Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-33042 AS DnB NORD Liising hagi MLja KAGOÜ vastu võla saamiseks 6 798,11 eurot (106 367,31 krooni)
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja; AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936, auskoht Tartu mnt 10, 10145 Tallinn), volitatud esindaja Triin T Kostja I; ML(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II; OÜ KAG(registrikood XXX auskoht XXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Missik, Süda 3a-4, 10118 Tallinn) Kirjalikus menetluses
Jätta menetluskulud 90 % ulatuses hageja kanda ja 10 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud. 09.07.2010 esitas AS DnB NORD kohtule hagiavalduse kostjate MLja OÜ KAGvastu kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 109 404,47 krooni (6 992,22 eurot), viivise 2573,67 krooni (164,49
eurot) ja viivise 0,02% päevas põhivõlalt 106 367,31 krooni (6 789,10 eurot) hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, välja mõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt AS DnB NORD ja MLsõlmisid 28.02.2008 liisingu-lepingu nr 057406, mille esemeks oli sõiduauto BMW 325Ci Cabrio Steptronic, tehasetähis: WBABW31060OL20726, ehitusaasta: 2003; Maksumus 19173,49 EUR-i (299 999,92 krooni ~ ehk 300 000 krooni). Samal päeval, s.o. 28.02.2008 sõlmisid hageja AS DnB NORD ja OÜ KAG garantiilepingu nr 057406, millega OÜ KAG võttis endale kohustuse tagada liisingulepingust nr 057406 tulenevate kohustuse tingimusteta täitmise hageja ees. MLei maksnud korrektselt liisingumakseid, jättis liisingumaksed tasumata. 16.06.2009 saatis hageja kostjatele teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teavitas kostjaid liisingulepingust tuleneva võlgnevuse suurusest seisuga 16.06.2009 summas 9029,02 krooni ja lepingu lõpetamisest, kui kostjad ei tasu võlgnevust ettenähtud ajaks, s.o. 14 päeva jooksul antud teatise kättesaamisest. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagi esitamise ajaks on hagejale tasumata liisingu- ja kindlustusmaksed kokku 18 353,93 krooni (1 173,03 eurot); millest on tähtajaks tasumata osamaksed summas 10 856,46 krooni (693,85 eurot); tähtajaks tasumata intressimaksed summas 3 037,16 krooni (194,11 eurot) ja tasumata kindlustusmaksed summas 4 460,38 krooni (285,07 eurot) (tlk. 28-35)). Kostja ML andis hagejale üle liisinglepingu esemeks olnud sõiduauto BMW 325Ci, mida hageja asus realiseerima. Hageja võõrandas sõiduki 115 000 krooni eest (käibemaksuta). Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud vara jääkmaksumust (197 872,54 krooni (käibemaksuta), siis on kostjatel kohustus hagejale tasuda hüvitamata jäänud summa (197 872,54 krooni – 115 000,00 krooni), s.o. 82 872,54 krooni (5 296,52 eurot) Lisaks kandis hageja vara müügiprotsessis täiendavaid kulusid summas 8 178 krooni (522,67 eurot), mille kostjad on kohustatud hagejale hüvitama. Seega moodustab kogu võlgnevus 109 404,47 krooni (6992,22 eurot). Kostjad ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Lisaks eeltoodule on hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist 0,02 % põhivõlalt päevas Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg. 3 kohaselt nõudest maha arvanud sõiduki väärtust liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki väärtus hagejale tagastamise hetkel oli 225 000 krooni (14 380,12 eurot). Hageja on vara võõrandanud alla turuhinna, mistõttu on hageja ise tekitanud endale haginõude ulatuses kahju. Samuti on kahjunõue tõendamata ning sisaldab ebavajalikke kulutusi. Hageja on kahjuna käsitlenud kõiki kulusid, mida hageja kandis ning lahutanud sellest vara võõrandamisest saadud tulu. Selline hageja tõlgendus on kostjate hinnangul vastuolus kehtiva õigusega. Liisingueseme tagastamisel ei ole oluline vara jääkmaksumus või võõrandamisest saadud raha, vaid vara väärtus tagastamise hetke seisuga. Seega saab hageja poolt kantud kahju suuruses olla vara turuhinna ning hageja poolt kantud kulutuste vahe. