Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (7)

2-10-13803 kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

30 päeva jooksul alates

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ja hagile lisatud tõendid Hagiavalduse kohaselt oli 30.06.2005.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping, mis lõpetati detsembris 2006.a.Kostja töötas Rootsis erinevatel ehitusobjektidel maalrina. Tööle asudes andis firma omanik tööülesannete täitmiseks kostja kasutusse muu hulgas sõiduauto Mercedes-Benz reg.märg XXXXXX (tõendina lisatud hagiavaldusele – koopia sõiduauto tehnilisest passist ). Peale töölepingu lõpetamist palus hageja sõiduautot tagastada, kuid kostja ei ole sõiduautot hagejale tagastanud. Samal ajal puudus ka hagejal info sõiduauto asukoha kohta. Seoses sellega kirjutas hageja aprillis 2007.a. avalduse politseisse kostja vastu. 24.04.2007.a. alustas Põhja Politseiprefektuur kriminaalasja. 28.04.2008.a. sai hageja Põhja PP-st määruse (tõendina lisatud Põhja PP 25.04.2008.a. määrus, tl.4), millest selgus, et sõidukiga Mercedes-Benz reg.märg XXXXXX põhjustas kostja Rootsis 23.11.2006.a. avarii, kuid ei ole kostja sellest hagejale öelnud ning ei tundnud enam huvi sõiduauto asukoha vastu, sest hageja lõpetas kostjaga töölepingu. Mai kuus 2008.a. sai hageja kätte Salva Kindlustuse AS-i nõude summas 137 283, 61 krooni (tõendina lisatud – Salva Kindlustuse AS 30.04.2008.a. nõue, tl 5-6 ), millest ka selgus, et Rootsis toimus liiklusõnnetuse, mille põhjustajaks on kostja. Kuivõrd sõiduauto Mercedes-Benz reg.märg XXXXXX omanikuks oli hageja, siis tulenevalt Liiklusseadusest oli hageja kohustatud hüvitama Salva Kindlustuse AS-ile tekitatud kahju summas 137 283, 61 krooni. Samal ajal kahju tegelikuks tekitajaks on kostja, kelle vastu on hagejal õigus esitada nõue regressi korras. Seega on otsene varaline kahju, mille põhjustas kostja hagejale 137 283, 61 krooni ehk 8774.02 eurot ja mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Hageja õiguslik põhjendus oma nõudele: Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 1041 isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Vastavalt VÕS § 1043 Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

2 (7)

2-10-13803 Lähtudes eeltoodust palub hageja:

Menetluse käik

3 (7)

