KÜ Koidula-Maja N hagi V V vastu 939.81 eurot põhivõlgnevuse ja 153.21 eurot viivise nõudes. Hagi hind 939.81 eurot.
Menetlusosalised
Hageja Korteriühistu Koidula-Maja N (registrikood 80175570, asukoht Koidula 7-12, 20307 Narva), lepinguline esindaja Alesksei Forstiman (tel nr 551 1993, e-post [email protected]); Kostja V V (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel nr xxxx, e-post xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
18. oktoober 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Aleksei Forstiman; Kostja V V.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt V V’lt hageja KÜ Koidula-Maja N kasuks seisuga 31.08.2009.a tekkinud põhivõlgnevus 811 (kaheksasada üksteist) eurot 54 senti ja seisuga 30.09.2009.a arvestatud viivis 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot 91 senti.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja V V kanda. 1 (13)
4.Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.10. septembril 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on korteriomandi Xxxx, omanik. Elumajas on moodustatud korteriühistu (hageja) ning kostja on korteriühistu liige.
2.Korteriühistu põhikirja p. 4.2.e kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest, sihtotstarbelisi makseid maja hooldamise jooksvate kulude katteks. Kostja tarbis korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid on maksnud teenuste eest osaliselt. Seisuga 30.09.2009.a on kostjal tekkinud võlgnevus 938.81 eurot (14 704.87 krooni).
3.Hageja palus vastavalt KOS §-de 1 lg. 1-2, 2 lg. 1, 13 lg. 1, 151 lg. 1, KÜS § 7 lg. 4, AÕS § 75 lg. 1 ja VÕS § 113 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 938.81 eurot ja viivis 153.21 eurot (2 397.18 krooni).
KOSTJA VASTUVÄITED
4.30. novembril 2009.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 21.12.2010.a otsusega hagi rahuldati täies ulatuses.
6.Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2011.a kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu otsus ja tsiviilasi saadeti uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
7.05. juulil 2011.a andis kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks.
NÕUDE TÄPSUSTAMINE
8.02. septembril 2011.a esitatud täpsustuses teatas hageja, et kostjal on tekkinud võlgnevus 1 093.02 eurot ja põhinõue on arvestatud perioodil alates 01.08.2008.a kuni 30.09.2009.a. Korteriühistu põhikirja punkti 4.2 alapunktide e ja f järgi ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest sihtotstarbelisi makseid maja majandusliku hooldamise jooksvate kulude katmiseks (prügiväljavedu, maja ja tema juurde kuuluva krundi korrashoid, võimalike küttesüsteemi, veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrivarustuse avariide likvideerimine, eraldised remondifondi, laenude kustutamine, töötasu jne). Maksete suuruse määramisel lähtutakse ühistu liikmete omanduses oleva korteri üldpindala suuruse osast kogu maja elu- ja mitteeluruumides; tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest, teenustasusid, mida tarbitakse maja üldiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaasivarustus, jms). Teenustasude suuruse määramise aluseks on külma- ja veevarustuse ning kanalisatsiooni osas – vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste arv; soojusenergia osas – korteri köetava pindala suurus. 2 (13)
2-09-24974
9.Perioodi eest 01.08.2008.a -30.09.2009.a hageja arvestas majanduskulud vastavalt 07.02.2008 ja 05.02.2009.a korteriühistu otsustega kinnitatud majanduskulude suurusele lähtudes kostja omandis oleva eluruumi üldpindalast 52.8 m2.
10.Samuti korteriühistu 07.02.2008.a ja 05.02.2009.a otsustega olid määratud maksed treppide koristamise eest summas 20.00 krooni korteri kohta ja gaasiseadmete teenindamise eest 13.60 krooni ühe korteri kohta (07.02.2008 otsus) ja 8.90 krooni ühe korteri eest (05.02.2009 otsus). Nimetatud otsused ei ole vaidlustatud ja seetõttu kehtivad ning KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu liikmetele kohustuslik.