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud vara turuhinda ning on veendunud, et vara on müüdud alla selle turuhinna. Kostjad leiavad, et hageja on vara suhtes teinud kulutusi, mille vajalikkust ei ole ta tõendanud. Hageja kohustus on tõendada, et vara realiseeriti turuhinnaga, kuid hageja ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Arve sõiduki müümise kohta ei tõenda, et arvel märgitu on vara turuhind. Kostjate poolt kohtule esitatud tõendist nähtub, et vara turuhind on 2010 aasta augustis (pool aastat hiljem peale hageja poolt vara võõrandamist) 110 000 krooni (7 030,28 eurot) võrra ehk ligi 2 korda kõrgem, kui hind, millega hageja vara võõrandas 2010 aasta veebruaris. Kostjate
hinnangul arvestades asjaolu, et hageja on oma kahju suuruseks märkinud 224 404,47 krooni (14 342,06 eurot) ning sõiduki turuväärtus on veel 2010 augustis 225 000 krooni, siis on hageja ise tekitanud endale kahju, mille väljamõistmiseks kostjatelt alus puudub. Hageja on kahjuna käsitlenud müügikahjumina muuhulgas SA AS arveid nr 292603604 ja 302600345. Kostjate hinnangul on tõendamata, et viidatud arvetes märgitud tööd on teostatud, ning et need tööd olid vajalikud. Nii jääb kostjatele arusaamatuks, mida sisaldab endas arves nr 302600345 märgitud “Sõiduki realiseerimise eest makstav tasu“. Kuivõrd viidatud arvetes teostatud tööde teostamine ei ole tõendatud ning väidetavalt teostatud tööde vajadus on põhjendamata, siis leiavad kostjad, et kahju summas 8 178 krooni (522,67 eurot) on tõendamata ja põhjendamatu. ML omandas sõiduki 28.02.2008, millal märgiti sõiduki hinnaks 300 000 krooni (19 173,49 eurot) ja s.o peale 06.12.2007 toimunud avariid, seega ei puutu nimetatud avarii ning selle maksumus käesolevasse asja. Kostjad rõhutavad ka, et kui sõiduki remondimaksumus on 181 658,10 krooni (11 610,07 eurot), siis ei tähenda, et selle võrra on sõiduki hind madalam. Hageja ei ole märkinud, kuidas on 18.08.2008 liiklusõnnetus sõiduki väärtust mõjutanud. Kostjad märgivad, et pooled ei ole allkirjastanud dokumenti, kus oleks fikseeritud sõiduki puudused sõiduki tagastamisel, seega on esinenud puudused tõendamata. Maakohtu põhjendused Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hagi materjalidest nähtuvalt AS DnB NORD ja ML sõlmisid 28.02.2008 liisingu-lepingu nr 057406, mille esemeks oli sõiduauto BMW 325Ci Cabrio Steptronic, tehasetähis: WBABW31060OL20726, ehitusaasta: 2003; maksumusega 19173,49 EUR-i (299 999,92 krooni ~ ehk 300 000 krooni) (tlk. 10). Samal päeval andis hageja kostja MLkasutusse liisingueseme sõiduauto BMW 325Ci ja kostja ML kohustus liisingueseme kasutamise eest hagejale tasuma. Lisaks sõlmisid 28.02.2008 hageja ja OÜ KAG garantiilepingu nr 057406, millega OÜ KAGvõttis endale kohustuse tagada liisingulepingust nr 057406 tulenevate kohustuse tingimusteta täitmise hageja ees. MLei maksnud korrektselt liisingumakseid, jättis liisingumaksed tasumata. 16.06.2009 avaldusega hageja hoiatas kostjaid liisingulepingust ülesütlemisega seoses võlgnevustega summas 9029,02 krooni. Kuna kostjad tähtaegselt võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Kostja MLtagastas 29.07.2009 hagejale liisingueseme, sõiduauto BMW 325Ci. (tlk. 73, viimane lõik – „hageja seisukohad“). Hageja võõrandas sõiduki 23.02.2010.a. 7349,84 euro (115 000 krooni) eest (käibemaksuta), arve nr. 1443 (tlk. 35). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt võlgnevuse 109 404,47 krooni (6 992,22 eurot) saamiseks, millest on; - tähtajaks tasumata osamaksed summas 10 856,46 krooni, - tähtajaks tasumata intressimaksed summas 3 037,16 krooni, - tasumata kindlustusmaksed summas 4 460,38 krooni, - hagejale hüvitatav tasumata jäänud summa 82 872,54 krooni (197 872,54 -115 000,00), - hageja täiendavad kulud müügiprotsessis summas 8 187,00 krooni. Lisaks nõuab hageja viivist, millest sissenõutavaks muutunud viivis on 2573,67 krooni (164,49 eurot) ja viivist 0,02% päevas põhivõlalt 106 367,31 krooni (6 789,10 eurot) hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
