Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-09-45479 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt on V O kasutab eluruumi aadressil XXX Narvas omandiõiguse alusel. Majas, kus kostjale kuulub eluruum on moodustatud korteriühistu Tiimani 2 ning kostja on selle korteriühistu liige. Vastavalt hageja põhikirja tingimustele on hageja poolt arvestatud kostjale tasu kommunaalteenuste eest. Kostja tarbis korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid tarbitud teenuste eest ta maksis osaliselt ning kommunaalteenuste suurema osa jättis maksmata. Seisuga 07.08.2009.a. kostja võlgnevus hageja ees moodustab 25 341.31 krooni. Juhindudes korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ja põhikirja punktist 4.2. i on hagejal arvete tasumisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivist summalt iga viivitatud päeva eest. Seisuga 07.08.2009.a. on hagejal õigus arvestada ja nõuda kostjalt viivise tasumist summas 8 996.64 krooni. Kostja ei ole reageerinud hageja nii suulistele kui kirjalikele nõuetele täita oma kohustusi ja kustutada võlgnevust kommunaalteenuste eest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue summas 25 341.31 krooni ja viivised 07.08.2009.a. seisuga summas 8 996.64 krooni ning edaspidi 0,07 % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja on ära kuulatud Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt. Kostja vastuväidete kohaselt, kostja omandas korteriomandi XXX Narva pärimise teel. Kostja ei ole korteris päevagi elanud. 2008.a. sõlmis kostja I A üürilepingu tingimusega, et üürnik tasub korteri võlad ja kommunaalteenuste eest, üürileandja aga üüritasu ei võta. Kostja leiab, et võlgnevuse peab tasuma üürnik I A. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et V O kuulub korteriomand aadressil XXX Narva (t.l. 7-8). Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vaidlust ei ole, et majas, kus kuulub kostjale korteriomand, on korteriomanike poolt loodud korteriühistu Tiimani 2 ja kostja on selle korteriühistu liige (t.l. 6, 9-22). Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu

2-09-45479 majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistuseaduse § 15-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja põhikirja punkti 4.2. f kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajal ja ettenähtud määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elaktrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja – süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitteeluruumide üldpinnast majas. Hageja põhikirja punkti 4.2. g järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses masked teenuste eest, mida kasutataks maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamisel ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elevate elanike arv; küttenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Hageja põhikirja punkti 4.2 h järgi on ühistu liige peab tasuma eriotstarbelisi tasusuid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks vastavalt üldkoosoleku sätestatud korrale ja suuruses. Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja põhikirja punkti 4.2. i järgi maksete tasumisega hilinemisel tuleb juhatusele tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras (mitte rohkem kui 0,07 %) tasumata summalt iga hilinenud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kuule, mille jooksul makseid pidi tasuma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Korteriomandiseadusest ja korteriühistu seadusest tuleneb, et korteriomanikul ja korteriühistu liikmel on kohustus tasuda majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Seega kostja väide, et tema omanduses lasuva korteri võlgnevuse peab tasuma üürnik, ei vasta õiguslikule olukorrale. Kui kostjal kui üürilenadjal on üürilepingust tulenev kokkulepe, et üürnik tasub tema eest makseid korteriühistule (t.l. 75-81), siis sellise kokkuleppe mittetäitmine üürniku poolt ei vabasta kostjat täitmast oma seadusest tulenevaid kohustusi

2-09-45479 korteriühistu ees. Pooled ei vaidle, et majandmiskulude eest on tasumata 25 341.31 krooni ehk 1 619.61 eurot ja seoses võlgnevuse mittemaksmisega on 07.08.2009.a. seisuga on tasumata arvetelt hagejal õigus arvestada viivist summa 8 996.64 krooni ehk 574.99 eurot (t.l. 23-24). Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1 619.61 eurot ja viivise 574.99 eurot seisuga 07.08.2009.a. , missugused summad tuleb kostjalt vällja mõista hageja kasuks. Alates 07.08.2009.a. tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ka TsMS § 367 alusel viivis 0,07 % viivitatud summalt (1 619.61 eurot) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.