Võlaõigus › Alusetu rikastumine

korrashoiu korraldamise, ohutu liiklemise tagamise kohustuse ning selle eest hüvitise küsimise õiguse üle hagejale. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud T territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma hagejale hüvitist ka TeeS § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 alusel. Hageja oma 14.10.2010.a. esitatud vastuses kostja vastusele leiab, et kostjal on kohustus hüvitada kinnisasja omanikule kinnisasja hooldamise kulud. 29.12.2004.a. sõlmisid hageja ja AS K koostöölepingu, mille alusel andis AS K hagejale üle õiguse ja kohustuse teostada T üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust, hageja selgitab, et vastavad kohustused tulenevad olemuslikult seadusest ning need anti lepinguga üle hagejale, mistõttu nende osutamise kohustus lasub hagejal ning hagejal on õigus nõuda elamurajooni elanikelt vastavate kulutuste hüvitamist. Ei ole vaidlust, et kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni viivat T territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. Kuivõrd T sisesed terviklikult väljaehitatud tänavad koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga on AS K omandis, on K AS kohustatud hoolitsema nimetatud alade korrashoiu eest. Alates 04.01.2005.a. on K AS andnud hageja ja K AS vahel sõlmitud koostöölepingu alusel T siseste tänavate korrashoiu korraldamise, ohutu liiklemise tagamise kohustuse ning selle eest hüvitise küsimuse õiguse hagejale. Teiseks, lisab hageja, et omaniku kohustus enda kinnisasja korras hoida tuleneb Tallinna Linnavolikogu määrusest 22.06.2006.a. nr 45 „ Tallinna linna heakorra eeskirjast“ (edaspidi nimetatud eeskiri). Eeskirja § 5 reguleerib kinnistuomaniku kohustusi kinnisasja hooldamisel. Kõik hageja poolt erinevate teenusepakkujate kaudu T elamurajoonis osutatavad teenused langevad olemuslikult eeskirja §-s 5 nimetatud kategooriate alla. Hagejale teadaolevalt on kostja tasunud hagejale haldus- ja hooldusteenuste eest osaliselt igakuiste maksetena summas 195 krooni kuni 2008.a. lõpuni ja alates jaanuarist 2009.a. igakuiselt summas 470 krooni. Seega järeldub kostja käitumisest tahe tasuda haldus- ja hooldusteenuste osutamise lepingust tulenevate teenuste eest ja olla seega hagejaga lepinguliselt seotud. Selliselt on kostja viide lepinguvabaduse rikkumisele asjakohatu, sest kostja kohustus tasuda hageja poolt esitatud teenuste eest ei ole sõltuvuses sellest, et kostja peab olema XXXMTÜ liige. Tasumise kohustus tuleneb faktist, et kostja on teenuseid tarbinud ja kohustub nende eest tasuma. Hageja nõue kohustada kostjat sõlmima XXXMTÜ viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste T elurajooni elanikega on arusaadav selliselt, et kuna kostja on korduvalt lepingu sõlmimisest keeldunud, tuleb kostja tahteavaldus asendada oma 01.02.2011.a. esitatud seisukohas leiab, et tema nõuded on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja selgitab, et XXXMTÜ üldkoosolek kehtestas 16.12.2004.a. T elurajooni elanikele, kes ei ole MTÜ liikmeks, esitatava arve suuruse summas 555 krooni, millest 230 krooni moodustab halduskorralduse tasu ja 325 krooni valveteenuse tasu. 12.05.2009.a. üldkoosolekul on igakuise tasu ulatus jäetud muutmata ning see kehtib ka tänasel hetkel, hoolimata sellest, et vahepeal on teenuse iseloom uute lepingute sõlmimisega mõnevõrra muutunud. Kulutuste maht on aga ikkagi jäänud samaks. Nimetatud arve kujuneb hagejale kolmandate isikute poolt osutatavate teenuste alusel. Peamised teenused ning kuluobjektid MTÜ territooriumil on OÜ ÕH poolt osutatavad heakorratööd 2008.a. summas 211 386 krooni, AS EE elekter 2008.a. summas 62 565 krooni, Skorpioni Julgestusteenistuse AS valveteenus 42 273 krooni, OÜ F värav, puldid 27 534 krooni jne. Lisaks sellele on MTÜ

