Tiskre elanike MTÜ hagi Jüri Mirme vastu alusetu säästmise teel saadu tasumiseks ja lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2755 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiskre elanike MTÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147), esindaja advokaat Tambet Laasik Kostja Jüri Mirme (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxx xx, xxxxxxx, xxxxxx); esindaja vandeadvokaat Andres Past
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta hageja taotlus Urmas Lauri ja Üllar Tanibergi kirjaliku selgituse tõendina asja materjali juurde võtmiseks rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2011 otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Tiskre elanike MTÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Tiskre elanike MTÜ esitas 27.08.2010 Harju Maakohtule hagi Jüri Mirme vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud hageja poolt kantud kulutused summas 18 105 krooni ning tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga viivitamatult haldus- ja hooldusteenuste leping samadel tingimustel teiste Tiskre elamurajooni elanikega.
2.Hagiavalduse kohaselt on Kodumajagrupi aktsiaselts (edaspidi KMG) kinnisvaraarendajana rajanud etappidena Tiskre elamurajooni (edaspidi Tiskre) ning võõrandanud ehituskruntideks sobivad kinnistud või kinnistud koos elamutega tänastele Tiskre elanikele. Kuni 04.01.2005 osutas KMG ja Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ vahelise koostöölepingu alusel Tiskres haldus- ja hooldusteenuseid Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ. 29.12.2004 sõlmisid hageja ja KMG koostöölepingu, mille punkti 2.1. kohaselt kohustus KMG lõpetama Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu ning andma hagejale üle õiguse teostada alates 04.01.2005 Tiskres üldistel haljasaladel ja sotsiaalmaadel haldus- ja hooldusteenust. Koostöölepingu punkti 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse osutamiseks Tiskre elanikega vastavasisulised haldus-ja hooldusteenuse lepingud. Hageja on alates 04.01.2005 osutanud ja osutab senini koostöölepingu alusel Tiskres teenuseid.
3.Hageja kohustus osutada Tiskres teenuseid ning sõlmida Tiskre elanikega teenuse osutamiseks haldus- ja hooldusteenuste leping tuleneb KMG ja hageja vahel sõlmitud koostöölepingust. Alates 04.01.2005 on kostja tarbinud hageja poolt pakutaat teenust, kui ei ole teenuse tarbimise eest täies ulatuses tasunud. Hagejale teadaolevalt on kostja tasunud hagejale haldus- ja hooldusteenuste eest osaliselt igakuiste maksetena summas 195 krooni kuni 2008.a. lõpuni ja alates jaanuarist 2009.a. igakuiselt summas 470 krooni. Tasumise kohustus tuleneb faktist, et kostja on teenuseid tarbinud ja kohustub nende eest tasuma. Vaatamata hageja korduvatele suulistele ja kirjalikele ettepanekutele ei ole kostja senini sõlminud hagejaga haldus- ja hooldusteenuste lepingut. KMG ja kostja vahel on 30.08.2000 sõlmitud müügilepingu p 7.2 kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima vahetult peale lepingule allakirjutamist elamu teeninduslepingu Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga.
4.Kostja on hageja poolt osutatud teenuste tarbimise eest tasumata jätmisel kulutusi kokku hoidnud ning hageja arvel alusetult rikastunud. Kuivõrd hageja ja kostja vahel puudub ka muu kokkulepe, on hageja osutanud kostjale teenust õigusliku aluseta võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tema poolt tarbitud teenuse eest tasumata jätmisel kokkuhoitud kulutuste hüvitamist. Hageja poolt osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva teenuse tasu suurus arutatakse läbi ja kinnitatakse üks kord aastas hageja üldkoosolekul. Kostja on hageja poolt osutatud teenuse eest tasumata jätmisel säästnud 31.07.2010.a. seisuga 18 105 krooni.
5.Kostja kasutab tema omandis oleva kinnistuni viivat Tiskre territooriumi sisest tänavat igapäevaselt kinnistule pääsemiseks. Kostja on kohustatud Tiskre territooriumi siseste tänavate korrashoiu ja ohutu liiklemise korraldamise eest tasuma hagejale hüvitist ka tulenevalt teeseaduse (TeeS) § 25 lg 4 ja § 37 lg 3 sätetest.
6.VÕS § 108 lg 2 sätestatu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt 30.08.2000 sõlmitud ostumüügilepingu punktis 7.2 sätestatud haldus- ja hooldusteenuse lepingu sõlmimise kohustuse täitmist. KMG ja hageja vahel 29.12.2005 sõlmitud koostöölepingust lähtuvalt on hageja see isik, kellega kostja peab lepingu sõlmima, kuna KMG andis lepingu sõlmimise õiguse ja kohustuse alates 04.01.2005 üle hagejale.
Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 28.02..2011 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja väitel tuleneb kostja kohustus sõlmida hagejaga hooldusleping kostja ja Kodumajagrupi AS vahel 20.10.2000.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu p-st 9.2 ning asjaolust, et Kodumajagrupi AS ja hageja sõlmisid 29.12.2004 koostöölepingu.
10.Kostja ja Kodumajagrupi AS vahel 20.10.2000.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu p 9.2. kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima vahetult peale elamusse elama asumist elamu teeninduslepingu Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Hageja ja Kodumajagrupi AS vahel sõlmitud koostöölepingu p 3.1. kohaselt oli hageja õigustatud ja kohustatud sõlmima teenuse osutamiseks Tiskre elanikega vastavasisulised haldus- ja hooldusteenuste lepingud. Kuivõrd antud juhul ei ole kostja andnud nõusolekut eellepingust tulenevate kohustuste üleminekuks hagejale, ei saa hageja nõuda kostjalt hoolduslepingu sõlmimist.
11.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt osutatud teenuste eest tasumata jätmisel alusetult kokku hoitud kulutused. Hageja käitumist Tiskre elanikele ja sealhulgas kostjale teenuste pakkumisel reguleerib käsundita asjaajamise õigus (VÕS § 1018 jj). VÕS § lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Vastavalt VÕS § 1020 lg 1 enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kui käsundita asjaajaja VÕS § 1020 kohaselt soodustatud asjaajamisele asumisest ei teavita, puudub asjaajal õigustus tugineda VÕS § 1018 lg 1 p 2 eeldusele (soodustatud eeldatav tahe).
12.Käesoleval juhul on kostja pärast seda, kui on saanud teadlikuks teenuste osutamisest, koheselt hagejale vastanud, et ei nõustu teenuste osutamisega osaliselt ning selles osas, milles kostja on teenuse osutamisega nõustunud, on ta teenuse eest tasunud. Kostja nõustumus teenustega ongi sisuliselt seisnenud hagejale tasumises, mistõttu on välistatud, et kostja oleks nõustunud teenusega suuremas ulatuses, kui ta on tasunud. Kuivõrd kostja ei ole teenuse osutamist heaks kiitnud ning teenuse osutamine ei vasta kostja tahtele, ei ole hagejal õigust nõuda teenuste eest tasumist.
13.Kohus leiab, et hagejal puudub nõudeõigus ka teeseaduse alusel. Kohtu arvates tuleneb TeeS § 37 lg 3 alusel õigus nõuda kulutuste hüvitamist üksnes TeeS § 33 lg 8 sätestatud eri olukorras. Vastupidine tõlgendus tooks kaasa õigusliku olukorra sellise ebamäärasuse, et ükski teega kokku puutuv isik ei suudaks oma õigusi ega kohustusi ette näha. Isegi kui hagejal oleks nõue tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamiseks, siis ulatuks selline nõue üksnes tee korrashoiuga seotud kulutustele ja ei saaks õigustada kulutusi, mis on seotud tee loomisega, tee ümbruse haljastuse, valgustuse ja nn haldusteenusega, mis hõlmab endas raamatupidamist, palgakulu, pangateenuseid jms.
14.Asjakohane ei ole hageja väide, et hagejal on Tallinna Linnavolikogu määrusest 22.06.2006.a. nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ tulenevalt kohustus hagis nimetatud teenuseid pakkuda. Isegi kui osa hagis nimetatud teenuste osutamine on hageja kohustus
linnavolikogu määruse alusel, siis ei ole alus nõude esitamiseks kostja vastu, vaid vastupidi, see muudaks käsundita asjaajamise eraldiseisvalt mittenõuetekohaseks. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hageja nõuded rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant on seisukohal, et maakohus jättis tema nõuded rahuldamata põhjendamatult ning materiaalõiguse vastu eksides.
16.Maakohus järeldas, et hoolduslepingu sõlmimiseks kohustavast eellepingust tulenevaid nõudeid ei saa üle anda ilma võlgniku nõusolekuta. Hageja on seisukohal, et kohtu seisukoht on väär. Hageja ei ole esitanud kostja vastu eellepingust tulenevat nõuet põhilepingu sõlmimiseks, vaid on nõudnud eellepingust tuleneva eraldi kohustuse - hoolduslepingu sõlmimise -täitmist.