Kohus kvalifitseerib hageja ja ML vahelise suhte liisingsuhtena. Vastavalt võla-õigusseaduse (VÕS) § 361 „liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg. 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vaidlus puudub selles, et hageja ja ML sõlmisid 28.02.2008 liisingulepingu nr 057406 sõiduauto BMW 325Ci (hind 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot) liisimiseks, mille hageja samal päeval andis üleandmise vastuvõtmise aktiga üle ML valdusse (tlk. 10-11), samuti et 28.02.2008 sõlmiti OÜ-ga KAGgarantiileping nr 057406 kõigi liisingulepingust nr 057406 tulenevate kohustuse tingimusteta täitmiseks hageja ees (tlk 13). Vaidlus puudub selles, et sõiduauto BMW 325Ci jääkmaksumus oli 197 872,54 krooni (käibemaksuta). Pooled vaidlevad selle üle, milline oli liisingulepingu eseme, sõiduauto BMW 325Ci, väärtus selle hagejale tagastamise hetkel ning kas liisinguese võõrandati hageja poolt hinnaga, mis vastas selle turuväärtusele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kulude nõue ja viiviste nõue kostjate vastu on põhjendatud. VÕS § 367 lg. 3 järgi on liisinguandja nõude arvestamise aluseks liisingueseme väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 alusel selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega VÕS § 367 lg. 3 kohaldamiseks peab kohus tegema eelkõige kindlaks liisingulepingu eseme sõiduauto BMW 325Ci väärtuse hagejale tagastamise ajal. Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud, kuigi kohus on nende puudumisele ka hageja tähelepanu juhtinud (tlk. 89). Hageja väitel liisinguese tagastati talle 29.07.2009. Hageja ei ole kohtule esitanud poolte allkirjastatud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti liisingueseme tagastamisel liisinguandjale, ega VÕS § 367 lg. 3 kohaselt nõutavat tagastatud liisingueseme väärtust tõendavat dokumenti/tõendit selle hagejale tagastamise hetkel. Riigikohus on leidnud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal (Riigikohtu lahendid nr. 3-2-1-77-07, p. 14; nr. 3-2-1-33-08 p.16). Poolte kokkuleppel võib lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada kiireim tulemus (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-33-08, p. 18). Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled ei ole sõlminud omavahelist kokkulepet, mille kohaselt oleks tulnud lähtuda liisingueseme väärtuse määramisel selle hilisemast võõrandamishinnast. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja leiab, et tagastatud liisingueseme hindamise aluseks tuleb võtta liisingueseme ajalugu, mille tõendamiseks ta esitas 13.12.2010 sõiduki liikluskahjude kontrolli teabe (tlk. 107), mille kohaselt liisinguese on osalenud kahel korral liiklusõnnetuses, s.t. 06.12.2007 ja 18.08.2008 ja saanud märkimisväärseid kahjustusi. 06.12.2007 liiklusõnnetuses hinnati sõiduki kahjustuseks