enda põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks soetanud 2008.a. põhivara, sealhulgas valveseadmed. Tänasel hetkel on peamised kuluartiklid valveseadmed ja OÜ ÕH ja OÜ CG poolt pakutavad hooldusteenused. Prügiveoteenust osutab OÜ C ja raamatupidamisteenust on osutanud KK ning käesoleval hetkel OÜ P . Lisaks on hageja sõlminud 01.03.2006.a. käsunduslepingu NK ́iga, kes on T elurajooni halduriks. Hageja esitas kohtule ka raamatupidamistabelid, millest nähtub igale elamurajooni elanikule igakuiselt osutatud teenuste maksumus aastatelt 2007-2009. Viidatud tabelid kinnitavad hageja poolt esitatud nõude suuruse põhjendatust ning hageja üldkoosolekute otsusega kehtestatud summade vastavust hageja reaalsetele kuludele. Viidatud tabelites on toodud arvestus 159 majapidamise kohta st selle eelduseks on, et kõik elamurajooni elanikud maksavad võrdsetel alustel. Tegelikkuses seda aga ei toimu, sest on majapidamisi, kes enda kohustusi korrektselt ei täida. Seetõttu langeb elanikele, kes enda kohustusi korrektselt täidavad suurem maksekoormus kui neile langeks siis kui kõik elanikud hooldusteenuse eest korrektselt maksaksid. Seetõttu on hageja sunnitud tehtud kulutuste katteks igalt elanikult 555 krooni kuus. Viidatud nõue katab igakuise kõikumise hageja kohustuste mahus teenuseosutajate ees ning ühtlasi võimaldab katta puudujäägi, mis tuleneb sellest, et osa elanikke teenuste eest ei maksa. Alates 04.01.2005.a. on T elamurajoonis teenuseid osutanud XXXMTÜ, asendades sellega senise teenusepakkuja T K OÜ. Sisuliselt on toimunud nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõistes. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tema nõuded kostja vastu tuleks täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. otsusega. Arvestades, et kostja on antud juhul keeldunud lepingu sõlmimisest, leiab hageja , et kohtul tuleb teha otsus, millega isikut, kohustatakse sellist tahteavaldust andma TsÜS § 68 lg 5 kohaselt. Hageja oma 01.02.2011.a. esitatud seisukohas leiab, et tema nõuded on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja selgitab, et XXXMTÜ üldkoosolek kehtestas 16.12.2004.a. T elurajooni elanikele, kes ei ole MTÜ liikmeks, esitatava arve suuruse summas 555 krooni, millest 230 krooni moodustab halduskorralduse tasu ja 325 krooni valveteenuse tasu. 12.05.2009.a. üldkoosolekul on igakuise tasu ulatus jäetud muutmata ning see kehtib ka tänasel hetkel, hoolimata sellest, et vahepeal on teenuse iseloom uute lepingute sõlmimisega mõnevõrra muutunud. Kulutuste maht on aga ikkagi jäänud samaks. Nimetatud arve kujuneb hagejale kolmandate isikute poolt osutatavate teenuste alusel. Peamised teenused ning kuluobjektid MTÜ territooriumil on OÜ ÕH poolt osutatavad heakorratööd 2008.a. summas 211 386 krooni, AS EE elekter 2008.a. summas 62 565 krooni, SJ AS valveteenus 42 273 