Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-25010
Otsuse tegemise aeg ja 28.veebruar 2011,Jõhvi koht Kohtuistungi aeg
toimumise 09.veebruar 2011
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
A. B. hagi OÜ Coniery vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja
A. B. IK xxx xxx
Hageja esindaja
Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ RK 11567069 Keskallee 16-1, 30322 Kohtla-Järve
Kostja
OÜ Coniery RK 10401763 Jõhvi küla 12 Jõhvi vald 41541 Kohtla-Järve
Kostja esindaja volikirja
P. P. IK xxx tulundusühistust Soter RK 1062648
1.Rahuldada A. B.i hagi OÜ CONIERY vastu kahju hüvitamise nõudes 1.1.Välja mõista kostjalt OÜ Coniery hageja A. B.i kasuks summa 1897,25 EUR(ükstuhat kaheksasada üheksakümmend seitse eurot ja 25 senti)(29710,69 krooni)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest
Hageja menetluskulud jätta kostja kanda Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda
Hageja esitas 25.05.2010 Viru Maakohtusse hagi kostja vastu 31703,30 krooni hüvitamise nõudes. Hageja selgitas hagiavalduses kohtule, et soovib kahju hüvitamist kostjalt eelnimetatud summa ulatuses, kuna kostjale kuuluv teerull vigastas tema Torujõe tänaval seisvat autot BMW, riiklik numbrimärk 046 AYA .Auto parandamiseks on tehtud United Motors AS hinnapakkumine summas 31 703,30 krooni ning see on lisatud hagimaterjali juurde. Ida Prefektuuri Jõhvi osakonnas on juhtum registreeritud. Õnnetus toimus 10.mail 2010 kella 18-19 ajal Kohtla-Järve linnas Torujõe tänaval. Sündmuskohal viibisid politseinikud. Teerulli juht V. M. kirjutas juhtunu kohta seletuskirja, milles ta märkis, et vigastas Torujõe tänava maja juures sõiduautot BMW. Teerullil töötas töö ajal oranzi värvi vilkur ning ees ja taga olid sisse lülitatud kõik laternad. Teerull vigastas auto kapotti. Teerull kuulub firmale Coniery, mille juhataja on V.R..
Kostja hagi ei tunnista ,palub see jätta rahuldamata järgmistel põhjustel 1)liikluskorraldus oli liiklusmärkide abil teeremondi tõttu ümber korraldatud autode liikumine ja parkimine oli tänava paremal poolel, kuhu auto oli pargitud, keelatud. 2)hageja võttis endale ohutsoonis viibimisega ise riske 3)politseinikud olid koha peal käies hagejale selgitanud, et ta on ise süüdi ning loobusid mistahes protokolli koostamisest
Hageja märgib oma vastuses kostja vastusesle, et mingeid keelavaid või piiravaid liikumis-ja parkimismärke tänaval ei olnud. Samuti puudusid märgid, mis oleksid osutanud mingitele teeehitustöödele sellel tänaval. Teemärgid ilmusid vaid mõni päev peale kokkupõrget. Hageja pildistas sündmuskohta järgmisel päeval, fotodelt on näha ka kokkupõrke tulemused (kohtuniku märkus: ilmselt mõtleb hageja siin auto nähtavaid vigastusi) Politsei ei vormistanud avariiga seotud dokumente seetõttu, et oli valmis andma vajadusel tunnistusi kohtus. Hageja esitas 15.09.2010 kohtule taotluse patrullpolitseinike ülekuulamiseks. Patrullpolitseinikeks olid tuginedes Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo kirjale (tl 31)M. M. ja Julia V.. Hageja esitas 16.09.2010 kohtule uue taotluse kutsuda kohtusse konstaabel A. G. ning loobus M. M. ja J. V. ülekuulamisest, kuna nad tegelikult ei olevat viibinud õnnetuse toimumise kohas. Seal viibis konstaabel A. G.. Hageja kordab oma taotlust kohtule 01.12.2010 .
Kostja taotleb üle kuulata tunnistajana V. M. kui autole vigastuste tekitaja.