11.Kostjale kuuluvat eluruumi köetakse elumaja keskküttesüsteemi kaudu. Elumajas on 18 eluruumi kogupindalaga 934.7m2 ja 1 mitteeluruum M1 pindalaga 166.7m2, mis asub keldrikorrusel. Seega maja eluruumide ja mitteeluruumi M1 üldpind on 1 101.4m2. Eluruumis nr. xxxx pindalaga 69.2m2 keskkütteradiaatorid on demonteeritud, püstikud on isoleeritud, eluruumi on paigaldatud alternatiivsoojussüsteem. Ka mitteeluruumis M1 keskküttesüsteemi radiaatorid on demonteeritud ja keskkütte magistraaltorustikud on isoleeritud. Hageja tellimusel OÜ Tadias poolt tehtud arvestuse järgi eluruum nr. xxxx tarbib 13.62% soojust, mis tähendab, et maja keskküttesüsteemi kaudu köetakse antud eluruumi 9.42m2 (69.2m2x13.62%).
12.OÜ Tadias arvestuse järgi mitteeluruum nr. M1 tarbib 0.91% maja soojust. Seetõttu AS-i Narva Soojusvõrk poolt hagejale esitatud arvest 0.91 % ulatuses esitab hageja arve mitteeluruumi nr. M1 omanikule. Seejärel AS-i Narva Soojusvõrk poolt hagejale esitatud arve jäägi summa jagab hageja eluruumide üldpinnnaga järgmiselt: 1 101.4m2 (maja eluruumide ja mitteeluruumi M1 üldpind) – 166.7m2 (mitteeluruumi M1 üldpind) – 59.78m2 (maja keskküttesüsteemi kaudu mitteköetava eluruumi nr. xxxx pind) = 874.92m2. Seega kostjale esitakse arved soojusenergia tasumiseks lähtudes temale kuuluva eluruumi köetava pindala suurusest, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirjaga.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.23.septembril 2011.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 2009.a jaanuarikuus arvestati kostjale soojuse eest lähtudes 58.2 m2 tariifiga 16.29 krooni m2 kokku 860.11 krooni. Soojusenergia oli ostetud hinnaga 509.17 krooni MWh. Kostja arvates õige arvestus pidi toimuma jagades 860.11 krooni 509.17 krooni/MWh. Selle arvestuse järgi tarbis kostja 1.69 MWh. Selline arve vastab raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 4, sest arvel on kogus, hind (summa), sest energiat mõõdetakse MWh majas asuva arvestiga. Arvesti näidutega peab arvel tõestama, et kostja tarbimine oli 1.69MWh.
14.Hageja esitatud arvel (teatisel) 52.8 on kostja korteri pindala suurust, mis viitab sellele, et tarbitud energiat jagatakse omanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Elumaja käetavaks pindalaks on 1 101.4m2 ja kõik ruumid peavad olema köetud ühe temperatuurini, et mitte kasutada naabrite soojust. Kui kostja tarbimine oleks 1.69MWh ja tarbimusosa 0.0479 siis arvestil näit majas peab olema 35.28 MWh (1.69: 0.0479). Kuid AS Narva Soojusvõrk 2009.a arve alusel maja tarbimine oli 28MWh. Sellest arvest kostja osa on 1.34 MWh (28 x 0.0479). Kostja arvates temale esitatud arvele ilma aluseta on lisatud 0.35MWh (1.69-1.34) summas 178.21 krooni (0,35x509.17). 3 (13)
2-09-24974
15.Arve oleks õige, kui majas oleks kasutusel individuaalne soojuskulu mõõtmine korteromandis ja seal oleks veel mõõdetud 7.28MWh (35.28-28.00). Hageja põhikirja p.4.2.f järgi soojusenergia osas teenustasu suuruse määramise aluseks on köetava pindala suurus. Selle järgi pidi arvel toodud 28 MWh jaotama kostja kaasomandi suurusega 0.0479. Kostja kasutas 1.34 MWh ja pidi tasuma jaanuari kuu eest 509.17. krooni.
16.Kui jaanuaris 2009.a osteti maja tarbeks energiat 12 082 krooni eest, oli ühe ruutmeetri kütte maksumus 12.93 krooni (12 082 krooni/1101.40 m2 ja siis kostja korteri 52.8m2 kütmiseks kulus 682.30 krooni (12.93 x 52.8).