17.Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuseid heaks kiitnud ning need ei vasta tema huvidele, mistõttu käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud ning hagejal puudub kostja vastu rahaline nõue. Samas on kohus otsuse lõpus sedastanud, et osas, milles kostja on teenuse osutamisega nõustunud, on ta teenuse eest tasunud. Seega on kohus asunud seisukohale, et ehkki kostja on teenuse osutamisega osaliselt nõustunud, ei ole ta samas teenuse osutamist heaks kiitnud ning teenuse osutamine ei vasta kostja tahtele. Nimetatud küsimuses on kohtu seisukoht vastuoluline. Juhul, kui kohus leidis, et kostja on hageja poolt osutatud teenustele andnud teatud ulatuses konkludentse nõusoleku, siis puudus kohtul alus asuda samas seisukohale, et kostja ei ole teenuse osutamist heaks kiitnud.
18.Hageja on seisukohal, et kohus on valesti käsitlenud ka teeseaduse regulatsiooni. Hageja tugines muu hulgas TeeS § 37 lg-le 3, mille järgi tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist. Maakohus asus aga otsuses seisukohale, et õigus nõuda kulutuste hüvitamist on üksnes TeeS § 33 lg-s 8 sätestatud olukorras, s o vaid erakorralistes olukordades alarmsõidukite ja kaitseväe sõidukite käest. Hageja leiab, et vastav seisukoht on väär ning TeeS § 37 lg 3 eesmärk on anda tee omanikule nõudeõigus igaühe vastu, kes tema teed kasutab. Vastav tõlgendus on kooskõlas teeseaduse tervikregulatsiooniga. Olukorras, kus tee kasutamise lubamine on omaniku diskretsiooniõigus, puudub igasugune põhjus leida, et omanikul ei ole õigust nõuda tee kasutamise eest tasu. Eratee tavapärane kasutamine kolmandate isikute poolt toimubki selliselt, et omanik annab tee kasutamiseks loa ja tee kasutaja maksab selle eest tasu. TeeS § 37 lg 3 ütleb expressis verbis, et tee omanikul on õigus nõuda eratee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist.. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Otsus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.19.09.2011 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjali juurde täiendav tõend, milleks on Kodumajandusgrupi AS (pankrotis) endise juhatuse liikme Urmas Lauri ja hageja juhatuse liikme kirjalik selgitus selle kohta, kuidas mõistsid pooled 29.12.2004 koostöölepingut. Ringkonnakohus jätab taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata. Esiteks ei ole taotletav tõend seaduses sätestatud protsessivormis. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus, mitte aga isiku kirjalik selgitus. Teiseks on tõend esitatud hilinemisega. Ringkonnakohtus kirjalikus menetluses saab
avaldusi ja seisukohti kohtule esitada üksnes juhul ja ulatuses, milles tsiviilkohtumenetluse seadustik seda võimaldab. TsMS § 652 lg 4 kohaselt uue tõendi esitamise lubatavust apellatsioonistmes peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses uue tõendi esitamist taotlenud.
22.Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et hoolduslepingu sõlmimise kohustus ei saanud tuleneda kostja ja KMG vahelise kinnistu müügilepingu p-st 9.2, mis nägi ette kohustuse sõlmida hooldusleping Tiskre Kinnisvarahoolduse OÜ-ga. Tingimust, et kostja peaks müüja esimesel nõudmisel sõlmima lepingu müüja poolt osutatud muu isikuga, kinnistu müügileping ei sisalda. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kostjale hagejaga hoolduslepingu sõlmimise kohustust ei saa tuleneda ka hageja ja KMG vahelisest koostöölepingust. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda põhimõtteliselt üksnes lepingupooltele. Kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub. Vaidlustamata asjaoludel ei ole kostja endale koostöölepingu alusel kohustusi võtnud, mistõttu ei saa talle tuleneda sealt ka kohustust sõlmida hagejaga hooldusleping või hageja osutatud teenuste eest tasuda. Seda kinnitab ka koostöölepingu p 3.1, mille järgi peab hageja saavutama kokkuleppe Tiskre elanikega neile teenuste osutamise ja selle tingimuste kohta.
23.Ringkonnakohtu arvates lepingu sõlmimiseks kohustamise nõue tuleks jätta rahuldamata ka põhjusel, et hageja poolt esitatud sõnastuses ei saa hagi rahuldada. Selleks, et kohus saaks kostjat kohustada tahteavaldust andma, tuleb hagejal hagi esemena esile tuua, millises konkreetses sõnastuses tahteavaldust ta kostjalt hageb. Kohus ei saa kohustada kostjat sõlmima lepingut, ilma, et hageja oleks määranud konkreetse tahteavalduse täpse sisu.
