Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MAAKOHTU LAHEND

ja kulutusi. Tulenevalt eelnimetatud sätetest peab kostja eluruumi omanikuna (kaasomanikuna) ja korteriühistu liikmena tasuma ühistule makseid vastavalt temale kuuluva osa suurusele, nagu tasuvad ka teised eluruumide omanikud. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; lg 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; lg 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja on esitanud kostjale teated-arved, kostja pole arveid kas tervikuna või osaliselt tasunud. Tulenevalt KOS §-st 13 kaasomandi kasutamise kohta muid kokkuleppeid kostja ei esitanud. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §-st 151 tulenevalt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks vastavalt korteriühistuseadusele loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks sama seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liikmete korterite mõtteliste osade majandamine kõigi ühistu liikmete ühine kohustus. Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiksoleva korteri üldpinna suuruse ja elamu üldpinnaga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendab oma väiteid või vastuväiteid. Kostja ei ole ühtegi oma kirjalikus vastuses esitatud vastuväidet tõendanud. Põhjendatud ei ole arvesse võtta kostja enda arvamuse järgi teenuste kohta tehtud arvestusi. Samuti on kostja oma arvestustes viidanud alustele ja ajavahemikule enne võlgnevuse tekkimist. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks osalenud neil koosolekutel, kus otsustati korteriühistu liikme kohustuste aluseks olevaid asjaolusid ega ka tõendeid, et ta oleks vastavaid otsuseid vaidlustanud. Selletõttu on asjakohatu kostja viide, et ta ei maksa makse selles osas, millega ta pole nõustunud. Hagi kuulub rahuldamisele tervikuna kokku summas 17 102.05 krooni. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1) on kohus alusetult hagi rahuldanud. Kohus on võtnud otsuse tegemisel arvesse ainult hageja poolt esitatud tõendid ja jätnud arvestamata kostja vastuväited; 2) oli 750 krooni menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses ja see summa on KÜ-le tagastatud 2010 veebruaris. Kohtuotsuse kohaselt peab apellant seda summat maksma teist korda; 3) arvestas vastustaja võlgnevuse seisuga 30.09.2009, mis sisaldab 2009 septembri arvet. Nimetatud arve esitati apellandile oktoobris. Apellant maksis arve 28.10.2009, mille kohta esitas kohtule maksekorralduse nr 282. Vastavalt kohtuotsusele peab apellant seda arvet maksma teist korda; 4) oli seisuga 01.08.2008 ettemaks 10 900 krooni, aga mitte võlg 539.58 krooni. Samuti vastustaja märkis valesti kohtukulutused 1341.87 krooni. Need olid 627.09 krooni = riigilõiv 560 krooni+ 67.09 krooni (5% summast 1341.87 krooni); 5) on arusaamatu kuidas tekkis soojusenergia arvestuse tariif 9,35 kr/m2. Arved tuleb esitada vastavalt raamatupidamisseadusele. Arvel peavad olema tehingu arvnäitajad – kogus, hind, summa; 6) võtab hageja oma kirjas soojusenergia esitamisel aluseks KÜS § 151 lg l. Kuid sealt võtab kasutusele ainult mõõtühiku kr/m2 teadmata, kuidas seda ühikut kasutada. Vajalik summa hooldeks ja remondiks kirjutakse majandustegevuse aastakavasse ja esitakse vähemalt 2 nädalat enne üldkoosolekut korteriomanikele. Kui omanikud on nõus nende suurustega, siis need suurused jagatakse kõikide (pindala 1101,4 m2) omanike vahel ja siis tekib õiguslik alus esitada need suurused arvel. Lähtudes sellest puudub OÜ-l Elamu Teenused alus esitada sisemise tariifi suurused arvele vastavalt KÜS § 151 lg-le 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur oli kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulusid nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Järelikult ei saa arvete esitamisega tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kostja vastuväidete olemasolul hageja nõude põhjendamatult rahuldanud.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.