181 658,10 krooni (1 160,96 eurot), millises summas teostati ka 2007 detsembris United Motorsi poolt sõiduki remont- ja taastamistöid (tl 108-114). Hageja veendumuse järgi sõiduki lõpliku müügihinna määrab turul olev nõudlus kauba järele. Vaidlusaluse sõiduki müügiperiood kestis 04.08.2009-05.02.2010, pool aastat, mistõttu ei saa rääkida nõudlusest vaidlusaluse sõiduki järele või sõiduki 225 000 krooni (14 380,12 eurot) suurusest turuväärtusest. Kostjad on jätnud tähelepanuta vaidlusaluse sõiduki tehnilise seisukorra ja fakti, et sõiduk on osalenud liiklusõnnetuses 06.12.2007 ja 18.08.2008 ning saanud tõsiseid kahjustusi (tl. 107). 06.12.2007 liiklusõnnetuse kahjud hinnati 181 658,10 krooni ja 18.08.2008 liiklusõnnetuse kahjud hinnati 16 000 krooni) (tlk. 108-114). Pärast sõiduki valduse taastamist 29.07.2009 ilmnes tehnilise kontrolli käigus, et sõidukil ei tööta katus, mis oli sõiduki oluliseks väärtuseks. Täheldati ka 3 liitri õli ja 1 liitri jahutusvedeliku puudumist ja probleeme mootori või mõne muu elektrooniliselt kontrollitava sõlmega (tlk 116). Hageja esitas kohtule ilma liisinguvara tagastaja osavõtuta hageja enda koostatud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 090729/327, 03.08.2009, mille kohaselt tagastatud sõiduki spidomeetri näit on 84 172 km, samuti on märkusena märgitud, et DOK puudu, mootorituli põleb, v. p. udutuli puudu, ning et käesoleva akti koostamisel ei ole varale teostatud tehnilist ülevaatust (tlk. 115). Hageja esitatud 23.02.2010 tehnilise kontrolli tõendi kohaselt on sõiduki tegelikuks kilometraažiks 238 594 km (tlk 118). Sõiduki kaubandusliku väljanägemise tõendamiseks esitas hageja 26.08.2009 Saksa Auto AS-i arve nr 292603604 müügieelse tehniline ülevaatuse, remonttööde, mootor ning sõiduki sise- ja välipesu kohta summas 1278 krooni (tlk. 36). Eeltoodust tulenevalt on hageja veendumusel, et sõiduki turuväärtuseks on 115 000 krooni ilma käibemaksuta. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kostjate vastuväidete kohaselt liisis MLsõiduki peale 06.12.2007 toimunud avariid 28.02.2008, ja seda hinnaga 300 000 krooni (19 173,49 eurot), seega ei puutu nimetatud avarii ning selle maksumus käesolevasse asja. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et 2007 detsembrikuu liiklusõnnetusega seotud sõiduki remondi- ja taastamistööd ei saanud mõjutada sõiduki väärtust selle tagastamisel liisinguandjale, kuna liisingulepingu sõlmimise ajal 28.02.2008 fikseeriti UMAS 26.02.2008 väärtushinnangu kohaselt sõiduki müügihinnaks 300 000 krooni (tlk. 10). Hageja on viidanud ka 18.08.2008 liiklusõnnetusele, kuid ei ole selle kohta esitanud tõendeid, kas ja kuidas märgitu sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel liisinguandjale mõjutas. Kostja esitas vastuväited kõigile hageja esitatud tõenditele ja väidetele, kuna esitatud tõendid ei tõenda liisinguandjale liisingueseme tagastamise hetkel selle tegelikku väärtust ja liisinguandja ei ole kindlaks teinud liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel liisinguandjale. Pooled ei ole liisingueseme tagastamisel liisinguandjale allkirjastanud dokumenti, kus oleksid fikseeritud sõiduki puudused selle tagastamisel, kui need puudused ka tegelikult esinesid ja millises ulatuses siis nad mõjutasid sõiduki väärtust selle tagastamisel. Mis puutub sõiduki erinevatesse spidomeetri näitudesse 84 172 km (03.08.2009) ja 238 594 km (23.02.2010, s.o. pool aastat peale sõiduki tagastamist liisinguandjale), siis ei saa asuda seisukohale, et kostjate tegevuse tõttu on spidomeetri näitu muudetud ja hageja sellekohased väited on asjasse puutumatud. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on asjakohased ja põhjendatud. Hageja väited pikaajalisest raskest sõiduki müügiperioodist on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu hinnangul on liisinguandjal kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades liisingueseme olemust ja selle võimaliku väärtuse langust aja jooksul. Hinnaerinevus kuni 10 % võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud.