24.Hageja väitel on ta osutanud alates 2005. aastast kostjale teenuseid, mille eest kostja ei ole tasunud ega teenusega seoses hageja kantud kulutusi hüvitanud. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe VÕS § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe. Hageja ei ole väitnud, et tal oleks kostjaga sõlmitud leping, mille alusel oleks kostja kohustatud hagejale midagi maksma. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt raha liikmelisuse alusel.
25.Hagi ei saa rahuldada ka teeseaduse alusel, kuna hageja ei ole tee omanik. Teeseaduse vastav säte, millele hageja tugineb, reguleerib tee omaniku õigusi. Asjaolust, et hageja võttis Kodumajagrupi AS-iga sõlmitud lepingu p. 3.2.1 järgi enda kanda ka tänavate üldise korrashoiu ehk siis TeeS § 37 lõikes 1 sätestatud avalikult kasutatava tee omaniku kohustused, ei anna talle iseenesest alust nõuda selle lepingulise kohustuse täitmise eest tasu kostjalt, kes ei ole lepingu pooleks. Koostöölepingust ei nähtu, et hagejale oleks loovutatud õigus nõuda tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist TeeS § 37 lg 3 alusel teeomaniku asemel. Asjaolule, et Kodumajagrupi AS on koostöölepinguga andnud hagejale üle Tiskre tänavate korrashoiu ohutu liiklemise tagamise kohustusega ja ühtlasi loovutanud õiguse küsida tänava kasutajatelt selle eest hüvitist, ei ole hageja ka tuginenud.
26.Käsundita asjaajamisele tugineva nõude esitamiseks peavad olema täidetud VÕS § 1018 eeldused. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud eeldused ei ole kõnealusel juhul täidetud. Käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks on VÕS § 1018 lg 1 järgi, et midagi oleks tehtud teise isiku kasuks. Lisaks käsundita asjaajamise üldistele eeldustele, peab olema täidetud ka mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimus. Käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks väidetava asjaajamise heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1 p 1) või et selline asjaajamine oleks
olnud oluline avalikes huvides (VÕS § 1018 lg 1 p 3). Kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2), tuleks hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020 lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud hageja alusetust rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 alusel.
27.Isegi siis, kui käsundita asjaajamisest tuleneva nõude rahuldamise eeldused oleksid täidetud, ei ole hageja tõendanud käsundita asjaajamise kulutusi, sest VÕS § 1023 lg 1 kohaselt saab asjaajaja nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist. Kohane ei ole arvestada neid kulutusi, mida hageja tegi kogu piirkonna osas. Samuti ei saa lähtuda mitte kõikidest hageja tegevuskuludest ja hageja poolt tellitud teenuste kulutustest, vaid üksnes nendest, mida saaks lugeda kostja kasuks osutatud teenuste kuludeks. Viimast eeldusel, et hageja oleks sooritused teinud kostjale.
28.Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõuet ei saa rahuldada alusetu rikasutmise regulatsiooni alusel. Hageja seisukoht, et kohaldamisele kuulub VÕS § 1028 lg 1, on ekslik. Hagejal ei ole selle sätte järgset nn soorituskondiktsioonist tulenevat nõuet, kuna kostja ei ole saanud hagejalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ei ole väitnud ka, et ta oleks täitnud hooldusteenuste osutamisega kostja kohustusi kolmanda isiku (nt Kodumajagrupi AS-i) ees. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kulutuste hüvitamist ka VÕS § 1041 järgi. Samuti ei ole hagejal nõuet kostja vastu VÕS § 1042 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole väitnud, et ta oleks teinud kulutusi kostja esemele. Maa, millele kulutusi on tehtud, kuulub Kodumajagrupi AS-le. Kostja kinnisasja juurde viivate teede valgustamine, hooldamine, haljasalade hooldamine jne ei ole kostja eseme suhtes kulutuste tegemine.
29.Asja materjalidest võib järeldada ka, et üks täiendav põhjus, miks hageja vastavaid teenuseid osutab, on see, et vastavate teenuste osutamine on hageja peamine põhikirjaline eesmärk, milleks hageja loodi ning sellest tulenevalt on hagejal oma liikmete suhtes ka teenuste korraldamise kohustus. Olukorras, kus hageja täidab oma liikmete suhtes teenuse osutamise kaudu oma põhilist põhikirjalist kohustust ja ühtlasi ka oma lepingulisi kohustusi, mida hageja on vabatahtlikult kolmanda isiku ees võtnud, jääb õiguslikult arusaamatuks, miks peaks kostja nende teenuste eest hagejale maksma. Ka see, kui hageja tellib teenuseid väärteovastutuse vältimise eesmärgil, ei loo selgust selles, miks peaks kostja selliste hageja poolt tellitud teenuste eest maksma. Menetluskulude jaotus ja selgitus
30.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.