krooni, OÜ F värav, puldid 27 534 krooni jne. Lisaks sellele on MTÜ enda põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks soetanud 2008.a. põhivara, sealhulgas valveseadmed. Tänasel hetkel on peamised kuluartiklid valveseadmed ja OÜ ÕH ja OÜ CG poolt pakutavad hooldusteenused. Prügiveoteenust osutab OÜ C ja raamatupidamisteenust on osutanud KK ning käesoleval hetkel OÜ P . Lisaks on hageja sõlminud 01.03.2006.a. käsunduslepingu NK ́iga, kes on T elurajooni halduriks. Hageja esitas kohtule ka raamatupidamistabelid, millest nähtub igale elamurajooni elanikule igakuiselt osutatud teenuste maksumus aastatelt 2007-2009. Viidatud tabelid kinnitavad hageja poolt esitatud nõude suuruse põhjendatust ning hageja üldkoosolekute otsusega kehtestatud summade vastavust hageja reaalsetele kuludele. Viidatud tabelites on toodud arvestus 159 majapidamise kohta st selle eelduseks on, et kõik elamurajooni elanikud maksavad võrdsetel alustel. Tegelikkuses seda aga ei toimu, sest on majapidamisi, kes enda kohustusi korrektselt ei täida. Seetõttu langeb elanikele, kes enda kohustusi korrektselt täidavad suurem maksekoormus kui neile langeks siis kui kõik elanikud hooldusteenuse eest korrektselt maksaksid. Seetõttu on hageja sunnitud tehtud kulutuste katteks igalt elanikult 555 krooni kuus. Viidatud nõue katab igakuise kõikumise hageja

kohustuste mahus teenuseosutajate ees ning ühtlasi võimaldab katta puudujäägi, mis tuleneb sellest, et osa elanikke teenuste eest ei maksa. Alates 04.01.2005.a. on T elamurajoonis teenuseid osutanud XXXMTÜ, asendades sellega senise teenusepakkuja T K OÜ. Sisuliselt on toimunud nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 mõistes. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tema nõuded kostja vastu tuleks täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja poolt kohtule 04.10.2010.a. esitatud vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ostis XXXkinnistu 20.10.2000 aastal sõlmitud notariaalse ostumüügi lepingu alusel ja lepingu üheks osapooleks oli ka piirkonna arendaja K aktsiaselts, keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige hr UL. Kostjale selgitati K AS esindaja poolt, et T piirkonda nende poolt rajatud elamute ostjatele olid nad seadnud tõesti tingimuse, et maja ostnud elanikel on ka kohustus tasuda valveteenuse eest, kuna aga sellistel tingimustel kinnistu ostjate nõudlust enam ei ole, siis nad müüvad nüüd ainult elamukrunti, mitte aga hoonestusõigust, ostuga ei kaasne enam ka kohustust valveteenuse eest tasumiseks, maja tüüpprojekti ega ka nende poolset ehitusteenust. Lisaks on K AS alustanud teede võõrandamise protsessi Tallinna linnale, millega seoses on ka K AS poolt ehitatud elamute tarvis rajatud valveputka ja tõkkepuu kadumine ainult aja küsimus. Seega K AS ei pane valveteenuse eest tasumise kohustust isegi enam mitte kinnistu ostu-müügi lepingusse sisse, valveteenuse eest ei pea tasuma nüüd, ega ei saa kaasneda ka kulutusi tulevikus. Ostetav kinnistu jääb ka K AS poolt ehitatud elamute piiridest. Sellest teadmisest lähtuvalt, et kostja kinnistu jäi K poolt algselt T rajatud ala piiridest ja ostuga ei kaasnenud K poolt rajatud elamute omanikele seatud kohustust valveteenuse eest tasumise kohta, ostiski kostja XXXkinnistu, ehitas endavalitud arhitekti koostatud projekti alusel oma perele kodu ja rajas kinnistu ümber piirdeaia ning paigaldas õueväravale ka turvaluku, kuna oli kindel, et piirkonnas ei teostata valveteenust ja turvalisuse küsimus on iga kinnistuomaniku enda kanda. 