14.detsembri 2010 kohtuistungil selgitab hageja , et varem kohtusse taotletud tunnistajad M. ja V. olid politsei operaatori poolt registreeritud kui kutsele vastajad, sündmuskohal viibisid teised töötajad. Kostja esitab kohtule ajutise liiklusskeemi, mis oli koostatud Kohtla-Järve linnavalitsusega kooskõlastatult. Hageja oli vastu selle dokumendi võtmisele toimikusse, kuna selle ajutise liiklusskeemi järgi märke ei olnud paigaldatud. Kohus võttis dokumendi vastu(tl 73) ,kuna sellele sai kostja soovil märkida õnnetusjuhtumi koha ning seda sai kasutada ka liiklusmärkide tegeliku asukoha kindlaksmääramisel.
Hageja esitab kohtule Kohtla-Järve Linnavalitsuse tõendi ,et Torujõe tänav Kohtla-Järve linnas ajavahemikul 08.maist kuni 12.maini 2010 ei olnud sõiduautode parkimiseks suletud. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad A. G.,kes oli kohtusse kutsutud hageja taotlusel ning Coniery OÜ teetööline V. M., kes oli kohtusse kutsutud kostja taotlusel. Tunnistaja A. G.v selgitas , et õnnetuse ajal oli tema õhtuses vahetuses valves. Tema läks kohale sellepärast, et õnnetuse osapooled ei saanud kokkuleppele. Kuna tema liiklusavariidega ei tegele, helistas ta politseijaoskonda, kus oli valves E. S., kellele tunnistaja selgitas, mis oli juhtunud. S. küsis liiklusmärkide olemasolu kohta ja tunnistaja vastas, et õnnetuskohalt ristmikuni ei olnud mingeid märke. Ühes tee ääres seisis musta värvi BMW ,teises tee ääres seisis ehitustehnika. BMW kapoti peal oli mõlk, esistange oli katki. Ehitusmasin töötas tervel Torujõe tänaval alates Järveküla ristmikust Olevi ristmikuni. Koht, kus ehitusmasin töötas, oli tähistatud märgiga „Ohtlik teeäär“. Mingit parkimiskeeldu ei olnud. Teerull liikus Järveküla tee suunas. Kohapeal tunnistaja küsis osapoolte käest, mis oli juhtunud ja nad vastasid temale üheselt: teerull tagurdades põrkas kokku sõiduautoga. Tunnistaja joonistas ajutisele liiklusskeemile paigaldatud liiklusmärkide asukohad .Ta ütles, et liikluspiirangu kohta ei olnud ühtegi märki. Kõikidest skeemil märgitud märkidest oli tegelikult paigaldatud 10%. Liikluskorrapidaja S. ütles, et tagurdaja on süüdi. Parkimist keelava märgi puudumisel ja kui teeolud lubavad ,võib parkida. Pärna tänava ristmikul ja Olevi tänaval oli pandud kolm märki ning puuduvate märkide vahel oli punane lint. Ohtlik teeäär oli eraldatud lindiga ,seal kus avarii juhtus, ei olnud märke ja linte ka ei olnud. Tunnistaja ei oska öelda, kes ta täpselt kohale kutsus. Avariist saavad nad teada juhtimiskeskuselt. Väljakutse oli selline, et juhtus pisiavarii. Tunnistaja ütleb , et ei otsusta koha peal, kes on süüdi või kes mitte. Tagurdaja avaldas rahulolematust, et auto on pargitud sinna, kuhu ei oleks tohtinud parkida. Ilm oli väikse vihmaga, mingit tormi ei olnud. Sündmus oli valgel ajal. Teerull pole liikluskindlustuse mõttes sõiduk. 10.05.2010 ei olnud nõutav akti koostamine, kuna kõik olid nõus sellega,mis toimus. Lahkarvamusi ei olnud ja juht tunnistas enda süüd. Tunnistaja V.r M.v selgitas , et kasutab oma töös teerulli. 10.05.2010 teetöid tehes sõitis ta Pärna tänava ristmikule ,kuna ta pidi pöörama tagasi. Veendudes, et taga kedagi ei ole, alustas ta liikumist .Vilkur töötas. Teerulli peeglid olid reguleeritud nii, et tunnistaja nägi ainult teeserva. Mingi moment ta ei näinud peeglist. On olemas nn pime tsoon, kus ei ole sõidukeid näha. Mis hetkel juht auto parkis, tunnistaja ei näinud. Liiklusseaduse §68 lg 3 ütleb, et juht pidi eest ära sõitma ja mitte segama mind.
