Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooltele on kätte toimetatud 26.01.2011 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 54, 55). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Kostjale on saadetud hageja 15.02.2011 arvamus asja lahendamise võimaluse kohta kompromissiga (tl 57). Kostja on kohtu kirja kätte saanud 16.02.2011 (tl 58), kuid ei ole kohtule kuni käesoleva ajani oma seisukohta avaldanud.

laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (310,25% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud määras (0,114% päevas ehk 41,61% aastas) arvestatud viivis. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas on hageja arvestanud viivist kokkuleppelises määras ja saanud viivise nõudeks 3640,88 krooni, kui põhivõlg on 3000 krooni. Samas ei ole hageja oma 3640,88 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna hageja ei ole 3640,88 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon. Käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr ehk VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 06.05.2008 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 8% aastas. Kuivõrd kohus on seisukohal, et laenulepingu tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga ja VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral, siis tuleb viivist arvestada tagastamata laenusummalt 3000 kroonilt, mitte kogu võlgnevuselt 3650 kroonilt nagu arvestab hageja. Kohus märgib veel, et hageja on viivise arvestamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on ajavahemikul 19.06.2008 kuni 12.11.2008 tasunud hagejale võlgnevuse katteks kokku 3345,63 krooni (tl 49). Lisaks on lepingu p-s 7.7 määratud kindlaks lepingust tulenevate erinevate summade tasumise arvestamise järjekord, mille kohaselt muutus hagis esitatud nõudeid arvestades esmajärjekorras sissenõutavaks laen (laenulepingu tasu ja laenusumma) ning seejärel viivis. Seega esimese osamakse tegemisel 19.06.2008 summas 838,93 krooni sai kostja poolt tasutud laenulepingu tasu 650 krooni ning laenusummast 188,93 krooni. Edaspidiselt vähenes osamaksete arvelt võlgnetav laenusumma. 4(6)

Eeltoodust tulenevalt on tasumisele kuuluva viivise arvestus järgmine: Võlgnetav summa kroonides

Periood (2008)

Viivise määr

Viivitatud Arvutuse käik päevi

Viivis kroonides

3000,00

06.05.-19.06.

11%

3000 × 11% × 45/365

40,68

2811,07

20.06.-11.07.

11%

2811,07 × 11% × 22/365

18,64

2317,17

12.07.-12.08.

11%

2317,17 × 11% × 32/365

22,35

1823,27

13.08.-15.09.

11%

1823,27 × 11% × 34/365

18,68

1298,27

16.09.-13.10.

11%

1298,27 × 11% × 28/365

10,96

798,27

14.10.-12.11.

11%

798,27 × 11% × 30/365

7,22

304,37

13.11.-09.12.

11%

304,37 × 11% × 27/365

2,48

304,37

10.12.-31.12.

9,5%

043,37 × 11% × 22 / 365

1,74

Seega võlgneb kostja hagejale 31.12.2008 seisuga 427,12 krooni, millest tagastamata laenusumma on 304,37 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 122,75 krooni. Kuna kostja ei ole 2009. aastal kuni hagi koostamiseni teinud ühtegi osamakset, siis on 27.09.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 165,11 krooni (122,75 + (304,37 × 8% × 635/365 = 42,36)). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kuna kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud alates 01.01.2009 ja kohus luges viivise määraks seadusjärgse määra, siis on hageja õigustatud lisanduvat viivist nõudma ja kohus mõistab kostjalt välja täiendava viivise alates 28.09.2010 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Samas peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui võlgnetav põhinõue, so 304,37 krooni. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 469,48 krooni (304,37 krooni põhinõude ja 165,11 krooni sissenõutavaks muutunud viivise katteks), mis on 30,01 eurot (19,45 + 10,55). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja lisanduva viivise alates 28.09.2010 kuni põhinõude 19,45 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada 10,55 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud määras. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Asja materjalidest nähtub, et hagejat on maksekäsu kiirmenetluses esindanud hageja töötaja Janar Tasa volikirja alusel vastavalt TsMS § 218 lg-s 2 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, kuid antud tsiviilasi on lahendatud vaid kirjalikus menetluses. Nii hagiavalduse kui arvamuse kostja 25.01.2011 vastusele on esitanud hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Ahti Jesse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Äriregistrist nähtuvalt on hageja põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, mistõttu eelduslikult puudub hagejal põhjendatud vajadus osta õigusalast konsultatsiooni teiselt firmalt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1000 krooni (riigilõiv), mis on 63,91 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 7,03 eurot.

Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.