2004.a. moodustati aga hr ÜT initsiatiivil XXXMTÜ ning ühistu tellimusel paigaldati ka autovärav T tänava ja V tänava ristmikule, XXX-XXX kruntide vahelisele alale, mis asub selgelt väljaspool K AS poolt ehitatud elamute piiridest, eirates sellega kehtinud detailplaneeringut, kuna alale kehtinud detailplaneeringuga ei olnud ette nähtud T tänava tõkestamine autoväravaga. Sellest ajast hakkas ka XXXMTÜ sellel alal valveteenust pakkuma. Kui kostja oleks enne oma kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimist sellest teadlik olnud, et tulevikus paigaldatakse värav T tänava ja V tänava ristmikule ja hakatakse sellel alal valveteenust pakkuma, siis kostja ei oleks endale seda kinnistut ostnud, kuna kostja hinnangul on värava paigaldamine turvalisust vähendavaks teguriks. Kostjale selgitas kinnistu ostmisel K AS esindaja veel, et senikaua, kuni teed kuuluvad K AS-le ja teede võõrandamise protsess Tallinna linnale on pooleli, tuleb teede korrashoiu ja tänavavalgustuse eest kostjal tasuda samapalju, kui maksavad selle teenuse eest teised rajooni elanikud, sest K AS-l on teede omanikuna kohustus teid hooldada ja see kohustus sai ka kostja kinnistu ostumüügi lepingusse lisatud. Kostja oli nõus ka vastavasisulist lepingut XXXMTÜ-ga sõlmima, kuid XXXMTÜ juhatuse esimehe hr ÜT sõnul ühistu mingeid erandeid teha ei kavatsetud ja lepingut saab sõlmida ainult koos valveteenusega. Kostja on kinnitanud oma korduvat valmidust hoolduslepingu sõlmimiseks ka oma 10.01.2008.a. vastuskirjas Advokaadibüroole Aivar Pilv, kuid saanud ka sellele vastuse, et XXXMTÜ ei pea sellise lepingu sõlmimist mõistlikuks. Kostja leiab, et kuna ta on ostnud kinnistu teadmisega, et alal valveteenust ei teostata ning ta on üle 70 000 krooni kulutanud oma krundile turvalise piirdeaia rajamiseks, siis ei näe kostja vajadust enam täiendava valveteenuse tellimiseks ning ei ole nõus

täiendavaid rahalisi kohustusi võtma. Sellest hoolimata on XXXMTÜ kostjale igakuiselt arveid saatnud teenuste eest mida kostja ei ole hagejalt tellinud. Kuna XXXMTÜ juhatus ei olnud nõus sõlmima kostjaga kinnistu ostumüügi lepingus toodud teenuste osas halduslepingut, siis sellepärast ongi kostja maksnud ilma lepingut sõlmimata XXXMTÜ loomisese saadik nende arvele igakuiselt vastavalt XXXMTÜ üldkoosoleku otsusele 16.12.2004 fikseeritud summa 195 krooni kuus teede korrashoiu ja üldelektri eest, kuna seda summat maksavad antud teenuse eest teisedki T elurajooni elanikud ja ka kostja kinnistu ostu-müügi lepingus on ette nähtud kohustus maksta samapalju, kui selle teenuse eest maksavad teised T elurajooni elanikud. Kostja selgitab, et ta on teinud XXXMTÜ-le kompromissettepaneku ning on täiendavalt oma algselt makstud 195 kroonilt ka suurendanud XXXMTÜ-le makstavat summat 470 kroonile, et pääseda XXXMTÜ poolsest survest valveteenuse tellimise osas seda valveteenuse, kuid kahjuks XXXMTÜ ei aktsepteerinud seda ja jätkas oma survestatud tegevust nende poolse lepingu sõlmimiseks. Seega, kuna kostja poolt XXXMTÜ-le makstud summad on ületanud kostja kohustuse T elurajooni teede korrashoiuks ja üldelektriks ettenähtud