17.Kui asuda seisukohale, et soojusenergia on majanduskulu ja KÜS §15 1 lg 1 alusel jagada energia summat 1101.4m2, tuleb matematiliselt õige tulemus. Et jagada soojuse summat 874.92m2, peab majas iga kuu olema mõõdetud 79,43% ostetud energiast (874.92/1 101.4) ja 20.57% individuaal energiat.
18.Kostja ei nõustunud hageja poolt esitatud OÜ Tadias arvestustega, sest arve aluseks peab olema raamatupidamisseadus. OÜ Tadias arvestab energiatarbimise kulu kaugküttega, kuid teeb seda loogiliste vigadega, sest jagab energiat 2 omanikule läbi võimsuse. Mida vähem radiaatoreid, seda vähem maksavad nad soojuse eest. Majas üldpindalast 1 101.4m2 köetakse 874.92m2 ja kütmata jääb 226.48m2. Energiaauditis kogu suletud netopind 1 269.3m2 on köetav. Kostja arvates tema kütab mitte 52.8 m2 vaid 66.46 m2 (52.8 : 874.92 x 1 101.4), s.o ta kütab 13.67 m2 naabrite pindalad (66.46-52.8).
19.Kui jagada 2009a jaanuarikuu arve 14 127.02 kooni 874.92m2 saab 16.14 krooni/m2 mitte aga 16.29 krooni/m2. Kui jagada arve summa 14 256.76 krooni 874.92 m2 siis saab 16.29 krooni/m2. See tähendab, et mitteeluruumide omanikud ei maksa üldse soojuse eest ja OÜ Tadias arvestust üldse ei kasutata. Kostjale on esitatud arved soojusenergia eest septembris 2008.a 93.98 krooni, oktoobris 2008.a 339.70 krooni, novembris 2008.a 533.34 krooni, detsembris 2008.a 737.62 krooni, jaanuaris 2009.a 860.11 krooni, veebruaris 2009.a. 921.89 krooni, märtsis 2009.a 774.26 krooni, aprillis 2009.a 426.37 krooni, mais 2009.a 63.48 krooni, kokku 4 830.75 krooni. Soojuse eest arvestati lähtudes pindlast 874.92 m2, kuid pidi arvestama lähtudes pindalast 1 101.40 m2, lisatud on 20.56% ehk 993.20 krooni (63.47 eurot).
20.Seisuga 01.08.2008.a hageja arvestas kostjale 539.58 krooni, mis on vale. 2007.a maikuus tasus kostja hagejale 26 987.69 krooni. Perioodi 01.01.2003.a – 31.07.2005.a kohta võlgnevus on kostjalt välja mõistetud kohtuotsusega. Seega tuleb arvutada, palju oli kostjale juurde arvestatud ajavahemikus august 2005.a kuni augustini 2008.a, et tuvastada, kas seisuga 01.08.2008.a oli tal võlgnevus või 539.58 krooni või hoopis ettemaks. Kostja arvates talle esitati arved selle ajavahemiku eest 9 330.29 krooni, mis sisaldab ettemaksu 20.56% ehk 1 918.31 krooni või 122.60 eurot.
21.Hageja on kostjalt nõudnud kohtu korras perioodi eest jaanuar 2003.a kuni juuli 2005.a. 7 844.61 krooni, kuid jättis seda summat 2005.a augustikuu arvele. Sellele summale arvestas hageja viivist 6 057.91 krooni. Kohus tegi lahendi asjas 2-05-20141 ja võla suuruseks tunnistas 1 341.87 kroon. mis oli kostja poolt tasutud. Summat 7 844.krooni kohus ei 4 (13)
2-09-24974 mõistnud välja ja viivist 6 057.91 krooni sellele summale ei arvestanud. Kuid 13 902.52 krooni (7 844.61+ 6 057.91) jäi kostja arvele, mida hageja uuesti nõuab kostjalt. Seisuga 01.08.2008.a kostjale on juurde kirjutatud soojusenergia eest 1 918.31 krooni ja kostjalt nõutakse välja varem kohtu kaudu nõutud summa 13 902.52 krooni. Kokku 14 093.83 krooni. Kostja arvetes seisuga 01.08.2008.a oli tal mitte võlgnevus 539.83 krooni, vaid ettemaks 13 554 krooni (14 093.83-539.83) või 866.26 eurot.
