Tsiviilasja number
2-09-38223
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.06.2011 Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
AS Ferreks TT hagi AS Bermet Management vastu võla saamiseks Harju Maakohtu 2.03.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Ferreks TT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
2341,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Ferreks TT (registrikood 10375341, asukoht Pirni 12, 10617 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja AS Bermet Management (registrikood 10170654, asukoht Piirimäe 5, Tänassilma küla, Saku vald, 76401 Harjumaa), esindaja Darbi-Julia Tarmisto
06.06.2011
Jätta Harju Maakohtu 2.03.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja AS Ferreks TT kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Hageja esitas kostjale vastavalt AS Eesti Talleks heakskiidul üüriarve nr 2060645 summas 11 384,60 krooni perioodi 10.05.2006-31.05.2006 eest. Hageja on kostjale nimetatud arve nr 712111 eest esitanud ka viivisenõude summas 1 962,52 krooni perioodi 07.06.200631.12.2007 eest. Pooltevahelist üürisuhet tõendab AS Eesti Talleks kui vaidlusaluse pinna omaniku esindaja Mihkel Renseri e-kiri, mille kohaselt vaidlusaluste pindade üleandmine kostjalt hagejale toimub perioodiliselt ning kostja pidi tagama hageja ligipääsu teatud pindadele enne, kui kostja õigus vaidlusalust pinda kasutada lõppes. Kostja oma kohustus õigeaegselt ei täitnud ning hagejal ei olnud võimalik asuda pinda kokkulepitud ajal kasutama. Olukorda ja üüriarve väljastamist on hageja selgitanud kostjale 21.03.2007 e-kirjas. Kokkulepe pindade üleandmiseks sõlmiti suuliselt AS Eesti Talleks juhatuse liikme Mihkel Resneri, kostja esindaja Andrus Bermani ja hageja esindaja Aivar Risti vahel. Lähtudes kõnealuse e-kirja p-st 1 lähtuvalt andis kostja hagejale 2006 märtsi alguses pinnad osaliselt üle ehk siis faktiliselt asus saavutatud kokkulepet täitma. Kostja tunnustas kokkulepet ka sellega, et tasus üüri vastavalt e-kirja p-s 3 toodu määrale. Kolmepoolse kokkuleppe saavutamist tõendab lisaks poolte faktiline tegevus arvete esitamisel ja tasumisel. Aprillikuu ja maikuu esimese poole eest väljastas AS Eesti Talleks arveid menetluspooltele eraldi. Maikuu teise poole eest esitas hageja arve kostjale, samas kui AS Eesti Talleks esitas arve üksnes hagejale, milles on kostja kasutuses olnud pinnad eraldi ära märgitud. Alternatiivselt tugines hageja õigusliku kvalifikatsioonina VÕS § 80 lg-tele 1 ja 2. Arvestades kolmepoolses kokkusaamises kokkulepitut, teatab pindade omanik ja hageja emaettevõte kostjale, et pindasid üle võtma õigustatud isikuks on hageja ning esitab üüriarve maikuu esimese poole eest, kuu teise poole üüri nõutakse kostjalt kooskõlastatult AS-ga Eesti Talleks juba hageja arves 11. Hageja nõudeõigus kostja vastu on alternatiivselt samuti tuletatav VÕS § 81 lg-test 1 ja 2 ning § 115 lg-st 1. VÕS § 81 lg 1 p 1 eeldused on täidetud, sest kostja vabastatavad pinnad kuulusid hageja kasutusse andmisele ning hagejal oli emaettevõtjaga võrdne õiguslik huvi kostja kohustuste nõuetekohase täitmise suhtes, kostja pidas hagejaga kirjavahetust vaidlusalastes küsimustes ning jagas vastavaid lubadusi, seega ka kostja arvates oli hageja asjasse kaasamine õigustatud. VÕS § 81 lg 1 p 2 eeldused on täidetud, sest hageja on AS Eesti Talleks tütarettevõte, AS Eesti Talleks tahe on tuvastatav ühtlasi Mihkel Reiseri 28.02.2006 e-kirja põhjal. VÕS § 81 lg 1 p 3 eeldused on täidetud, sest kostjaga oli kokkulepitud, et just hageja on pindu vastu võtma õigustatud isik. Kuivõrd kostja ei saanud pindade õigeaegse vabastamisega hakkama, so rikkus oma lepingulisi kohustusi, võib hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 kohustus kostja tagastama pinnad ilma endapoolse prahita. Vastavasisulise kohustuse olemasolu on kostja tingimusteta möönnud hagejale saadetud 25.04.2006 e-kirjas, mille kohaselt on kostja esindaja lubanud laupäevasel päeval teha tööpäeva ning kõrvaldada või võimalikult kokku panna territooriumil asuv praht ja prügi, et tagada platsi puhtus ning võimaldada hagejal vastavat territooriumi kasutama hakata. Kostja koristustöid ei teostanud ega ole ka oma kohustuse rikkumist kunagi eitanud. Hageja oli sunnitud teostama vastavad koristustööd oma kuludega, millise kostja kohustub hüvitama tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 koostoimes § 108 lg-ga 6 või siis VÕS § 1041. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2341,51 eurot (36 636,60 krooni), sissenõutavaks muutunud viivised 530,96 eurot (8307,69 krooni) ja alates 01.12.2009 viivised 0,52 eurot (8,06 krooni) päevas kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 27.10.1997 sõlmisid AS Eesti Talleks (rendileandja) ja kostja rendilepingu nr 721, millega rendileandja andis kostjale rendile Tallinnas Mustamäe tee 12