summadest, siis kokkuvõttes on kostjal kindlasti selle teenuse eest XXXMTÜ-le ettemaks, mitte aga võlg. Lisaks on kostja maksnud ka piirkonna heaolu arvestades, silla ehituse eest üle T oja (mida ei organiseerinud küll XXXMTÜ, aga mis oli piirkonda tõesti vajalik) ja liiklusrahustuslahenduse rajamise eest. Kostja on selgitanud oma seisukohti XXXMTÜ-le, saatnud vastuskirju XXXMTÜ-d esindavale Advokaadibüroole Aivar Pilv 10.10.2008, 20.01.2009 ja 28.04.2010. Veel varasemast ajast on kostja selgitanud 2008 aasta alguses IJ AS esindaja hr IT, kes elab samuti T elurajoonis nagu ka XXXMTÜ juhatuse esimees hr ÜT, et kostja ei ole ostnud kinnistut sellesse T rajooni arenguetappi kus hr ITja hr ÜT kinnistud asuvad, st. K AS poolt arendatud T elurajooni 1. Ehitusjärjekorra detailplaneeringu 2.etapi korrektuuri piirkonda, vaid kostja on oma kinnistu ostnud K AS poolt arendatud järgmisesse piirkonda, ehk siis T elurajooni arengukava ja 1. ehitusjärgu detailplaneeringu korrektuur nr 3 piirkonda ning kostja kinnistu ostul ei kaasnenud enam konkreetset maja projekti, valveteenuse eest tasumise kohustust jne nagu oli varasematel K aktsiaseltsi poolt arendatud etappidel kinnistu ostnud isikutel ning seega saab olla valveteenuse tellimine ainult vabatahtlik. Kostja lisab, et XXXMTÜ juhatuse tegutsemisest jääb kostjale mulje, et ta on kohustatud nõustuma hageja poolt pakutava valveteenuse koos kõigi teiste teenustega või siis ei jää kostjal muud üle, kui oma kodu maha müüa ning minema kolida ja see ei saa olla kostja hinnangul seaduspärane. Lähtuvalt eeltoodust leiab kostja, et XXXMTÜ juhatuse selliselt survestatud tegutsemine nende poolt pakutava valveteenuse tellimiseks ja kostjalt raha pressimiseks ei ole seadusega kooskõlas ning on pahatahtlik. Kuna kostja ei ole ka XXXMTÜ-lt mingit valveteenust tellinud, siis ei saa olla ka XXXMTÜ poolt väljastatud arved ja võlanõuded kehtiva õigusega kooskõlas. Kostja lisab, et tema ei ole kindlasti nõus XXXMTÜ-lt poolt pakutavat valveteenust tellima ja XXXMTÜ poolt pakutavat umbmäärast lepingut sõlmima, kus on kirjas, et kostja peab ainult XXXMTÜ-le maksma, aga pole kirjas, et millise teenuse või asja eest, kui palju, jne, seda enam, et XXXMTÜ soovib omandada K aktsiaseltsi omanduses olevad üldkasutatavad alad mille hind võib ju ulatuda miljonitesse kroonidesse ning see tähendab veel täiendavate rahaliste kulutuste lisandumist XXXMTÜ-ga nende poolse lepinguvariandiga seotud T elanikele. Kusjuures selliseid otsuseid võetakse vastu üldkoosolekul, kus osaleb kõigest 36 liiget, kellest 17 on andnud volituse enda nimel hääletada. See tähendab, et üldkoosolekust on osa võtnud füüsiliselt 19 inimest (XXXMTÜ juhatus on 8 liikmeline), aga kinnistuomanikke on rajoonis ca 165. Kostja on seisukohal, et ta ei ole rikastunud kulutuse säästmise kaudu hageja arvelt. Kostja on hagejale igakuiselt tasunud 195 krooni kuni 2008.a. lõpuni ja alates 2009.a. jaanuarist igakuiselt 470 krooni. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduse punktis 2.2. nimetatud lepingu