22.Kostjale võlgnevuse 14 704.87 krooni sisse on arvestatud viivised 639.67 krooni ajavahemiku oktoober 2008.a.märts 2009.a eest.
23.Võla sisse on arvestatud 2009.a septembri kuu makse 1 229.92 krooni, mille tasumine pidi toimuma oktoobris 2009.a.
24.Võlgnevuse sisse on arvestatud riigilõiv 750 krooni. 2009.a maikuu arvel riigilõiv 750 krooni on asendatud viivisega perioodil 01.08.2008.a.
25.Vastavalt 05.02.2009.a üldkoosoleku otsusele arvestatakse laenu tagastamiseks 1.57 koonir/m2 ja laenuintressi tasumiseks 0.95 krooni/m2. Kuna laenu eest remonditi katust, siis katuse remondiks kasutatud summat tuleks arvestada majanduskuluks ja KÜS § 151 lg 1 alusel jagada see elumaja üldpinnaga 1 101.4m2. Tegelikult aga laen ja intress tagastamine toimub 934.7 m2 pealt.
26.07.02.2008.a üldkoosoleku otsuse alusel arvestatakse korteriomanikele gaasseadmete eest 13.60 krooni ja 05.02.2009.a üldkoosoleku otsuse alusel 8.90 krooni. Maks on jagatud ainult korterite vahel, jättes maksust välja mitteeluruumi omanikud. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et korteriühistu vaidlustamata otsus KÜS §13 lg 4 alusel on kehtiv. Majandamiskulude kandmise kohutus on kõigil korteriühistu liikmetel. Kostja leidis, et temale veebruar 2008.a kuni august 2009.a gaasiseadmete eest arvestatud summa 225.50 krooni tuleb maha arvutada.
27.Hageja nõue väheneb 3 434.17 krooni võrra, s.h soojusenergia 993.20 krooni, viivis 639.70 krooni, 2009.a septembrikuu maks 1 229.92 krooni, laen ja intress 345.85 krooni, gaasipliidi teenindamine 225.50 krooni. Sellest tingituna väheneb ka võlgnevus 11 270.70 kroonini (14 704.87 – 3 434.17). Kuna kostja arvates seisuga 01.08.2009.a oli tal ettemaks 13 554 krooni, siis seisuga 30.09.2009.a on kostjal ettemaks 2 283.30 krooni (13 554 11 270.70). Viivist kostja ei tunnista, sest ettemaksult ei ole võimalik viivist arvestada. Lisaks viivis on arvestatud valesti, valedelt summadelt, viivis on lisatud põhivõlgnevusele ja viiviselt on uuesti arvestatud viivis.
HAGEJA SEISUKOHT
28.12. oktoobril 2011.a esitatud seisukohas teatas hageja, et kostja väide soojusenergia ebaõige arvestamise kohta, on alusetu. Hageja poolt 01.09.2011.a esitatud soojusenergia arvestus on õige, põhjendatud ja kooskõlas hageja põhikirjaga. Eluruum nr. xxxx ja mitteeluruum nr. M1 tarbivad kaudsoojust vastavalt OÜ Tadias poolt tehtud arvestustele. Antud arvestus oli kinnitatud korteriühistu liikmete poolt 15.04.2005 üldkoosolekul. Olukord, milles eluruum nr. xxxx ja mitteeluruum nr. M1 tarbivad ainult kaudsoojust, on tekkinud enne korteriühistu asutamist. Antud olukorras ei ole õige kostja väide, et tuleb 5 (13)
2-09-24974 jagada soojusenergia ka korteriomandite vahel, kes ei kasuta maja soojusenergiat nagu korteriomandite enamus.
29.Ei ole õige kostja väide, et hagi menetlemisel viivise arvestus lõpetatakse, et selle üle teeb otsuse kohus. Hagejal on nõuda viivis koos põhivõlgnevusega ja samuti eraldi.
