25.04.2006 oli kostja sisuliselt rendipindadelt välja kolinud. Rendipind anti kostja poolt rendileandjale üle ning rendileping loeti lõppenuks alates 15.05.2006. perioodi 01.05.2006-15.05.2006 esitas rendileandja kostjale viimase rendiarve nr 108847 kokkuleppelises summas 2 000 krooni + käibemaks, seega kokku 2360 krooni (tl 66). Seoses sellega, et kostja oli sisuliselt juba 2006 aprilli lõpuks rendipinnad vabastanud, esitas rendileandja kostjale elektrienergia tarbimise eest viimase arve 05.05.2006 arve nr 303953 aprillis tarbitud elektrienergia eest (tl 67). Arved nr 108847 ja 303953 tasus kostja 13.05.2006 (tl 68).
13.Märtsis 2007 saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse arve nr 2060645 summas 11 384,60 krooni tasumiseks, millele kostja esitas 08.03.2007 kirjaliku pretensiooni (tl 69), kus väljendas arusaamatust arve sisu osas. Hageja vastas pretensioonile 21.03.2007 e-kirjaga, väljendades arusaamatust kostja arvega mittenõustumise osas. 08.01.2008 sai kostja hagejalt e-kirja (tl 70) kolme arvega (arve nr 2060645 külma lao üür ajavahemiku 10.05.2006-31.05.2006 eest summas 11 384,60 krooni, arve nr 71211 viivis 1 962,52 krooni ja arve nr 712112 koristustööde eest summas 25 252 krooni ning selgitusega justkui oleks hageja püüdnud pea kahe aasta jooksul saada kostjaga kontakti, kuid see ei ole õnnestunud. 15.01.2008 (tl 71) palus kostja taaskord oma esitatud kirjalikus vastuses hagejal selgitada arvete õiguslikku alust, kuid hageja ei ole kirjale reageerinud. 10.06.2009 esitas hageja esindaja kostjale kohustuse täitmisenõude tähtajaga 01.07.2009 (tl 72), millele kostja vastas 29.06.2009 (tl 73), et nõudele ei ole õiguslikku alust, kuna rendilepingu poolteks olid AS ETja kostja ning kostjale ei ole esitatud dokumente, mille kohaselt oleksid õigused ja kohustused üle antud kolmanda isikule.
14.Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud sõlmitud üüri- ja või töövõtulepinguid ega olnud mingeid võlasuhteid, mistõttu on hageja nõue alusetu. Kostja täitis oma viimase kohustuse rendileandjale 13.05.2006, millega on kostja kohustused rendileandja eest lõplikult täidetud ja rendisuhe lõppes alates 15.05.2006. Kostjale jääb arusaamatuks, mida soovib hageja tõendada 23.06.2006 e-kirjaga, mille kohaselt toimus rendipindade üleandmine perioodiliselt ning, mille kohaselt kostja pidi tagama hagejale ligipääsu pindadele enne, kui kostja õigus vaidlusalust pinda kasutada lõppes. E-kirjast nähtub üheselt, et rendipinna omanikuks oli AS ET, keda esindas juhatuse liige MR, rendisuhte õigustatud poolteks olid AS ETja kostja ning, et rendileandja vähendab kostja kasutuses olevat rendipinda, mille tulemusel tasub kostja rendileandjale edaspidi senisest renditasust 40%. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, mida soovib hageja tõendada lisana 4 esitatud e-kirjaga, kuna nimetatud kirjast ei nähtu, millal rendipinnad vabastati. Kostjale jääb ka arusaamatuks, et kui rendileping oleks jätkunud ja hagejal oleks, vaatamata kõigele õigus kostjale üüriarve esitamiseks, siis millistel tingimusel on võimalik esitada ühe ja sama rendipinna eest topeltarve. Rendileandja on esitanud kostjale rendilepingu lõppemisel arve nr 108847 perioodi 01.05.2006-15.05.2006 eest ja hageja on kostjale esitanud sama pinna üüri eest arve nr 2060645 perioodi 10.05.2006-21.05.2006 eest, mis tähendab, et ajavahemiku 10.05.2006-15.05.2006 on esitatud topeltarve.