tingimusi tsiteerinud vääralt ja lisab, et tegelikkuses leppisid AS K ja kostja kokku punktis 9.2 alljärgnevas: „Lepingupooled on kokku leppinud, et Ostja kohustub: sõlmima alates tegeliku elama asumise hetkest T K OÜ-ga teeninduslepingu, mis puudutab T elamurajooni tänavate ja teede korrashoidu ning üldelektrit.” Kostja on seisukohal, et nimetatud teenuste eest ei ole kostjal, kes ei ole XXXMTÜ liige ning kellega ei ole sõlmitud ühtegi lepingut nimetatud teenuste osutamiseks, tasumise kohustust. Hageja ees on kohustused üksnes nendel isikutel, kes on sõlminud hagejaga vastavad lepingud. Hageja ja K AS-i vahelise lepingu p

14.10.2010 kirjas sisse toonud Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45, 22.06.2006 aastast „Tallinna linna heakorra eeskiri“. Kostja leiab, et hageja on vääralt väitnud, et kõik XXXMTÜ poolt erinevate teenustepakkujate kaudu T elurajoonis osutatavad teenused langevad nimetatud määruse alla, sest vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv 12.01.2009 nr 1/24 kirja lisana kaasas olnud XXXMTÜ 2007 aasta kulude ülevaatest nähtub, et XXXMTÜ on tellinud tunduvalt enam teenuseid kui näeb ette isegi see määrus. Kulude ülevaatest nähtub, et XXXMTÜ on tellinud ka valveteenust, videovalvesüsteemi teenust, väravatega seonduvat, telefon jne. Samuti on kulude ülevaates kirjas ristmike asfalteerimine, mille jaoks aga korraldati eraldi korjandus ning millest enamus ka tasuti annetuste teel saadud raha eest. Samuti on kulude ülevaatest näha ÕH AS-le makstud summa, kuigi kostja JM niidab ise oma kinnistu ja tänava vahelisel alal muru ning seda peaksid tegema ka teised kinnistuomanikud, kui aga XXXMTÜ on võtnud endale K aktsiaseltsiga sõlmitud lepingus kohustuse veel täiendavate haljasalade niitmise osas, siis ei saa sellest XXXMTÜ ja K aktsiaseltsi vahelisest lepingust kohustusi kaasneda kolmandatele isikutele. Kostja leiab, et tema poolt XXXMTÜ-le tasutud summad ületavad kindlasti tänavate korrashoiuks ja tänavavalgustuseks kulunud summa, mida enamus rajooni elanikke on selle teenuse eest maksnud. Kuna kostja JM on maksnud XXXMTÜ-le tänavate korrashoiu ja tänavavalgustuse eest ning täiendavalt veel ka üle aasta maksnud heast tahtest XXXMTÜ-le rohkem kui tänavate hooldusele on ette nähtud elaniku kohta, siis järelikult on kostja JM XXXMTÜ-le ettemaks ning XXXMTÜ poolt esitatud rahaline nõue on alusetu. Kostja JM suurendas oma makset 470 kroonile kuus vastavalt kostja poolt 20.01.2009 kirjas Aivar Pilve Advokaadibüroole ja XXXMTÜ juhatuse esimehele ÜT tehtud kompromissettepanekule, et JM ei ole nõus XXXMTÜ poolse lepinguvariandiga, aga et saaks lõpetatud JM jaoks kurnav protsess on ta nõus maksma 470 krooni kuus kuigi ta ei soovi, ei telli, ega ka tarbi kõike XXXMTÜ poolt pakutavaid teenuseid. Kostja leiab, et samuti on hageja vastuses vääralt väidetud, et XXXMTÜ poolne leping on kõigile arusaadav, sest Kostjale küll ei ole arusaadav leping, milles ei ole sätestatud teostatavaid teenuseid ja nende maksumust, teenuse teostamise tähtaegasid jne, seda enam, et XXXMTÜ on elanikelt korjatud rahast eraldanud suuri summasid kohtumenetluse katteks ning on avaldanud ka soovi K AS omanduses olevate alade ostuks, mille mõlema eest tasumise kohustust ei näinud küll kostja JM kinnistu ostu-müügi leping ette. Seega, kuna XXXMTÜ poolse lepingu sõlmimine on JM tahte vastane ning ei vasta JM kinnistu ostu-müügi lepingus toodud tingimustele, siis on alusetu XXXMTÜ-l nõuda kostja JM sellise lepingu sõlmimist. Eelpoolt nimetatust tulenevalt leiab kostja, et XXXMTÜ hagi JM vastu tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et