(alates 1999 lõust Pirni 12, Tallinn) krundil asuva hoone osa ja teenindusmaa perioodiks 01.11.1997-31.10.2000. Peale rendilepingu nr 721 lõppemist jätkasid rendileandja ja kostja rendisuhet varasematel tingimustel uue rendilepingu nr 784 alusel. Kostja tasus vastavalt rendilepingutele igakuiselt renti vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele. Seoses kostja lao- ja büroohoone valmimisega Tänassilma tänava tehnopargis 2005 aasta lõpus, alustas kostja 2006 veebruarist rendipindadelt ärakolimist. 28.02.2006 e-kirjast selgub, et rendileping pidi lõppema 23.06.2006, millest võib mõistlikult lugeda, et nimetatud tähtpäev ei olnud poolte vahel lepingu tegelikuks lõpetamise kuupäevaks, välistamata varasemat vabastamist ja lepingu lõppemist. 25.04.2006 oli kostja sisuliselt rendipindadelt välja kolinud. Rendipind anti kostja poolt rendileandjale üle ning rendileping loeti lõppenuks alates 15.05.2006. Perioodi 01.05.2006-15.05.2006 eest esitas rendileandja kostjale viimase rendiarve. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud sõlmitud üüri- ja või töövõtulepinguid ega olnud mingeid võlasuhteid. Lisaks tulenevalt rendileandja ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu nr 721 punktist 7 tuleneb, et kõik lepingu muudatused vormistatakse numereeritud lisadena kirjalikult, lepingu lõpetamise vormi klausel aga puudub, mistõttu on lepingu lõpetamise aluseks kokkulepe ja lepingupoolte tegelik tahe, mis on tuvastatav nende käitumise alusel. Fakt, et renditavad pinnad anti otse üle hagejale, ei anna hagejale õigust tegutseda antud pindade suhtes, kui nende kasutaja, käsutaja ja valdaja, kuna vastavat volikirja ei ole kostjale eelnevalt esitatud ega selle esitamist tõendatud. Lisaks ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet, mis annaks kostjale kui kolmandale isikule mõistliku aluse arvata, et rendipindade omanik on vahetunud ning igasugune rendipindadest tõusetuv nõudeõigus kuulub hagejale. Samuti ei ole sõlmitud kolmepoolset lepingut, mis annaks hagejale nõudeõiguse ning üheski lepingus ei ole hageja soodustatud isikuks. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetuskulud kostja kanda VÕS § 271 lg 1 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vaidlus puudus selles, et kostja kasutas 27.10.1997 sõlmitud AS-ga Eesti Talleks (rendileandja) rendilepingu nr 721 alusel Tallinnas Mustamäe tee 12 krundil asuvat hoone osa ja teenindusmaad. Seega üürileandjaks oli AS Eesti Talleks ja üürnikuks kostja. Vastavalt sõlmitud rendilepingu punktile 7 tuli kõik lepingu muudatused vormistada numereeritud lisadena kirjalikult. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Rendilepingus nr 721 ei olnud kokkulepet täitmiseks kolmandale isikule. Kohtule vastava sisuga kirjalikku numereeritud lepingu muudatust esitatud ei ole. Eeltoodu põhjal ka poolte seaduslike esindajate vande all antud selgituste või tunnistajate ütlustega ei ole võimalik asendada kirjalikku numereeritud lepingu muudatust. Fakt, et renditavad pinnad anti otse üle hagejale, ei anna hagejale õigust tegutseda antud pindade suhtes, kui nende kasutaja, käsutaja ja valdaja, kuna vastavat volikirja ei ole kostjale eelnevalt esitatud ega selle esitamist tõendatud. Lisaks ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet, mis annaks kostjale kui kolmandale isikule mõistliku aluse arvata, et rendipindade omanik on vahetunud ning igasugune rendipindadest tõusetuv nõudeõigus kuulub hagejale. Samuti ei ole sõlmitud kolmepoolset lepingut, mis annaks hagejale nõudeõiguse ning üheski lepingus ei ole märgitud hageja soodustatud isikuks. Eeeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri tasumist. Kolmepoolne e-kirjavahetus ei tõenda kolmepoolse rendilepingu olemasolu. Kirjavahetus ei ole allkirjastatud (digiallkiri puudub). AS-i Eesti Talleks esindaja Mihkel Reisneri 28.02.2006 e-kiri kostjale on oma sisult rendipindade üleandmise korraldamine ajaliselt ja ruumiliselt. Samas kirjas on teade üüri ja kommunaalkulude arvestamise edaspidine suurus protsentuaalselt ja suurus on otseses