30.Õige ei ole kostja väide, et tsiviilasjas nr. 2-05-20141 maakohus ei tunnistanud hageja põhinõudeid summas 7 844.61 krooni ja viivist. Tsiviilasja nr. 2-05-20141 menetluse lõpetamise määruses on kirjas, et hageja esitas Viru Maakohtule avalduse hagist loobumise kohta, kuna kostja on pärast hagi esitamist mais 2007.a nõude rahuldanud. Sellepärast ei ole põhjendatud kostja väide tema poolt mais 2007.a ettemaksu tasumise kohta.
KOSTJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
31.14. oktoobril 2011.a esitas kostja täiendava vastuse, mis on analoogne varasema vastusega.
KOHTUSITNG
32.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Esindaja loobus hagist 2009.a septembrikuu võlgnevuse nõudes, vähendas haginõuet 2009.a septembrikuu eest arvestatud 78.61 eurot (1 229.62 krooni) võrra ja palus välja mõista kostjalt võlgnevus põhisummas 833.26 eurot ja viivis.
33.Kostja jäi oma vastustes toodud vastuväidete juurde. Kostja nõustus asja lõpuni arutamisega, loobus varem esitatud energiaauditi teostanud isiku A P arvamuse nõudmise taotlusest ja palus jätta hagi rahuldamata, sest kostja arvestuste järgi on tal mitte võlgnevus, vaid ettemaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
35.Pooled on esitanud taotluse asja kirjalikus menetluses lahendamiseks. Menetlusosaliste õiguste kaitsmise tagamiseks kohus on määranud asja istungil arutamisele ja kuulanud menetlusosalised ära. Kohtuistungil pooled on nõustunud tsiviilasja lõpuni ära arutama.
36.Hagiavalduse juurde lisatud kinnistusregistri tõendi kohaselt kuulub kostjale omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa 1038309 (I kd lk 24. Elumajas on moodustatud korteriühistu (hageja), mis kanti registrisse 18.11.2002.a (I kd lk 16). Hageja teostab maja hooldamist ja haldamist ja arvestab osutatud teenuste eest vastavalt korteriühistu põhikirjale. Kostjal ei ole vaidlust temale korteriomandi xxxx, kuulumise, temale kuuluva korteriomandi pindala suuruse 52.8 m2, korteri kesküttesüsteemi kaudu kütmise ning hageja poolt elumaja hooldamise ja haldamise üle. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja arvestused ja nende alusel kostjale esitatud arved on valed ning et kostja arvestuste järgi on tal ettemaks.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib 6 (13)
2-09-24974 kohus: 1) kas ja millises ulatuses hageja esitatud arvete alusel kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees; 2) kas kostja vastuväited on põhjendatud; 3) kas viivise määr on kooskõlas seadusega ning kas viivise väljamõistmise nõue on üldse põhjendatud.; 4) mis on hagi hind vaidluses ja riigilõivu määr.
38.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 esimesest lausest lähtudes korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 sätestab majapidamiskulude tasumise kohustuse, mille 1. lõikest tulenevalt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hageja poolt tegelikult osutatud ja ostetud teenuste eest. Soojusenergia arvestus
39.TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ehitusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt elumajas on 18 korterit eluruumide pindalaga 934.7 m2 ja 1 mitteeluruum pindalaga 166.7 m2 (II kd tl 40-42). Sellega on tuvastatud, et tegelikult elumaja elu- ja mitteruumide pindalaks on kokku 1 101.4 m2 (934.7 + 166.7).
40.Hagiavalduse kohaselt korteris xxxx pindalaga 69.2m2 keskkütteradiaatorid on demonteeritud, püstikud on isoleeritud, eluruumi on paigaldatud alternatiivsoojussüsteem. Ka mitteeluruumis M1 keskkütteradiaatorid on demonteeritud ja keskkütte magistraaltorustikud on isoleeritud. Hageja väidab, et nende ruumide keskküttesüsteemist eraldumine on toimunud enne korteriühistu moodustamist (II kd tl 17). Kostja ei ole seda vaidlustanud. TsMS § 231 lg 2 esimese lause järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi 4 lõike kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Sellega on tuvastatud, et korterit xxxx ja samas elumajas asuvat mitteeluruumi M1 ei köeta kesküttesüsteemi kaudu.
