Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-31932 Tsiviilasi Aspen Grupp OÜ hagi OÜ Pronksvara vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 13 549,27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Aspen Grupp OÜ ( reg.nr 11104843, asukoht Tallinn, Peterburi tee 47), hageja esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius, kostja OÜ Pronksvara (reg.nr 11295398, Märjamaa, Tehnika 3-5), kostja esindaja juhatuse liige Jako Vassiljev Resolutsioon Välja mõista OÜ Pronksvaralt 16 080,36 eurot Aspen Grupp OÜ kasuks. Menetluskulud jätta OÜ Pronksvara kanda. Välja mõista OÜ Pronksvaralt 1438,01 eurot riigilõivu ja 1121,65 eurot tasu õigusabi eest Aspen Grupp OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

OÜ Pronksvara võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud xx.xx.xxxx sõlmisid pooled töövõtulepingu nr x-x. Lepinguga leppisid pooled kokku alljärgnevas: Lepingu objektiks on lammutuskivimite purustamine xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx. Töö maksumuseks on xx,xx kr purustatud kivi kuupmeetri eest, millele lisandub käibemaks 18%. Kostja kohustub teostatud töö eest tasuma 21 kalendripäeva jooksul vastava arve saamisest. Kostja on kohustatud teostatud töö eest tasu maksmise kohustusega viivitamise korral maksma hagejale viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 7% lepingu kogumaksumusest. 14.07.2009 edastas hageja kostjale teostatud töö eest arve nr xxxxxx summas xxx xxx,xx kr. Vastavalt lepingu ple 4.4 oli arve tasumise tähtpäev 04.08.2009. Kostja ei ole käesoleva ajani arvet kogu ulatuses tasunud. 16.07.2009 maksis kostja arve osaliseks tasumiseks hagejale 285 757,49 kr ning 21.07.2009 50 000.- kr. 30.09.2009 edastas hageja kostjale põhivõla ning sissenõutavaks muutunud viiviste tasumise nõudega e-posti teel ning tähitud kirjana pankrotihoiatuse. Tähitud kirja keeldus kostja vastu võtmast. 28.02.2010 tegi kostja hagejale ettepaneku tasaarvestada poolte vastastikku kattuvad nõuded 18 000.- kr ulatuses, millele hageja andis aktsepti. Samas ettepanekus kinnitas kostja, et pärast nõuete tasaarvestamist on kostja võlgnevus hageja ees 212 000.- kr, s.o võlatunnistus. Käesoleva ajani ei ole kostja võlga tasunud. Kostja on kohustatud hagejale põhivõla tasumisega viivitamise tõttu maksma viiviseid summas 39 603.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Lentsius palub VÕS §-de 8 lg 2; 635 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 pde 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevuse 212 000.- kr, 2) 39 603.- kr viivise, riigilõivu 22 500.- kr; 6) tasu õigusabi eest 17 550.- kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.02.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.