15.Kostja märgib ka, et tulenevalt rendileandja ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu nr 721 punktist 7 tuleneb, et kõik lepingu muudatused vormistatakse numereeritud lisadena kirjalikult, lepingu lõpetamise vormi klausel aga puudub, mistõttu on lepingu lõpetamise aluseks kokkulepe ja lepingupoolte tegelik tahe, mis on tuvastatav nende käitumise alusel. Rendileandja kostja vahelised rendilepingud on VÕS § 2 lg 1 järgi võlasuhte aluseks, kus rendileandja on võlausaldaja ehk õigustatud isik ja kostja võlgnik ehk kohustatud isik. Sama sätte alusel kohustub võlgnik muuhulgas tegema võlausaldajale teatud teo ning võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Fakt, et renditavad pinnad anti otse üle hagejale, ei anna hagejale õigust tegutseda antud pindade
2-09-38223 suhtes, kui nende kasutaja, käsutaja ja valdaja, kuna vastavat volikirja ei ole kostjale eelnevalt esitatud ega selle esitamist tõendatud. Lisaks ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet vms., mis annaks kostjale kui kolmandale isikule mõistliku aluse arvata, et rendipindade omanik on vahetunud ning igasugune rendipindadest tõusetuv nõudeõigus kuulub hagejale. Samuti ei ole sõlmitud kolmepoolset lepingut, mis annaks hagejale nõudeõiguse ning üheski lepingus ei ole hageja soodustatud isikuks. Kahtlust tekitab ka asjaolu, et miks peaks AS ET, olles seni esitanud arveid rendipindade eest otse kostjale, peaks ilma igasuguse põhjuseta esitama arve hagejale, et viimane esitakse selle edasi kostjale. Lisaks tekitavad kahtlusi ebakõlad rendihinna ja rendiperioodi osas, kus ühe päeva rendihind on varasemast oluliselt kõrgem ning rendiperiood kattuv. Samuti on hageja poolt kohtule esitatud 2006 arvetel maksumääraks 20%, kuigi 2006 oli maksumääraks 18%. See, et rendileandja AS ETon kostja emaettevõtja ei oma antud asjas mingit tähtsust, kuna mõlemad ettevõtted on eraldiseisvad eraõiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad teineteisest sõltumatult.
16.Kuna hageja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisenõue.
17.Kostja ei ole sõlminud hagejaga töövõtulepinguid koristustööde teostamiseks ja/või prügikonteinerite rentimiseks ja nende teenuste eest tasumiseks. Kohtu põhjendus
18.Kohus kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
19.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
20.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale 31.05.2006 arve nr 2060645 summas 11 384,60 krooni (727,61 eurot) külma lao üür 10.05.2006-31.05.2006 (tl 26), 31.12.2007 arve nr 71211 summas 1 962,52 krooni (125,43 eurot) viivis arve nr 2060645 eest (tl 27) ja 31.12.2007 arve nr 712112 summas 25 252 krooni (1 613,90 eurot) konteineri rent, konteineri tühjendus ja koristustööd (tl 35). Üüri ja viivise tasu nõue 21.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 271 lg 1 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eeltoodu sätte kohaselt üürnik peab asja kasutamise eest maksma üüri üürileandjale. Vaidlust ei ole, et kostja kasutas 27.10.1997 sõlmitud AS-ga ET(rendileandja) rendilepingu nr 721 alusel Tallinnas XXX(alates 1999 aasta lõpust XXX, Tallinn) krundil asuvat hoone osa pindalaga 2 260 m2 ja teenindusmaad pindalaga 8552, kokku 3 115 m2 . Seega üürileandjaks oli AS ETja üürnikuks kostja. Vastavalt sõlmitud rendilepingu punktile 7 tuli kõik lepingu muudatused vormistada numereeritud lisadena kirjalikult. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama § lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rendilepingus nr 721 ei olnud kokkulepet täitmiseks kolmandale isikule, seega eelnimetatud sätte kohaldamise eelduseks käesolevas vaidluses on vastavalt rendilepingu punktile 7 kirjalikult vormistatud lepingu muudatused numereeritud lisana rendileandja ja kostja poolt. Kohtule vastava sisuga kirjalikku numereeritud lepingu muudatust esitatud ei ole. Samas on kohtule esitatud numereeritud lepingu lisasid, mis annavad alust järeldada, et lepingu pooled vormistasid lepingu muudatusi kirjalikult (tl tl 56, 59, 60). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et poolte seaduslike esindajate vande all antud selgituste või tunnistajate ütlustega ei ole võimalik asendada kirjalikku numereeritud lepingu muudatust.
2-09-38223
22.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 81 alusel lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja 3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad.