Auto oli pargitud minu tööpiirkonda killustiku peale. Mina pidin seda teed sillutama, tasandama. Politsei tuli, nad vaatasid, ei koostanud midagi. Ma kirjutasin seletuskirja, et ei tunnista ennast süüdi. Politseiekipaazis oli kaks meest. Mina ise ei pane märke, selleks on teatud inimesed. Liiklusmärgid olid enne Volta kauplust, enne Järveküla teed, enne Keskalleed sama, oli ka kiiruspiirangu märk ,nool ümbersuunaks ja teetööd. Kannatanu autol oli kapott mõlkis. Sõiduauto juht pidi nägema, et teerull tagurdab. Enne õnnetust seal autot ei olnud, tegin terve päeva seal tööd. Kuna auto ilmus, ei tea. Parkimist keelavaid märke ei olnud. Hageja jäi oma nõude juurde tuginedes Asjaõigusseadusele, Võlaõigusseadusele ja Töölepinguseadusele. Hageja esitas 30.12.2010 kohtule tõenditena fotod. Ta teatas ka , et hageja sõiduauto on müüdud ning esitas selle remondiarvesaatelehe nr. 48 25.novembrist 2011. Esitatud arve summa 29710,69 krooni, so. 1897,29 eurot. Arve esitajaks Ida-Virumaa OÜ VIAL Kohtuistungil 09.veebruaril 2011 esindab kostjat uus esindaja – Paul Paas volikirja alusel . Hageja esindaja selgitas, et tööandja vastutab oma töötaja tegevuse eest. Hageja teerulli ei näinud, teerull oli Pärna tänaval ja sõitis tagasi Torujõe tänavale. Kui me räägime pimetsoonist, siis me peame teadma,mis see on. Teerullijuht istub kõrgemal kui teised autojuhid ja tal oli võimalus seda autot näha. Kostja viitab fotode tegemise puhul sellele, et need olid tehtud järgmisel päeval kui kõik märgid olid juba maha võetud. Hageja palub kahjud Võlaõigusseaduse alusel välja mõista. Kostja viitab tõendite puudulikkusele. Kuna toimiku lk. 31 on esitatud politsei ametlik vastus- tõend selle kohta, kes pidid õnnetuspaigal käima , siis kostja esindaja ei mõista, miks kuulatakse üle hoopis teine politseinik. Tema ütlustesse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt. Ajutine liiklusskeem tähendab , et ka märgid paigutatakse ajutiselt ja võetakse maha esimese võimaluse ajakavas. Fotodelt liiklusmärkide puudumisega ei saa teha järeldust, et liiklusmärke seal üldse ei olnud. Kui tänava alguses oli liiklusmärk 422 (liikluseeskirja järgi ümberpõike suund),siis see kohustas ümber põikama. Ristmikel liiklusmärgid olid, ümberpõike märk tähendas seda, et see kehtis järgmise ristmikuni. Iga maja ja hoovi juurde ei pea liiklusmärki panema. Fotod ei tõenda midagi, kuna nad on tehtud järgmisel päeval peale õnnetust.
Hageja parkis teerulli tööpiirkonda oma auto, kuna ta oli harjunud sinna parkima. Kui ta oleks parkinud hoovi, ei oleks midagi juhtunud. Hageja ise eiras liikluseeskirju, sellepärast aitas ta kaasa kahju tekkimisele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, teerulli juht ei ole õnnetuses süüdi. Tema täitis oma töökohuseid. Kohtuvaidlustes hageja selgitab, miks õnnetuspaigale tuli välja hoopis teine politseinik , kostja tööpiirkond ei olnud täpselt märgitud, parkimine ei olnud keelatud ja teelõik ei olnud liikluseks suletud. Kohtuvaidlustes selgitab kostja , et tema saab lähtuda ainult kohtutoimikus olevatest tõenditest. Hageja pidi lähtuma ajutistest liikluskorraldusmärkidest. Kostja vaatab tõendina kostja poolt esitatud ajutist liiklusskeemi ja selgitab selles esitatud märkide järgi liikluskorraldust. Tõendamata on see, et teerull tuli teiselt tänavalt. Hageja pidi märkide järgi ümber põikama. Fotod ei ole tõendid, kuna on tehtud järgmisel päeval. Fotodelt on näha , et tööd olid lõpetatud. Seega ajutised märgid olid maha võetud. On välistatud , et hageja ei näinud teerulli. Hageja enda hooletu käitumine põhjustas kahju.