2-10-13803

Kostja täiendavad selgitused oma vastuväidetele hagile (tl.48-49). Kostja teatas, et jääb enda 23.04.2010.a. esitatud vastuse juurde, ta ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. K. L jääb enda väidete juurde, et kasutas hageja autot tööülesannete täitmiseks. Ta ei vaidle vastu sellele, et 23.11.2006.a. põhjustas selle sõidukiga Rootsis liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai ka ise vigastada. Tõele ei vasta aga hagiavalduse täiendustes toodud väide nagu poleks kostja hagejat juhtunust teavitanud. Ta teavitas juhtunust esimesel võimalusel hageja äriühingu juhatuse osanikku Hubert Johansoni. Hageja on hagialusena viidanud VÕS §-le 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagiavaldusele lisatud Salva Kindlustuse AS kirjast nähtub, et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu tagamine on sõiduki omaniku kohustus, mida hageja ei täitnud. Poliisi olemasolu korral ei oleks hageja kahju saanud, kuivõrd liikluskahju oleks kandnud kindlustusandja. Seega on hageja varalise kahju tekkimises süüdi eelkõige ise. Lisaks ei nähtu hagiavaldusele lisatud tõenditest, et hageja oleks üldse mingit kahju käesolevaks ajaks kandnud, ei ole esitatud tõendit selle kohta, et hageja oleks üldse Salva Kindlustuse AS-le viimase poolt esitatud regressnõude täitnud. Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusega seoses ja kirjalikus menetluses (tl. 55-58) Hageja teatas, et jääb oma haiavalduse ja täiendavate seletuste juurde. Käesolevaga peab hageja vajalikuks (juhindudes Pärnu Maakohtu 18.01.2011 määrusest) esitada täiendavad seisukohad ja tõendid. Oma 18.01.2011.a. avalduses märgib kostja: „K L teavitas haiglas olles esimesel võimalusel Skype teel sündmusest äriühingu osanikku Hubert Johansoni“ Sellele väidab hageja, et see on vale. Kuivõrd kostja ei ole selles osas mingeid tõendeid esitanud, siis selline väide on tõendamata. Oma 18.01.2011.a. avalduses märgib kostja: „Kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu tagamine on sõiduki omaniku kohustus, mida hageja ei täitnud. Poliisi olemasolu korral ei oleks hageja kahju saanud, kuivõrd liikluskahju oleks kandnud kindlustusandja. Seega on varalise kahju tekkimises süüdi eelkõige hageja ise“. Hageja leiab, et selline kostja seisukoht on ekslik. Esiteks, avarii tekkimise kuupäeval ei täitnud kostja tööülesandeid. Kostjale ei andnud keegi luba kasutada autot oma isiklikes eesmärkides. Teiseks, on autojuhi üheks kohustuseks kontrollida kas on olemas kehtiv liikluskindlustus või mitte. Järelikult pidi kostja kontrollima kehtiva liikluskindlustuse poliisi olemasolu, kuid ei ole seda teinud. Oma 18.01.2011.a. avalduses märgib kostja: „Lisaks eeltoodule ei nähtu hagiavaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest, et hageja oleks üldse mingit kahju käesolevaks ajaks kandnud – ei nähtu, et OÜ Jobbxtra oleks Salva Kindlustuse AS-le viimase poolt esitatud regressinõude täitnud“. Sellele väite tõestuseks lisab hageja pangakonto väljavõtte, kust on näha, et raha on Salva Kindlustus AS-le tasutud (tõendina on lisatud hageja konto väljavõte perioodi kohta 30.05.2008.a.-18.06.2009.a. ). Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud.

Kohtu seisukoht Kohus uurides kohtulikus menetluses esitatud tõendeid leiab, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 439 alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsustust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Üldise tõendamisreegli kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle: - et sõiduauto Mercedes-Benz reg. märgiga XXXXXXX kuulus hagejale, mida tõendab ka sõiduauto tehnilise passi koopia (tl.3); - et kostja K L oli ülalmärgitud sõiduauto kasutajaks ja selle üle, et sõiduauto kasutajaks oli ta saanud seoses töötamisega hageja firmas;

4 (7)