K AS on kinnisvaraarendajana rajanud etappidena T elurajooni ning on võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega. T territooriumisiseste väljaehitatud tänavate koos valgustuse ja muu sinna juurde kuuluvaga ning T üldkasutatavate haljasalade ja mänguväljakute omanikuks on K AS. Kuni 04.01.2005.a osutas K AS ja T K OÜ vahelise koostöölepingu alusel T haldus- ja hooldusteenuseid T K OÜ. 29.12.2004.a sõlmisid hageja ja K AS koostöölepingu, mille p 2.1 kohaselt kohustus K AS lõpetama T K OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma hagejale õiguse teostada alates 04.01.2005.a T üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja

hooldusteenust, s.h tänavate ja kraavide korrashoiu tagamist, tänavavalgustuse hooldust ja ekspluatatsiooni, territooriumil parkimise korraldamist (liiklusmärgid, parkimisplatside korrashoid), üldise välipiirde ja väravate korrashoiu tagamist jms. Kostja omandas 20.10.2000 lepinguga GP kinnistu asukohaga T 20 Tallinn, reg osa nr XXX ning sama lepinguga leppisid kostja ja K AS kokku viimasele kuuluva kinnistut koormava hoonestusõiguse kustutamises. Kostja on talle kuulunud kinnistu hoonestanud ja kasutab seda enda elukohana. Hageja palub kohustada kostjat sõlmima hagejaga haldus- ja hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste T elurajooni elanikega ja mõista kostjalt võlgnevus 18 105 krooni. Esmalt hindab kohus, kas kostja on kohustatud sõlmima hagejaga hoolduslepingu (I) ja seejärel, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse (II). I Hageja väitel tuleneb kostja kohustus sõlmida hagejaga hooldusleping kostja ja K AS vahel 20.10.2000.a. sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu p-st 9.2 ning asjaolust, et K AS ja hageja sõlmisid 29.12.2004 koostöölepingu. Vaidluse lahendamiseks peab kohus esmalt hindama, kas hoolduslepingu sõlmimiseks kohustavast eellepingust tulenevaid nõudeid saab üle anda ilma võlgniku nõusolekuta. VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 179 lg 1 sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui VÕS § 179 lg 1 kohaselt saab poolte kokkuleppel eellepingust tulenevad õiguse üle anda. Kuid kas VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja loovutada eellepingu sõlmimise nõudeõiguse? Kohus leiab, et eellepingust tulenevat põhilepingu sõlmimise kohustust ei saa täita ilma kohustuse sisu muutmata. Samale seisukohale on asutud VÕS kommentaarides (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura Tallinn 2006, lk 554). Seega ei saa hoolduslepingu sõlmimiseks kohustavast eellepingust tulenevaid nõudeid üle anda ilma võlgniku nõusolekuta. Kostja ja K AS vahel 20.10.2000.a. sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu nr 11301/2000 punkti 9.2. kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima vahetult peale elamusse elama asumist elamu teeninduslepingu T K OÜ-ga. Hageja ja K AS vahel sõlmitud koostöölepingu p 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse osutamiseks T elanikega vastavasisulised haldus- ja hooldusteenuste lepingud. Kuivõrd antud juhul ei ole kostja andnud nõusolekut eellepingust tulenevate kohustuste üleminekuks hagejale, ei saa hageja nõuda kostjalt hoolduslepingu sõlmimist. II Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on kohustatud tasuma võlgnevuse hagejale.