Hagejale kahju tekitamine on seotud hageja kui sõidukijuhi käitumisega, tema poolt liikluseeskirjade täitmisega või täitmise reeglite eiramisega. Teerull ei ole teel liikuv liiklusvahend Liiklusseaduse § 12 lg 1 tähenduses, vaid see on töövahend spetsiifiliste teetööde tegemiseks. Hagimaterjalides on teerulli nimetatud ka ehitusmasinaks. Liikluseeskirjade täitmist ei saa aga seega nõuda liiklusvahendiks mitte olevalt töövahendilt-ehitusmasinalt. Kostja vastutuse aluseks on Töölepingu seaduse § 76 lg.1. See säte reguleerib töötaja vastutust tööülesannete käigus kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tegemist on erisättega Võlaõigusseaduse §-le 1054,mis ütleb , et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus – või kutsetegevusega. Töötaja ja tööandja vastutavad kolmanda isiku ees solidaarselt. Vaidlust ei ole selles osas, et kostajale kuuluv teerull sõitis 10.mail 2010 kl. 18 paiku otsa kostjale kuuluvale sõiduautole BMW, riiklik numbrimärk 046 AYA. Sõiduautole tekitati kahju 1897,25 euro ulatuses. Sellise summaga on sõiduauto remonditud ettevõttes OÜ „VIAL“, mille kohta hageja on kohtule esitanud arve- saatelehe(tl 82) .Tehtud vigastuste maksumuse osas, mida on hinnanud „OÜ VIAL“, vaidlusi poolte vahel ei olnud. Kostja esitas 14.detsembri 2010 kohtuistungil vastuväite ainult United Motors AS hinnapakkumisele, milline oli esitatud kohtusse koos hagiavaldusega .Kostja sõnul on firma United Motors kõige kallim.
Kohtumaterjalidele on lisatud tõendina teerullil töötanud isiku, OÜ Coniery töötaja .VM. seletuskiri, mis on temalt võetud sündmuskohal(tl 9) Seletuskirjas märgib V.M. , et põrkus 10.mail 2010 kokku Tuuslari 22 (hiljem nimetatud Torujõe 22)maja juurde sõitnud sõiduauto BMW-ga ja vigastas vasakult poolt auto kapoti. Süü kohta ta seletuskirjas arvamust ei avaldanud, küll aga märkis, et teerullil olid sisse lülitatud kõik laternad ja oranzi värvi vilkur töötas. Kohtuistungil 14.detsembril 2010 ütles V.M. küll, et kirjutas seletuskirjas, et ta ei ole süüdi, kuid seletuskirjast seda ei nähtu( protokoll tl 76,seletuskiri tl 9). Kohus lähtub otsuse tegemisel nii hageja käitumise analüüsist auto parkimisel teerulli töötsooni kui ka kostja töötaja käitumise analüüsist tema töötsoonis pargitud auto mitte märkamisel. Nii tunnistaja A. G. ütlustest 14.detsembri 2010a kohtuistungil kui ka KohtlaJärve Linnavalitsuse poolt 12.10.2010 antud vastusest(tl 74) nähtub, et õnnetuskohal Torujõe tänaval ei olnud parkimine keelatud. Torujõe tänavat ei olnud 08.maist kuni 12.maini parkimiseks suletud. Paigaldatud oli märk „Ohtlik teeäär“, Järveküla tee ristmikule ja Olevi tänava ristmikule oli paigaldatud märk „Ehitustööd“. Torujõe tänav jääb nimetatud ristmike vahele, mis on näha skeemilt tl 79. Teistsuguste märkide paigaldamise üle on pooled andnud vastukäivaid ütlusi. Märk „Ehitustööd“ ei keela aga sõiduauto parkimist ehitustööde piirkonnas. Kohtule esitatud sündmuskoha fotod on esitatud sündmuskohast õnnetusele järgneval päeval ,mistõttu kohus ei saa neid tõendina arvestada. Hageja väidab, et ei näinud teerulli. Kostja tunnistaja, teerullil töötanud isik Vladimir M. ei näinud samuti sõiduautot, kuna ta seisis nö pimedas tsoonis. Hageja esindaja väidab , et teerulli juht istub kõrgel ja