2-10-13803 -

et 23.11.2006.a. sõitis kostja Rootsis Västmändlandi Läni Kungsör linnas ülalmärgitud autoga kõrvalteelt peateele peateel liikunud sõidukile ette. Peale avariid toimetati kostja K L sündmuskohalt haiglasse, kelle poolt avariiline sõiduk sündmuskohalt ära viidi ja kuhu toimetati, seda kostja ei tea. Kohtule esitatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl.4) nähtub, et 25.04.2008.a. lõpetati K La suhtes menetlus, milline oli alustatud hageja avalduse alusel politseile KarS § 201 lg1 tunnustel selles, et 16.12.2006.a lõpetas OÜ Jobbxtra K Laga töölepingu. 12.01.2007.a. saatis firma K Lale kirja, milles palus viimasel tema kasutuses olnud sõiduauto BM 300 reg.nr XXXXXXX ja teised esemed firmale tagastada, mida K L aga ei teinud. Nimetatud määrusest nähtub ka, et 15.02.2006.a. sai K L posti teel hageja esindajalt Andrei Kotovitšilt käskkirja distsiplinaarkaristuse määramiseks ja kirja millega teatati, et firma lõpetas temaga TLS § 79 alusel töölepingu. Töölepingu lõpetamise on kostja vaidlustanud. Kriminaalasja eeluurimisega tuvastati, et K L ei omastanud ebaseaduslikult firma Jobbxtra vara ja seega puudub tema tegevuses KarS § 201 lg1 koosseis (tl.4). Salva Kindlustuse kirjast hagejale 30.04.2008.a. nähtub, et Salva Kindlustuse AS-is on kahjujuhtumina registreeritud liiklusõnnetus, mis toimus 23.11.2006.a. Rootsis ning mille käigus Jobbxtra OÜ endine töötaja K L juhtides firmale kuuluvat sõidukit MB E TD 300 Yurbo reg.nr.XXXXXXX, kahjustas TSile kuuluvat sõidukit Mazda 323 reg.nr.OOA540 ja tekitas tervisekahjustused nimetatud sõidukis viibinud sõitjatele. Hagejale kuuluva sõiduki MB reg.nr.XXXXXXX valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse tavaleping nr.S276097402/5, kuid liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis puudus. Salva Kindlustuse AS on Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg1 alusel hüvitanud kannatanutele tekitatud liikluskahju (kahjujuhtum nr S2R060127), tasudes Swedish Motor Ins.Bureau’ le kindlustushüvitist summas 82 160 Rootsi krooni (137 283.61 Eesti krooni). Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse §-dele 48 lg2 p6 ja 19 lg9 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata või kui sõiduk põhjustab liikluskahju kindlustuse maksevabal perioodil. Tulenevalt eeltoodust kohustaski Salva Kindlustuse AS hagejat hüvitama nendele ülalmärgitud summa (tl.5-6).Hageja poolt kohtule esitatud maksekorralduse koopiast (tl. 57) nähtub, et hageja on Salva Kindlustusele ajavahemikul 30.05.2008.a. kuni 18.06.2009.a. tasunud Salva Kindlustusele seonduvalt kahjujuhtumiga nr.S2R060127 kokku 137 283.61 krooni. Hageja on oma nõudes tuginenud VÕS §-dele 101 lg1 p3, 127 lg1, 1041 ja 1043. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 1041 isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja oma vastuväidetes hagile viitab asjaolule, et ei ole leidnud tõendamist tema süü hagejale kahju tekitamises, mistõttu hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Liiklusseaduse § 16 kohaselt kuulub sõiduk kohustuslikule kindlustamisele vastavalt liikluskindlustuse seadusele. Liikluskindlustuse seaduse § 5 kohaselt saab kindlustusvõtjaks olla sõidukiomanik. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks lasunud kohustus sõlmida hageja nimel sõiduki kindlustuslepingut või tasuda lepingujärgseid makseid. Kehtiva kindlustuspoliisi olemasolu tagamine on sõiduki omaniku kohustus, mida hageja ei täitnud.

5 (7)

