Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal hagi Merike Jalaka vastu põhivõla 15 000 krooni, intresside 2898.59 krooni ja viiviste 598.50 krooni väljamõistmiseks. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 18 497.09 krooni (1182.18 eurot). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.11.2007.a Topeltneto krediitkaardi lepingu, millega hageja võimaldas kostjal krediitkaardiga teha 15 000 krooni ulatuses tehinguid. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi. Krediitkaardi tingimuste p 3.5 kohaselt võib krediitkaardiga teha tehinguid krediidikontole määratud krediidilimiidi ulatuses, ületamata kasutuslimiite. Krediidilimiidi kasutatud osalt maksab konto omanik pangale intressi 12% aastas. Kostjal oli krediitkaardi tingimuste järgi kohustus tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu, kostja seda kohustust ei täitnud ning 06.07.2010.a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate. Hageja loeb lepingu alates 05.07.2010.a üles öelduks. Kostjal on tasumata krediidilimiit 15 000 krooni, intressid 2898.59 krooni ja viivised 598.50 krooni. Intressid on arvestatud 05.07.2010.a seisuga ja viivised 11% aastas perioodi 06.07.2010.a kuni 16.11.2010.a eest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei vaidle vastu põhivõlgnevuse väljamõistmisele summas 15 000 krooni. Kostja vaidles vastu viivistele ja intressile. Kostja vastuväidete kohaselt on ta alates 2009.a 80% töövõimetuspensionär. Tema sissetuluks on töövõimetuspension 3064 krooni, rakse puude toetus 700 krooni, peretoetus lapse eest 300 krooni ja toimetulekutoetus 1100 krooni kuus. Maksude äramaksmisel jääb kostja ja tema 17aastase poja ülalpidamiseks 750 krooni kuus. Seega pole kostjal võimalik hagejale maksta. Kostja leidis, et kuna ta on maksejõuetu, tuleks menetlus lõpetada ja hagejal saamata summad kahjumisse kanda. Laenu võtmisel oli kostja psüühiliselt ebastabiilne, kuna oli pikemat aega depressioonis olnud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid 12.11.2007.a Topeltneto krediitkaardi lepingu, millega hageja võimaldas kostjal krediitkaardiga teha 15 000 krooni ulatuses tehinguid (tl 6-15); • hageja ütles lepingu alates 05.07.2010.a üles (tl 16); • kostja võlgneb hagejale tasumata krediidilimiidi 15 000 krooni. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 20.01.2011.a vastuses põhivõlgnevuse osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 958.67 eurot. Kostja vaidleb vastu viiviste ja intressi väljamõistmisele. Muuhulgas viitab kostja asjaolule, et ta oli laenu võtmisel psüühiliselt ebastabiilne. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oli krediitkaardi lepingu sõlmimise ajal otsusevõimetu. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks ning seega ei saa lugeda tehingut tühiseks.

Poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 407 kohane arvelduskrediidi leping. VÕS § 94 ja § 401 tuleneb kostja kohustus tasuda hagejale krediidi kasutamise eest intressi, intressi suuruseks on lepingu kohaselt 12% aastas ning hageja on seda õigesti arvestanud kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega rahuldab kohus hageja nõude intressi osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 185.25 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tekkis kostjal kohustus hagejale krediit tagastada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist krediidi tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest ning viivise suuruseks on lepingu kohaselt 11% aastas. Kuna lepingujärgne intressimäär on kõrgem kui viivise määr, ei ole viivise määr seadusega vastuolus. Hageja on õigesti arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 38.25 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus viivised välja kuni põhivõla tasumiseni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1182.18 eurot. Asjaolu, et kostja võib olla maksejõuetu, ei ole seaduse kohaselt hagiavalduse rahuldamata jätmise aluseks. Kostja esitatud väited tema sissetulekute kohta kuuluvad arvestamisele täitemenetluses, kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida. Kostjal tuleb sel juhul arvestada ka lisanduva täituritasuga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 3000 krooni ja tasutud riigilõivu 3000 krooni. Kohus leiab, et hageja nimetatud menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist summas 191.73 eurot. Arvestades hagiavalduse mahtu ja vähest keerukust peab kohus põhjendatud õigusabikulude suuruseks 95 eurot. Kostja ei ole esitanud hagile sisulisi vastuväiteid, on hagi osaliselt õigeks võtnud ning kohus lahendab vaidluse lihtmenetluses istungit määramata. Kokku mõistab kohus kostja hageja kasuks menetluskuludena välja 286.73 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.