tema poolt sõiduauto mitte nägemine ei ole võimalik. Kohus nõustub hageja esindajaga ning saab järeldada, et teerulli juht küll võis näha sõiduautot, kuid lootis, et saab temast mööda tagurdada temaga kokku põrkamata. Kui ta aga tagurdas sõiduautole lähedale, võis sõiduauto jääda teerulli nö pimetsooni ning ohutu möödumine ei olnud enam võimalik. Kui märk „Ehitustööd“ tähistab sedavõrd ohtlikku piirkonda, et ehitustööde tsoonis ei või peatuda ega parkida, oleks Kohtla-Järve Linnavalitsus pidanud selles piirkonnas peatumist või parkimist eraldi märgistusega tähistama. Seda ei ole aga tehtud. Kostja esindaja P.Paas väidab , et Pärna tänava ristmikul ja Keskallee ristmikul olid ümberpõike märgid ning see tähendab , et Torujõe tänavasse, mis paikneb nende ristmike vahel ,oli sissesõit hoopis keelatud. Kuna see märk on küll ajutisel liiklusskeemil(tl 79), mitte ükski tunnistaja ei ole aga väitnud, et see märk seal ka tegelikult asus, siis ei saa ka kohus kindel olla, et see märk seal oli. Jõhvi Politseijaoskonna konstaabel, tunnistaja Artjom G.
väidab(tl 76),et tegelikult oli skeemil märgitud märkidest paigaldatud ainult 10%, rohkem ei olnud. Kostja esindaja väidab 09.veebruari 2011 kohtuistungil, et tunnistaja A. G. ütlustesse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt. Kohtule on tunnistaja ütlused ärakuulatavad olnud vahetult, esindaja P.P.ei olnud kohtuistungil ,kus tunnistajat ära kuulati. Kostjat esindas 14.detsembri 2010 kohtuistungil teine esindaja –P.K.. P.P. tutvus tunnistaja ütlustega, mis olid kirja pandud kohtuistungi protokollis, seega hindas ta paberkandjal loetut. Tunnistajat on hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest . Tunnistaja G. poolt antud ütluste õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohus leiab, et hagejale tekkis tema sõiduautole otsasõidul kahju ning selle hüvitamist on tuginedes Võlaõigusseaduse 7.peatükis sätestatule õigus hagejal kostjalt nõuda . Tuginedes Võlaõigusseaduse(VÕS)§ 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda ,mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud ,kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et haginõude menetlemisel tuleb arvestada kohtul ka sellega, et kahju tekitati sõiduautole teerulli poolt, mida võib pidada suurema ohu allikaks. Tuginedes VÕS § 1056 lg.2 asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. VÕS § 1056 lg.1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst ,ohu allikat valitsenud isik. Selleks on kostja OÜ Coniery kui vastava asja otsene valdaja. Teerullil töötanud isikut ei saa pidada teerulli valitsejaks, tema on valduse teenija Asjaõigusseaduse § 33 mõistes. Kui massiivsel teerullil on tagurdades nö pime tsoon (teerulli juhtinud tunnistaja V. M.i ütlus tl 76),siis ta võib olla ohtlik mistahes objektile, mis sellesse tsooni tagurdamisel jääb. VÕS § 132 lg 3 sätestab ,et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on kostjalt nõudnud asja parandamise kulu ning seda kulu saab pidada mõistlikuks. Kulu suuruse osas ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodule tuginedes kohus rahuldab hagi. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti.
Tuginedes TsMS § 174 lg. 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.