41.Hageja põhikirja alapunkti 4.2.f alusel soojusenergia eest teenustasu suuruse määramise aluseks on köetava pindala suurus. Sellest tulenevalt soojuse eest esitatud arve korteriomanike vahel õiglaselt jaotamise tagamiseks oli hagejal kohustus välja selgitada, milline on eeltoodud ruumide köetav pind. Selleks tellis hageja 2005.a OÜ-lt Tadias jääkkoormuse arvestused, millede järgi soojuskoormus, mille eest eluruum nr. xxxx peab 7 (13)
2-09-24974 tasuma soojuse eest on 13.62%, mis ümberarvestatuna ruutmeetritesse moodustab 9.42m2 (69.2 m2 x 13.62%), st eluruumist köetakse elumaja keskküttesüsteemi kaudu vaid 9.42m2. Mitteeluruumi M1 soojuse jääkkoormuseks on 0.91% või ümberarvestatuna ruutmeetritesse 8.5 m2 (II kd tl 31-36).
42.TsMS § 229 lg 1 tulenevalt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuna teisi tõendeid jäärkoormuse kohta esitatud ei ole, arvestades, et 15.04.2005.a korteriühistu üldkoosolekuga kinnitati OÜ Tadias poolt tehtud arvestused (II kd lk 70, 71), siis puudub alus kahelda soojuse jääkkoormises. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2011.a otsuse 3-2-1-28-11 kohaselt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks (p 11). Korteriühistu üldkoosoleku otsus on sisuliselt muutnud elumaja köetava pindala suurust. Kostja ei ole korteriühistu otsust KÜS § 13 lg 3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 sätestatud korras kehtetuks tunnistamist või MTÜS § 241 sätestatud korras otsuse tühisuse tuvastamist nõudnud. Seega korterühistu üldkoosoleku 15.04.2005.a elamu majandamise otsus on KÜS § 13 lg 4 alusel kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele. Sellises olukorras ei olnud hagejal võimalik soojuse eest korteriühistule esitatud arveid korteriomanike vahel teisiti jaotada. Sellepärast põhjendamatud on kostja väited vale metoodika alusel soojuse jaotamise kohta.
43.Hagiavalduse kohaselt AS-i Narva Soojusvõrk poolt hagejale esitatud arvest 0.91 % ulatuses esitab hageja arve mitteeluruumi nr. M1 omanikule. Seejärel soojuse arve jäägi jagab hageja eluruumide üldpinnnaga 874.92 m2 (1 101.4 m2 - 166.7 m2 mitteeluruumi
M1 üldpind - 59.78 m mitteköetava eluruumi nr. xxxx pindala). Seega kohus nõustub hageja soojuse jaotamise metoodikaga, kuid kontrollib, kas kostjale esitatud soojuse arvestused on õiged. Kuu arve arve summa M1 osa arve ühe m2 eest kostja osa hageja on nr (0.91%) jääk (874.92m2-st) (52.8 m2) arvestus 09.2008.a 37250 1 554.77 14.15 1 540.60 1.76 92.93 93.98 10.2008.a 37798 6 619.21 60.23 6 558.96 7.50 396.00 399.70 11.2008.a 38371 9 165.06 83.40 9 081.66 10.38 548.06 553.34 12.2008.a 38938 12 220.08 111.20 12 108.88 13.84 730.75 737.62 01.2009.a 39515 14 256.76 129.74 14 127.02 16.15 852.72 860.11 02.2009.a 40085 15 275.10 139.00 15 136.10 17.30 913.44 921.89 03.2009.a 40653 12 829.89 116.75 12 713.14 14.53 767.18 774.26 04.2009.a 41221 7 356.36 66.94 7 289.42 8.33 439.82 426.37 05.2009.a 41742 1 050.91 9.56 1 041.35 1.19 62.83 63.48 Kokku krooni 4 803.73 4 830.75 8 (13)
2-09-24974
44.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega soojuse jaotamise aluseks tarbitud MWh võtmise ning kostjale vale arvestuse alusel soojusenergia eest 993.20 krooni võrra enamarvestamise kohta. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja arvestused soojuse osas ei ole päris täpsed, sest ajavahemikus september 2008.a kuni mai 2009.a hageja on arvestanud kostjale soojuse eest 27.02 krooni võrra rohkem ( I kd lk 107, II kd lk 13-16, 20-28). Hageja poolt teostatud soojuse jaotamise arvestus on kooskõlas KÜS § 151 lg 1 ja hageja põhikirjaga. Riigilõivu võlgnevuse sees enam ei ole