23.Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma vaidlusalused arved, kuna pooled ja AS ETon sõlminud kolmepoolse lepingu ning arvete esitamine on toimunud AS ET, kui hageja emaettevõtte, heakskiidul. Kolmepoolse lepingu olemasolu tõendab hageja väitel AS ETesindaja M. R 28.02.2006 e-kiri kostjale, mille kohaselt toimub rendipindade üleandmine hagejale perioodiliselt (tl 28-29), samuti tõendab kolmepoolse lepingu olemasolu, et AS ETesitas 02.05.2006 arve nr 108850 külma lao üüri eest perioodil 10.05.2006-31.05.2006, mida pidi tasuma kostja, hagejale (tl 89) ning heakskiitu tõendab AS ET12.04.2010 e-kiri (tl 85). Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu, kuna poolte vahel puudub üürileping. 27.10.1997 sõlmisid AS ETkui rendileandja ja kostja kui rentnik rendilepingu nr 721 (tl 55), millega rendileandja andis kostjale rendile Tallinnas XXX(alates 1999 aasta lõpust XXX, Tallinn) krundil asuva hoone osa pindalaga 2 260 m2 ja teenindusmaa pindalaga 8552, kokku 3 115 m2. Rendipinnad anti rendile rendilepingu lisa 1 (tl 56-58) p 1 kohaselt alates 01.11.1997-31.10.2000 või selle pikendamisel, vastavalt pikendamise kokkuleppele. Peale rendilepingu nr 721 lõppemist jätkasid rendileandja ja kostja rendisuhet varasematel tingimustel uue rendilepingu nr 784 (tl 61) alusel. Rendilepingu nr 721 punktist 7 tuleneb, et kõik lepingu muudatused vormistatakse numereeritud lisadena kirjalikult (tl 55). Fakt, et renditavad pinnad anti otse üle hagejale, ei anna hagejale õigust tegutseda antud pindade suhtes, kui nende kasutaja, käsutaja ja valdaja, kuna vastavat volikirja ei ole kostjale eelnevalt esitatud ega selle esitamist tõendatud. Lisaks ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet, mis annaks kostjale kui kolmandale isikule mõistliku aluse arvata, et rendipindade omanik on vahetunud ning igasugune rendipindadest tõusetuv nõudeõigus kuulub hagejale. Samuti ei ole sõlmitud kolmepoolset lepingut, mis annaks hagejale nõudeõiguse ning üheski lepingus ei ole märgitud hageja soodustatud isikuks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri tasumist, kuna hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud rendilepingut, samuti ei ole hageja kohtule ega kostjale esitanud volitusi, mille alusel hagejal oleks õigus nõuda kostjalt renti. Kohus leiab, et kolmepoolne e-kirjavahetus ei tõenda kolmepoolse rendilepingu olemasolu. Eeltoodu kirjavahetus ei ole allkirjastatud (digiallkiri puudub). AS-i ETesindaja M. R 28.02.2006 e-kiri kostjale on oma sisult rendipindade üleandmise korraldamine ajaliselt ja ruumiliselt. Samas kirjas on teade üüri ja kommunaalkulude arvestamise edaspidine suurus protsentuaalselt ja suuruse on otseses sõltuvuses kasutusse jäänud pinna suurusega (tl 28-29). Eeltoodud kirjas ei ole ühtegi viidet selle kohta, et hagejast on saanud õigustatud isik, kellele peab kostja kohustuse tulenevalt rendilepingust AS-iga ETtäitma või, et AS ETon kostjaga rendilepingu lõpetanud ja hagejast on saanud uus rendileandja. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et hageja on AS ETtütarfirma. Tegemist on iseseisvate juriidiliste isikutega erinevate registrikoodidega. Hilisem, kohtumenetluse ajal e-kirjavahetus hageja esindaja ja AS ETesindaja M. R ga (tl 85-86) ei ole käsitletav rendilepingu kirjaliku numereeritud muudatusena. 25.04.2006 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja pidi seoses rendiga suhtlema MRiga, kes on AS-i ETesindaja (tl 31). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja tasus AS-ile ETüüri ja kommunaalmakseid vastavalt esitatud arvetele kuni 15.05.2006 (tl 65-68). Seega topelt üüri küsimine kostjalt perioodi 10.05.-15.05.2006 eest ei ole millegagi põhjendatud. Tõendamata on asjaolu, et kostja jätkas ruumide rentimist pärast 15.05.2006. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, mistõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu, milline tuleneb 31.05.2006 arvest nr 2060645 summas 11 384,60 krooni (727,61 eurot). Kohtule hageja esitatud 2006. a arved (tl 87-89) renditasu kohta ei ole usaldusväärsed, kuna tõenditel on näidatud käibemaksu suuruseks 20%, mis veel ei kehtinud. 2006. aastal oli käibemaks 18%.
2-09-38223 Hageja selgitused, et programm ei võimalda teistsugust tõendit välja printida, ei tee tõendeid usaldusväärsemaks. Seega jätab kohus eelnimetatud tõendid tähelepanuta.
24.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kohus on leidnud, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt üüri, siis on alusetu ka viivise nõue. Koristustööde kulu nõue.
25.VÕS § 334 lg 1 alusel üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit millises seisundis üüritud asi anti üle kostjale ja millises seisundis kostja andis asja tagasi rendileandjale või hagejale. Kuna üleandmisakte ei ole koostatud, siis puudub kohtul alus anda hinnangut eelnimetatud sätte täitmise kohta st kas asi tagastati seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Vastavalt VÕS § 1041 isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja esitas kostjale 31.12.2007 arve nr 712112 summa 25 252 krooni tasumiseks - konteineri rent, konteineri tühjendus ja koristustööd (tl 35). Kohus on seisukohal, et 31.12.2007 arvega nr 712112 ei ole tõendatud, et hageja on täitnud kostja kohustuse koristada rendipind asukohaga XXX, Tallinn laos 2006 aasta mais-juunis. Arvelt ei nähtu, kus kohas koristus on toimunud, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja ei ole ise ladu ära koristanud või, et pooled oleksid leppinud kokku hageja koristab pinnad kostja eest ning esitab kostjale teenuse eest arve. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et kostja ei ole laopindu koristanud. Kohtule jääb selgusetuks miks koristustööd teostati hageja poolt kostja eest üle poole aasta hiljem pärast kostja ärakolimist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue koristustööde eest summas 25 252 krooni tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
26.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda 100% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.