sõltuvuses kasutusse jäänud pinna suurusega. Lisaks tasus kostja AS-ile Eesti Talleks üüri ja kommunaalmakseid vastavalt esitatud arvetele kuni 15.05.2006. Seega topelt üüri küsimine kostjalt perioodi 10.05.-15.05.2006 eest ei ole millegagi põhjendatud. Tõendamata on asjaolu, et kostja jätkas ruumide rentimist pärast 15.05.2006. Seega puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu 31.05.2006 arvest nr 2060645 summas 11 384,60 krooni (727,61 eurot). VÕS § 334 lg 1 alusel üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit millises seisundis üüritud asi anti üle kostjale ja millises seisundis kostja andis asja tagasi rendileandjale või hagejale. Kuna üleandmisakte ei ole koostatud, siis puudub alus anda hinnangut eelnimetatud sätte täitmise kohta st kas asi tagastati seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Hageja esitatud 31.12.2007 arvega nr 712112 ei ole tõendatud, et hageja on täitnud kostja kohustuse koristada rendipind 2006 aasta mais-juunis. Arvelt ei nähtu, kus kohas koristus on toimunud, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja ei ole ise ladu ära koristanud või, et pooled oleksid leppinud kokku hageja koristab pinnad kostja eest ning esitab kostjale teenuse eest arve. Samuti ei nähtu e-kirjavahetusest, et kostja ei ole laopindu koristanud. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täites ulatuses. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei võimaldanud hagejal tõendada kolmepoolse kokkuleppe tingimusi, rikkudes oluliselt poolte võrdsuse põhimõtet ja kohtu selgitamiskohustust. Hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamise taotluse lahendamisel pidanuks kohus juhinduma TsMS §-st 2681, mitte aga asjaolust, et teine pool ei taotlenud enda esindaja vande all ülekuulamist. Maakohus pidanuks hindama tõendina Mihkel Renseri 12.04.2010 e-kirja, mis kinnitab hageja õigust nõuda üüri ja viiviste tasumist. Samuti pidanuks kohus hindama teisi hageja poolt tõenditena esitatud e-kirju ja seda sõltumata sellest, et e-kirjad ei ole digitaalselt allkirjastatud. Maakohus pidanuks kohaldama asjas VÕS § 13 lg-t 3 ja sedastama, et kirjaliku üürilepingu muutmine on võimalik muuhulgas ka suusõnalise kokkuleppega. Kohus jättis aga selle tegemata ning seeläbi on jäänud täitmata eelmenetluse peamine ülesanne-selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Lisaks tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-st 4 pidi maakohus hagejaga üürilepingu muutmisega seonduvaid tõenduslikke probleeme arutama ja andma võimaluse tõendite juurde esitamiseks. Maakohus oleks pidanud lugema tõendatuks koristustööde teostamise ja vastavate kulude kandmise. Kostja ei ole nimetatus asjaolusid kordagi vaidlustanud. Omaksvõtu puhul on tegemist ühe tõendamisest vabastamise alusega TsMS § 231 mõttes ning sellest tulenevalt ei saanud kohus seada kahtluse alla hageja poolt rendipindade koristamist kui kostja kohustuse täitmist. Vastus vastuapellatsionkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 2.03.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.
TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab hageja samu väiteid, millised esitas hagiavalduses. Maakohus on kõigile hageja väidetele ja esitatud tõenditele hinnangu andnud. Asja menetlemisel ja kohtuotsuse tegemisel ei ole rikutud menetlusõiguse norme, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Maakohus on andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele kogumis, tuvastanud faktilised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised tõendid jäid hagejal esitamata maakohtus. Ka apellatsioonikohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et hagejal ei ole muid tõendeid esitada. Apellatsiooniastmes täiendavate tõendite esitamist hageja ei soovinud. Hageja leidis, et hagi on tõendatud kahe AS Talleks esindaja kahe elektronkirjaga: 28.02.2006 (tl.28) ja 12.10.2010 (t.l.85). Millise õigussuhte olemasolu poolte vahel need tõendid tõendaksid, seda hageja esindaja ei osanud selgitada. Kolleegium leiab, et maakohus on andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele, sealhulgas ka nimetatud elektronkirjadele. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud tõendid ei tõenda hagis esitatud asjaolusid ja jätnud seetõttu hagi rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.