Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 14.06.2010 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitis 35 296,55 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt liisis hageja kolmandalt isikult hüdraulilise haamri 8.09.2008 sõlmitud liisinglepingu nr 1511 alusel. Hageja ja kostja sõlmisid 10.02.2009 seadmete ja masinate kindlustuslepingu, poliisi nr XXX, kindlustusobjektiks oli hüdrauliline haamer HR500, maksumusega 562 989 krooni. Kindlustuslepingu järgi oli nii kindlustatud isikuks kui ka soodustatud isikuks kolmas isik. Hageja avastas 07.05.2009, et hüdraulilise haamri juhtpult maksumusega 40 296,55 krooni on kadunud. Juhtpult kadus ilmselt ajavahemikus 26.03.-07.05.2009 veoauto kabiinist. Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel. Haamriga ei saa ilma juhtimispuldita töötada. Haamer asus hageja tegutsemiskohas Tallinnas XXX territooriumil. Kostja keeldus 05.06.2009 otsusega kahju hüvitamast, sest kindlustusobjekti parkimiskohas oli küll kaamera, kuid see ei olnud ülevaatuse hetkel töökorras, hoonet valvanud valvuril puudus visuaalne kontakt kindlustusobjektiga. Hageja ei nõustus kostja otsusega. Kindlustusobjekt asus valvatava territooriumil, mis oli kinnine ja aiaga piiratud. Seda asjaolu on kostja kahjukäsitleja kinnitanud oma 29.05.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusaktis. Kinnistu omanikul oli sõlmitud valveleping SJAS-iga.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuse kohaselt oli hagejal kindlustusleping kostjaga, mille lahutamatuks lisaks olid tehnilise riski kindlustuse üldtingimused ja ettevõtja seadmete ja masinate kindlustuse tingimused. Kindlustuslepingu järgi pidi hüdrauliline haamer asuma töövälisele ajal valve all, et varguse ja vandalismi kaitse kehtiks. Selline eritingimus on kostja jaoks lepingu sõlmimise eelduseks, sest tehnilised seadmed on kallid ja neil puuduvad vargust vm õigusvastast rünnet takistavad seadmed, mis on olemas näiteks sõiduautodel. Kostja kahjukäsitleja tuvastas, et territooriumi jalgvärav ei olnud ülevaatuse hetkel lukustatav ning igaüks võis pääseda XXX kinnistule. Ka juhul, kui territooriumil keegi silma peal hoidis, ei saa seda pidada valve all olemiseks, sest territooriumi osa, kus hoiti kindlustatud eset, asus teisel pool hoonet, kus asus valvuri ruum. Videovalve puudus, sest seinale asetatud kaamerad ei töötanud. Kostja kahjukäsitleja sündmuskoha vaatlusakt ei tõenda valve all olekut vaid üksnes fikseerib vaatlusel tuvastatud asjaolusid. Hagejal puudusid kokkulepped kindlustusobjekti valvamiseks. Hageja üürileandjal oli leping üksnes hoone valvamiseks mitte hageja vara valvamiseks. Reaalselt ei olnud kindlustusobjekt valve all. Lepingus sätestatud „väljaspool tööaega“ tähendab aega, mil seadmega ei tehta tööd, mitte öist aega (so kell 22), mil väidetavalt kinnistu omanik sulges kinnistule vaba juurdepääsu võimaldava sõidukite värava. Hageja ei saa nõuda hüvitist endale, sest seadme omanik ja soodustatud isik on lepingu järgi kolmas isik.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmas isik leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja ei ole kindlustuslepingut rikkunud ja seade oli valve all. Lepingu tingimust „valve all“ ei saa tõlgendada nii kitsalt nagu seda teeb kostja. Lepingu tingimus on selge ja arusadav, lepingust ei tulene valve viisi. Seade asus kinnisel territooriumil, mis oli piiratud aiaga ja kuhu pääseb läbi lukustatava ja valvatava värava. Töövälisel ajal oli värav lukus. Jalgvärava lukustama jätmine töövälisel ajal ei tähenda veel valve puudumist. Hageja kasutas XXX asuvat äriruumi ning üürilepinguga oli kinnistu omanikul kohustus korraldada kinnistu valvamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kuulas kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu kindlustuslepingu täitmise nõude. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas kostjal on kohustus kindlustushüvitis välja maksta. Kostja on keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjendusega, et hageja ei ole täitnud lepingu tingimusi. Kindlustushüvitise väljamaksmise eelduseks on kindlustusobjekti „valve all“ olek. Seega on asja lahendamiseks vaja eelkõige välja selgitad, kuidas tõlgendada lepingu seda tingimust ja tuvastada, kas tingimus oli hageja poolt täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on õigus enda nimelt hagi esitada, kuid hüvitise saajaks peab olema kolmas isik, ka ei vaidle pooled selle üle, et kindlustusjuhtum saabus, varastati hüdraulilise haamri juhtpult, ega ka hüvitise suuruse üle. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Kohtule esitatud poliisist nähtub, et vandalismi ja murdvarguse kaitse kehtivuse tingimuseks oli objekti asumine valve all väljaspool tööaega. Kostja keeldus oma 05.06.2009 teates kahju hüvitamast põhjusel, et objekt ei olnud kindlustusjuhtumi saabumisel valve all. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 sätetest. Käesolevas vaidluses ei ole pooled ühte meelt lepingu tingimuse tõlgendamise suhtes, seega tuleb lähtuda VÕS § 29 lg 4, mis sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et esmajoones peab lepingus sisalduvatele tingimustele ja terminitele andma tähenduse läbi nende tavapärase tähenduse. Lepingus sätestatud mõistele „tööaeg“ kostja poolt antud tõlgendus ei ole kohtu arvates õige. Tööaeg tähendab tavamõistes tööõigussuhtest tulenevat mõistet tööaeg e tööpäeva, mis üldjuhul tähendab aega argipäeviti 8.00 kuni 18.00, mil enamik ametiasutusi ja organisatsioone aktiivselt tegutseb ja töötajad on tööl. Kohtu arvates pidi hageja tagama objekti valvamise pärast tööpäeva lõppu. Kohtule esitatud vaatlusaktist ja ka kostja enda poolt esitatud asjaoludest nähtub, et territooriumi omanik sulges territooriumi väljaspool tööaega ning ka tööpäeval oli territooriumil valvur. Kohus leiab, et objekti valvamine võis toimuda nii hageja enda poolt kui see võis olla ka üle antud vastaval alal tegutsevale isikule. Mõistet „valve all“ tuleb tõlgendada selliselt, et objekti asukoht, näiteks territoorium peab olema valvatud, mitte kitsendavalt, nagu kostja on seda oma vastuväidetes väitnud. Valve all olemiseks ei pea valvuril olema pidev visuaalne kontakt objektiga, samuti ei pea olema konkreetselt objektile suunatud valvekaamera või sellel küljes asuma elektroonilised andurid vms. Kohtule esitatud AS P materjalidest selgub, et territooriumi omanikul oli sõlmitud vaidlusalusel

ajal valveleping SJAS-iga territooriumi valvamiseks. Kohtu arvates on selline asjaolu piisav väitmaks, et objekt oli valve all. Kohtule esitatud FS AB pakkumusest nähtub, et uue juhtpuldi soetamise maksumuseks on 2571 eurot. Poliisi järgi on soodustatud isikuks ja kindlustatud isikuks kolmas isik, kes palub hüvitis kostjale välja mõista ja kanda see kolmanda isiku kontole. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2255,86 eurot/35 296,55 krooni ning kohtuotsus tuleb TsMS § 445 lg 1 järgi tita kolmandale isikule. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TSMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskuude summalise kindaksmääramise taotlus esitada 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest lahendi teinud maakohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.