2-10-13803 VÕS § 76 lg1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduses ei ole viidatud poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolule, millest tulenevalt oleks hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, seega on tegemist lepinguvälisest suhtest tekkinud kahju hüvitamise nõudega ehk seaduse alusel tekkinud võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse täitmise nõudega (VÕS § 1045 lg1 p7). Samas aga ei ole hageja nimetanud täpsemalt seadust mida kostja on rikkunud ja mis otseselt annab alust kahjutasu nõuda. Oma kahjutasu nõudes on hageja viidanud seadusele, so. VÕS §-le 1043. VÕS § 1043 sätestab deliktilise vastutuse üldpõhimõtte, mille kohaselt vastutab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitatud kahju eest juhul, kui kahju tekitati õigusvastase süülise teoga. Delikti üldkoosseisu ehk õigusvastase süülise teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on seega: -teisele isikule kahju tekitamine, -õigusvastasus ja -süü. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Deliktilise kahju hüvitamise esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekitamine. Nimetatud eelduse täitmise tuvastamiseks tuleb kontrollida, kas teatav väidetava kahju tekitaja poolne tegu või tegevusetus on toonud kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos kahju tekitaja teo või tegevusetuse ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Objektiivse teokoosseisu tasandil tehakse kindlaks, kas kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Käesolevas tsiviilasjas tuleneb hageja nõue kostja vastu sellest, et hageja hüvitas kindlustusvõtjana Salva Kindlustusele, kui kindlustusandjale, Liikluskindlustuse seaduse §-de 48 lg2 p6 ja 19 lg9 alusel tagasinõude korras kindlustusandja poolt kolmandale isikule Liikluskindlustuse seaduse § 7 lg1 alusel tekitatud liikluskahju kindlustushüvitusena, seega on hageja kahjuks liikluskindlustusandjale tagasimakstud kindlustushüvitus. Kindlustusandja tagasinõude õigus kolmandale isikule väljamakstud kindlustushüvitise osas hagejalt tulenes asjaolust, et hageja kindlustusvõtjana oli kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, jätnud kindlustusmakse maksmata või kui sõiduk põhjustab liikluskahju liikluskindlustuse maksevabal perioodil. Vaidlust ei ole selles, et kostja hageja loal (tõendab märge tehnilises passis) kasutades hagejale kuuluvat sõidukit põhjustas kindlustusjuhtumi tekkimise, kuid kohtulikus menetluses ei ole leidnud tõsikindlat tõendamist asjaolu, et just kostja oli selle kindlustusjuhtumi tekkimises süüdi või isegi kui eeldada, et ta oli seda, siis ei ole tõendatud, et just kostja süül olid jäänud tasumata kindlustusmaksed või põhjustatud muul moel liikluskindlustuse maksevaba perioodi tekkimine. Juhul, kui hageja ja Salva Kindlustuse vahel sõlmitud kindluslepingu järgsed maksed oleks makstud, siis ei oleks ilmselt hagejale kahju tekkinud, kuna kindlustusandjal ei oleks tekkinud tagasinõude õigust. Eeltoodust tulenevalt ei esine otsest põhjuslikku seost hageja poolt liikluskindlustusjuhtumi põhjustamise ja hageja poolt oma kindlustuslepingujärgse kohustuse täitmata jätmise tagajärjel hagejale tekkinud kahju vahel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid või hageja poolt viidatud seaduse sättele (lepingute sätetele), mille kohaselt oleks pidanud kostja tasuma hageja eest kostja kasutuses olnud sõiduki kindlustusmakseid. Kohus võib eeldada, et kostja sõites hagejale kuuluva sõiduautoga 23.11.2006.a. Rootsis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole ja põhjustades oma sellise tegevusega kahjuliku tagajärje liikluses osalenud teisele sõidukile –selles olnud isikutele, oli selles liiklusõnnetuse toimumises süüdi, kuid samas ei ole kohtul ka veendumust, et tegemist ei võinud olla näiteks segasüüga. Vastavalt seadusele tuleb põhjusliku seoses tuvastamisel VÕS § 127 lg4 alusel kontrollida, kas kahju põhjustajale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks ära jäänud ka kannatanul kahjuliku tagajärje tekkimine. Hageja ei ole liiklusõnnetuse tagajärjel vahetult kannatanud isikuks. Kui hageja oleks tasunud lepingujärgseid makseid ei oleks temal kindlustusvõtjana tekkinud kohustust hüvitada kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitist ning talle ei oleks kahju tekkinud. Kohus leiab, et antud juhul puudub põhjuslik seos hagejal kindlustuslepingu järgse

6 (7)

2-10-13803 maksevaba perioodi tekkimise tõttu põhjustatud kindlustushüvitise tagastamise kohustuse ning kostja tegevusel kindlustusjuhtumi põhjustamise vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole ümberlükatud kostja väide, et ta hageja töötajana kasutas hagejale kuuluvat sõiduautot tööülesannete täitmisel (VÕS § 1054). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud põhjendatud ulatuses hageja kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.