Hageja käitumist T elanikele ja sealhulgas kostjale teenuste pakkumisel reguleerib käsundita asjaajamise õigus (VÕS § 1018 jj). VÕS § lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Vastavalt VÕS § 1020 lg 1 enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kui käsundita asjaajaja VÕS § 1020 kohaselt soodustatud asjaajamisele asumisest ei teavita, puudub asjaajal õigustus tugineda VÕS § 1018 lg 1 p 2 eeldusele (soodustatud eeldatav tahe). Käesoleval juhul on kostja pärast seda, kui on saanud teadlikuks teenuste osutamisest, koheselt hagejale vastanud, et ei nõustu teenuste osutamisega osaliselt ning selles osas, milles kostja on teenuse osutamisega nõustunud, on ta teenuse eest tasunud. Kostja nõustumus teenustega ongi sisuliselt seisnenud hagejale tasumises, mistõttu on välistatud, et kostja oleks nõustunud teenusega suuremas ulatuses, kui ta on tasunud. Kuivõrd kostja ei ole teenuse osutamist heaks kiitnud ning teenuse osutamine ei vasta kostja tahtele, ei ole hagejal õigust nõuda teenuste eest tasumist. Kohaldamisele ei kuulu alusetu rikastumise sätted, kuivõrd hageja käitumisel kostja suhtes on õiguslik alus – käsundite asjaajamise regulatsioon, mis välistab nõuete esitamise kostja vastu. Sealhulgas ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1. Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Teenuste osutamise eest raha küsimise välistab käsundita asjaajamise regulatsioon, kuid VÕS § 1037 lg 1 alusel saaks hageja esitada nõude juhul, kui kostja oleks teed kasutanud ilma tee omaniku nõusolekuta ja kui kostja oleks tee nõusolekuta kasutamisega midagi säästnud või omandanud ning tee omanik oleks nõudeõiguse loovutanud hagejale. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks teed kasutanud ilma hageja nõusolekuta ja tee kasutamisega midagi säästnud või omandanud, mistõttu puudub alus VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude lahendamiseks. Kohus leiab, et hagejal puudub nõudeõigus teeseaduse alusel. Teeseaduse § 25 lg 4 sätestab, et eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. TeeS § 37 lg 3 sätestab, et tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. TeeS § 33 lg 8 sätestab, et erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Kohtu arvates tuleneb TeeS § 37 lg 3 alusel õigus nõuda kulutuste hüvitamist üksnes TeeS § 33 lg 8 sätestatud olukorras, s o kui tee omanik peab lubama teed tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil või juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Vastupidine tõlgendus tooks

kaasa õigusliku olukorra sellise ebamäärasuse, et ükski teega kokku puutuv isik ei suudaks oma õigusi ega kohustusi ette näha. Kui tee omanik soovib tee tavakasutuse eest tasu või kulutuste hüvitamist, peab ta selleks kasutajaga kokku leppima ning kui kokkulepet ei saavutata, võib omanik tee kasutuse keelata. Seega ei ole hagejal õigust nõuda teenuste eest tasumist üksnes sel alusel, et kostja on teed faktiliselt kasutanud. Kohus märgib, et isegi kui hagejal oleks nõue tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamiseks, siis ulatuks selline nõue üksnes tee korrashoiuga seotud kulutustele ja ei saaks õigustada kulutusi, mis on seotud tee loomisega, tee ümbruse haljastuse, valgustuse ja nn haldusteenusega, mis hõlmab endas raamatupidamist, palgakulu, pangateenuseid jms. Hageja ei ole oma kuluarvestustes(02.02.2011 vastuse lisa 13-15) eraldi toonud tee hooldamise kulutuste osa. Nimetatud lisade real 1 kajastub tee hooldus koos haljastuse ja väravaga seotud kulutustega. Seega ei ole hageja tõendanud tee kasutamisega seotud kulutuste suurust. Isegi kui pidada haljastust ja väravaga seotud kulutusi tee kasutamisega seotud kulutusteks, nähtub lisadelt, et 2007-2009 aastal keskmiselt jäävad sellised kulutused vahemikku 149 – 252 krooni, mis tähendaks, et kostja on selliste teenuste eest juba tasunud. Asjakohane ei ole hageja väide, et hagejal on Tallinna Linnavolikogu määrusest 22.06.2006.a. nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ tulenevalt kohustus hagis nimetatud teenuseid pakkuda. Isegi kui osa hagis nimetatud teenuste osutamine on hageja kohustus linnavolikogu määruse alusel, siis ei ole alus nõude esitamiseks kostja vastu, vaid vastupidi, see muudaks käsundita asjaajamise eraldiseisvalt mittenõuetekohaseks. Tuginedes eeltoodule tuleb jätta rahuldamata hageja nõue võlgnevuse mõistmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.