Hageja TN(isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M. Hiob, Tondi 1-306, 11316 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja TR(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo OÜ, Tartu mnt 18-56, 10115 Tallinn, e-post [email protected]) 08.02.2011 Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TR’ilt võlgnevus 1 278,23 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot (20 000 krooni) ja viivitusintress 1 278,23 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot (20 000 krooni) TNkasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud 100% ulatuses, sh Eesti Vabariigi kulud, TR’ilt kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 278,23 eurot (20 000 krooni) ja viivitusintressid 1 278,23 eurot (20 000 krooni) ning menetluskulud.
2.Hageja laenas 01.05.2002 kostjale1 278,23 eurot (20 000 krooni) (vahetuskursiga 1 USD 17,2 – 17,4 EEK) tingimusel, et kostja tagastab hagejale laenu kolme kuu jooksul. Võlakirja kohaselt pidi kostja saadud laenult tasuma hagejale 3% kuus laenu üldsummast, s.o 1 278,23 eurot (20 000 krooni), arvestades sealjuures Eesti krooni ja USA dollari vahetuskurssi. Hageja soovis laenu äritegevuse alustamiseks, kuna soovis avada oma kauplust 2002, kuid plaanid luhtusid ning võlgnevuse tagastamine hagejale venis.
3.17.06.2009 kinnitas kostja oma allkirjaga, et võlgneb hagejale 1 278,23 eurot (20 000 krooni) põhivõlga, samuti tunnistas muid võlakirjas toodud tingimusi. Kostja on hagejale selgitanud, et kostjal ei ole praegu võla tagasimaksmiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja puudub ka vara, mida realiseerida. Hagejale teadaolevalt töötab kostja aga kaupluses poe juhatajana.
4.Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust ja on ületanud võla mitteõigeaegse tagasimaksega kõik mõistlikud tähtajad, samuti on kostja kaotanud hageja usalduse, sest hoidub kõrvale hagejaga suhtlemisest ja võla tagastamisest. Kostjate vastus
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
6.Hageja nõue tuleneb 01.05.2002 kostja poolt hagejale antud võlakirjast, mille kohaselt kostja kohustub tagastama hagejale hiljemalt 01.08.2002 1 278,23 eurot (20 000 krooni) ning tasuma intresse 3% kuus. Kostja leiab, et antud nõue on aegunud. Hageja nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.08.2002 ning aegus 01.08.2005. Kostja seisukoht nagu kinnitanuks kostja 17.06.2009 oma allkirjaga võlakirjal, et kostja jätkuvalt võlgneb hagejale võlakirjas toodud summa, on väär. Võlakirja alusel saadud summa tagastas kostja abikaasa hagejale tähtaegselt 2002. Võlakirja originaaldokument jäi hageja kätte, sest kostja ei osanud oletada, et hageja võiks asuda nõudma juba kord kustutatud võlga.
7.Pooled suhtlesid sõbralikult omavahel kogu laenu tagastamisele järgnenud perioodi jooksul ning hageja ei väitnud kordagi, et laenusumma on jäänud tagastamata. 17.04.2009 suri kostja abikaasa AR. 17.06.2009 tuli hageja kostja töö juurde, võttes kaasa võlakirja ning kasutades ära kostja halba emotsionaalset seisundit nõudis, et kostja kirjutaks võlakirja peale kinnituse, teades, et kogu laenusumma on juba hagejale tagastatud ei mõelnud kostja sellele, et hageja kasutab seda ära hagi esitamiseks. Antud juhul ei saa võlakirjas toodud kinnitust tõlgendada nii, et kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu seisuga 17.06.2009. Kuna võlakirjale kanti kinnitus hageja nõudmisel ja hageja poolt pakutud sõnastuses, kirjutas kostja selle ilma tahteta kas uuendada poolte võlasuhted või kinnitada võlgnevuse olemasolu. Kostja tegelik tahe oli suunatud kinnitamisele, et poolte vahel 2002 oli sõlmitud laenuleping võlakirjas toodud tingimustel.
8.Kostja on seisukohal, et hageja arvutused väidetavalt tasumisele kuuluvate intresside osas on väärad, samuti on eksitav hageja poolne intresside arvestamise periood. 01.05.2002 võlakirjast tulenevalt pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, s.o. 01.08.2010, siis on pooled leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Hageja asus ekslikult seisukohale, et võlakirjas kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta pärast laenu tagastamise aja möödumist, s.o. kuni 06.05.2010 ning intresside tasumise kohustuse ajavahemikuks võib pidada 01.05.2002 kuni 01.08.2002 Lähtudes võlakirja tingimustest (3% kuus) intresside summa kokku peab olema 9% laenusummalt (3% x 3 kuud).
9.Võlakirja kohaselt leppisid pooled kokku, et laenusumma suurus on seotud USA dollari vahetuskursiga, mis võlakirja koostamise seisuga oli 17,2-17,4 EEK ühe USD eest. Seega laenu andmise hetkel 1 278,23 eurot (20 000 krooni), mis on võrdne 1 156 USA dollaritega. 08.11.2010 seisuga 1 156 USD on võrdne 12 982 eesti krooniga (Eesti Panga päevakurss seisuga 08.11.2010 on 1 USD = 11,23 USD), seega tulenevalt võlakirja tingimustest, mille kohaselt sõltub
laenusumma suurus USA dollari vahetuskursist on hagejal õigus nõuda põhivõlana vaid 829,70 eurot (12 982 krooni). Kohtu põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud toimiku materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele. Laenulepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pooled sõlmisid 01.05.2002 võlakirja, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 1 278,23 eurot (20 000 krooni) tähtajaga kolm kuud ning intressiga 3% kuus laenusummalt (tl 10-11). Seega muutus laen sissenõutavaks 02.08.2002. Tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama § lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja kinnitas 17.06.2009 oma allkirjaga võlakirja tingimusi (tl 10-11), seega tunnistas kostja nõude olemasolu ning aegumine algas uuesti 17.06.2009 ning lõppeb tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 17.06.2012 kell 24.00. Hagi esitati kohtule 12.05.2010, seega ei ole hagi aegunud.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 01.05.2002 võlakirja, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 1 278,23 eurot (20 000 krooni) tähtajaga kolm kuud ning intressiga 3% kuus laenusummalt (tl 1011), arvestades sealjuures Eesti krooni ja USA dollari vahetuskurssi. 17.06.2009 tunnistas kostja võlakirja tingimusi (tl 10-11). Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja abikaasa on hagejale laenu tagastanud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et hageja sundis 17.06.2009 tunnistama võlakirja olemasolu ning andma sellele allkirja. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, et hagejal on tulenevalt USA dollari vahetuskursist õigus kostjalt välja nõuda vaid 829,70 eurot (12 982 krooni). Võlakirjast nähtuvalt arvestati vahetuskurssi intressi arvestamisel, mitte laenu tagastamisel. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele võlgnevus 1 278,23 eurot (20 000 krooni).
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivitusintress 1 278,23 eurot (20 000 krooni), kuna kostja on olnud võlgnevuses peaaegu 9 aastat ning võlakirjast ei tulene, et kostja pidi viivitusintressi tasuma ainult kolme kuu eest. Kolme kuu eest oleks kostja pidanud viivitusintressi tasuma, kui kostja oleks võlgnevuse tähtaegselt tasunud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks viivitusintress 1 278,23 eurot (20 000 krooni).
Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.