Kostja esitas tõendina auto24.ee portaali 28.08.2010 väljatrüki (tlk. 62-63), mille kohaselt on 2004 aasta BMW 325 Ci 2.5 141Kw maksumus eelmärgitud ajal vähemalt 225 000 krooni (tl 6263). Auto hindamise akti nr. 200-2010 kohaselt liisingueseme hetke turuväärtus seisuga 13.12.2010 võib olla vahemikus 205 000 kuni 250 000 krooni (tlk. 128). Kostjate poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võrreldava sõiduki turuhind oli 2010 aasta teisel poolel (pool aastat hiljem peale hageja poolt vara võõrandamist) orienteeruvalt vahemikus 205 000 kuni 250 000 krooni, seega keskmiselt 225 000 krooni, ehk ligi 2 korda kõrgem, kui hind, millega hageja sõiduki võõrandas 2010 aasta veebruaris, siis on hageja ise tekitanud endale kahju, mille väljamõistmiseks kostjatelt alus puudub. Kohtu hinnangul tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ei saa panna ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi, mida antud juhul hageja on aga teinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul anda hinnang, milline oli/võis olla hagejale ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal, kuna hageja ise VÕS § 367 lg. 3 sätestatu kohaselt liisingueseme väärtust määranud ei ole. Kohus, tuginedes poolte esitatud tõenditele ja Riigikohtu lahendites antud seisukohtadele, jõuab järeldusele, et vaidlusaluse liisingueseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) selle tagastamise aja seisuga võis olla orienteeruvalt 200 000 kuni 220 000 krooni ehk keskmiselt 210 000 krooni (ilma käibemaksuta) (võttes arvesse lubatavat hinnaerinevust kuni 10 % ja selle hetke majanduse seisu). Kohtu järeldus põhineb asjaolul, et liisingueseme väärtus liisingusse andmise ajal oli 300 000 krooni (tlk.10). Liisinguese oli kostja MLvalduses 28.02.2008 kuni 29.07.2009, seega 17 kuud ehk veidi alla 1,5 aasta, kuni liisinguese ennetähtaegselt tagastati hagejale. Hageja ei ole tõendanud, et tagastatud liisinguesemel oli puudusi, mis võisid oluliselt mõjutada liisingueseme väärtust. Hageja esitatud arve nr. 292603604, 26.08.2009 summas kokku 1278 krooni (müügieelne tehniline ülevaatus koos väikeste remonttööde ning mootoripesu ja sõiduki väli ja sisepesu) (tlk. 36) ja hageja enda poolt ühepoolselt 03.08.2009 koostatud liisingueseme üleandmisevastuvõtmise akt nr 090729/327, millel on märkusena märgitud, et DOK puudu, mootorituli põleb, v.p. udutuli puudu (tlk. 115) ei tõenda hageja väidet, et 17 kuu jooksul liisingueseme väärtuse langes üle 60 % ja see oli 115 000 krooni, seega hind, millisega hageja pool aastat hiljem liisingueseme uuesti võõrandas teisele liisinguvõtjale. Seega jättis hageja liisinguesemega seotud riskid kõik kostjate kanda. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et kuna tagastatud liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise ajal oli 210 000 krooni ja vara jääkmaksumus oli 197 872,54 krooni, siis ei saanud hagejale tekkida hagetavat vara võõrandamisest hüvitamata kulusid summas 82 872,54 krooni. Seega on hageja eelnimetatud nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks pidanuks hagejale jääma veel 12 127,46 krooni (210 000 - 197 872,54), millest hagejal