Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu otsus jõustub poolt pooltele kättetoimetamisest. Otsus kätte toimetada pooltele. Ärakiri otsusest edastada otsuse jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele riigilõivu osaliseks tagastamiseks hagejale I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.11.2010 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagi A K vastu võlgnevuse 8 201.57 krooni (524.18 euro) nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 09.06.2007 sõlmisid Vitax-T AS (reg.-kood 10020245) müüjana ja kostja A K (ostjana) Ego järelmaksu müügilepingu nr 1/150985, mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-ile (endine AS Hansa Liising Eesti) kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid iga kuu 15.kuupäeval, viimase makse tähtpäev oli 15.09.2010, kokkulepitud intressimäär - 15,9 %. Hagejal oli õigus müüja nimel leping üles öelda (lepingu p 6.3.2), kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat kuumakset. Punkti 8.2 kohaselt, kui kostja ei täida oma kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, teate koostamise ja postitamise kulusid. Lepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt muutuvad kõik kuumaksed hageja poolt lepingu ülesütlemisel koheselt sisenõutavaks. Kostja poolt juba tasutud kuumaksed hüvitamisele ei kuulu. Kostja oma kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu hageja saatis kostjale 25.06.2009 kirjaliku lepingu ülesütlemise teate, andes võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse ka täiendavaks tähtajaks tasumata jätmisel, loeb hageja lepingu ühepoolselt üles öelduks. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja hageja ütles lepingu üles. Võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlus lõpetati seoses kostja poolt vastuväite esitamisega. Avaldus edastati hagimenetluses jätkamiseks Viru Maakohtule. Vastavalt Viru Maakohtu korraldavale määrusele esitas hageja põhjendatud nõudega hagiavalduse, milline on laekunud kohtule 09.11.2010. Hagi esitamise seisuga (08.11.2010) ei ole kostja võlgnevust tasunud ning nõue kokku moodustab summas 8 201.57 krooni, millest põhinõue on summas 7091 krooni, intress - 347.64 krooni, tähitud kirjaga teatise saatmise kulu - 50 krooni ja viivis - 712.93 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 4 ja 6; 101 lg 2; 108 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – Ego järelmaksu müügileping ja maksegraafik, üldtingimused, 25.06.2009 kostjale saadetud kirja koopia, Pärnu Maakohtu kohtumäärus, võlgnevuse arvestus, maksekorraldused riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

II Kostja vastus vastus hagile. Kostja on vastuseks hagiavaldusele teatanud 10.12.2010, et ta tunnistab hagi, kuid soovib kompromissi sõlmimist ning asja läbivaatamist kohtuistungil. 27.01.2011 korraldava määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil. III Kohtuistungil Kohtuistungil 01.03.2011 esitatud nõuded ja seisukohad seisukohad Kostja teatas kohtule, kohtule, et ta tunnistab hageja nõuet, nõuet kuid ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt korraga tasuda hagiavalduses esitatud võlasummat ega ka hageja poolt kompromissi korras seni pakutud igakuist makset summas 737 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on viis alaealist last ja tema abikaasa käesoleval ajal ei tööta. Samuti on hagejal tasuda teisi igakuiseid laenumakseid, sh eluaseme laen AS-ile Swedbank. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude ja selle aluseks olevate asjaolude juurde.. Kostja poolt võlgnevuse katteks tasumisi menetluse ajal ei ole toimunud. Hageja taotles kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt kohtuotsuse tegemist ning kostjalt kokku 524.18 euro (8 201.57 krooni) väljamõistmist. Samas nõustus hageja kohtuotsuse täitmisel arutama kostjaga maksegraafiku sõlmimist. Pooled teatasid kohtule, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest. TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt esitas hageja taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu (1600 krooni) tagastamiseks 1⁄2 ulatuses (800 krooni) riigilt. Kostjalt taotleb hageja menetluskulude hüvitamist summas 800 krooni/51,13 eurot, samuti viivise väljamõistmist põhinõude täieliku tasumiseni ja ka väljamõistetud menetluskuludelt nende hüvitamiseni. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kohustused hageja ees tulenevad Ego järelmaksu müügilepingutest. Vastavad lepingud on hageja poolt esitatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja lepingute ennetähtaegse ülesütlemise teated. Kostja on hageja esitatud võlanõude omaks võtnud ning TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes graafikujärgsed järelmaksed tähtaegselt tasumata. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt kostja poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 524.18 eurot (8 201.57 krooni), sellest põhivõlgnevus 453.20 eurot ( 7091 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 09.11.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt on kohtul õigus hageja taotlusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui pooled teatavad esimese astme kohtule enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumises. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldused nr.85883, 08.11.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 850 krooni, ja nr 854, 11.08.2010 summas 750 krooni, s.o. kokku summas 1600 krooni ehk (1600 : 15.6466) = 102.26 eurot. Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud kuuluvad kohtuotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja poolt täpsustatud ulatuses, s.o summas 51.13 eurot ning TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastamisele summas 51.13 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 01.

/allkiri/

Irma Külavee Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.