olnuks võimalik katta VÕS § 367 lg. 4 kohased vara müügiprotsessi täiendavad kulud summas 8178 krooni (tlk. 36-37). Arve nr. 292603604, 26.08.2008 summas 1278 krooni osas kostjatel vastuväiteid ei olnud ja samuti kohtu hinnangul olid nimetatud kulud põhjendatud. Kohus märgib, et arve nr. 302600345, 26.02.2010 summas 6900 krooni (sõiduki realiseerimise eest makstav tasu) osas esitasid kostjad vastuväited, kuna nimetatud arve sisu ei olnud arusaadav ja selle aluseks olevad teenused on tõendamata. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja taotletud müügiprotsessi täiendavad kulud summas 8178 krooni tuleb jätta hageja enda kanda. Mis puutub tasumata kindlustusmaksete nõudesse, summas 4460,38 krooni, siis kohtu hinnangul poliis kehtivusega 01.10.2009 kuni 05.11.2009 summas 587 krooni (tlk. 32), tuleb jätta rahuldamata, kuna sel ajal ei olnud liisinguese enam kostja valduses. Liikluskindlustuse arved nr. 057406, 29.04.2009 summas 2113,38 krooni (tlk. 33) ja arve nr. 500963, 12.06.2009 summas 1760 (tlk. 34) kokku summa 3873,38 krooni, on põhjendatud ja
tulnuks rahuldada. Aga kuna kohus leidis, et tagastatud liisingueseme väärtus oli selle tagastamise ajal 210 000 krooni, siis katnuks see summa ka kostjatelt nõutavate liisingumaksete summa 3873,38 krooni, mistõttu jätab kohus selle kostjatelt välja mõistmata. VÕS § 367 lg. 1 kohaselt on hageja esitanud nõuded tähtajaks tasumata osamaksete summas 10 856, 46 krooni ja intressimaksete summas 3 037,16 krooni saamiseks. Kostjad eelnimetatud maksete arvestusi ei vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja nõue tähtajaks tasumata osamaksete summas 10 856, 46 krooni saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue tähtajaks tasumata intressimaksete osas summas 3 037,16 krooni, mis tuleb rahuldada ning kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks Liisinglepingu p. 4.7. sätestab, et kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingus eritingimustes toodud määras. Hageja on esitanud viivisemääraks 0,02 % päevas võlasummalt. Hageja on palunud välja mõista kostjatelt solidaarselt viivise kindla summana 2573,67 krooni (arvutatuna 106 367,31 krooni suuruselt võlasummalt) perioodi alates 11.03.2010 kuni 09.07.2010 eest. Kuna ülaltoodu kohaselt kohus leiab, et kostjate põhivõlg (tähtajaks tasumata osamaksed) on summas 10 856,46 krooni, siis tuleb viivis välja mõista eelnimetatud summast lähtudes. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis (121 päeva) 262,73 krooni, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud kostjatelt viivise välja mõista protsendina hagiavalduse esitamisest. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavaldus esitati kohtusse 09.07.2010.a. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,02 % põhivõlalt päevas alates haguavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg. 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud 90 % ulatuses hageja kanda ning 10 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 122 lg. 1 kohaselt tsiviilasja hind on. Antud asja hagihind on 6 798,11 eurot (106 367,31 krooni). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.