45.Õige on kosja vastuväide võlgnevuse sisse 750 krooni arvestamise kohta, sest nimetatud summa on kajastatud 2009.a maikuu eest esitatud teatises (I kd lk 109). Hagitäpsustuse juurde lisatud 2009.a maiku parandatud teatises on nimetatud summa asendatud viivisega ja lisatud põhinõude juurde (II kd lk 16). Menetluse käigus hageja on vähendanud 2009.a maikuu eest esitatud teatisel toodud summa 750 krooni võrra (II kd lk 86), mistõttu kostjalt enam ei nõuta 750 krooni riigilõivu (viivist). Laenu ja intresside tagastamine toimub vastavalt üldkogu otsusele
46.Kostja vastuväide hageja poolt võetud laenu ja laenuintresside tagastamisel elumaja üldpindalast 1 101.4 m2 lähtumise vajaduse kohta on põhjendatud. Korteriühistu üldkoosoleku 07.02.2008.a ja 05.02.2009.a otsustega kinnitati 2008.a ja 2009.a majandustegevuse kavad ja otsustati laenu tagastamiseks arvestada 1.27 krooni/m2 (2009.a veebruarist alates 1.57 krooni/m2) ja intressi tasumiseks 0.94 krooni/m2 (2009.a veebruarist alates 0.95 krooni/m2). Seega ekslik on kostja väide laenu ja intressi tagastamise 934.7 m2 pealt toimumise kohta. Kostjal oli tekkinud kahtlus mitteeluruumi M1 omanikule laenu ja laenuintresside mittearvestamise üle. Kohtuistungil on hageja esindaja esitanud kostjale tutvumiseks tõendi, mille kohaselt mitteeluruumi M1 omanik on kogu oma osa laenust ja intressist korraga tasunud, mistõttu mitteeluruumi omanikule esitatud teatistel ei ole laenu ja intressi summasid (II kd tl 92). Kohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja ei oleks arvestuse tegemisel lähtunud elumaja kogu üldpindalast, ei vabastaks see kostjat oma osa laenust ja intressist tagastamise kohustusest, mistõttu väär on kostja arusaam temale ilma aluseta laenu ja intressi 345.85 krooni arvestamise ja selle summa võrra nõude vähenemise kohta. Gaasiseadmete teenindamise makse arvestamise põhjendatus
47.KÜS § 4 lg 2 sätestab, et lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 151 lg 1 ei välista võimalust korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda. Hageja põhikirja punkti 4.2. alapunkti f kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtajast ja suurusest, teenustasusid, mida tarbitakse maja üldiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaasivarustus jms). Edasi on samas punktis märgitud, et teenustasude määramise aluseks on külma-ja veevarustuse ning kanalisatsiooni osas vastavate mõõteriistade näidud või korteris elavate inimeste ara, soojusenergia osas aga korteri köetava pindala suurus (II kd tl 43-49). Sellega on tuvastatud, et hageja põhikiri ei näe ette gaasiseadmete eest teenustasude tasumist 9 (13)
2-09-24974 korteriomandi pindala pealt ja nimetatud teenustasu kehtestamise õigus on delegeeritud korteriühistu üldkoosolekule.
48.Gaasiseadmete teenindamise eest teenustasu arvestamine on kehtestatud korterühistu üldkoosoleku otsustega, 07.02.2008.a otsusega 13.60 krooni korteri kohta ja 05.02.2009.a otsusega 8.90 krooni korteri kohta (II kd lk 18, 19). Üldkoosoleku otsused ei ole vaidlustatud. Kuna üldkoosoleku otsused on vastuvõetud vastavalt põhikirjale, siis gaasiseadmete teenindamise tasu suurus ja tasumise kord (korterite pealt), ei ole vastuolus KÜS § 151 lg 1 sätestatuga. Sellepärast ei nõustu kohus kostjaga temale põhjendamatult veebruar 2008.a kuni august 2009.a gaasiseadmete teenindamise eest arvestatud 225.50 krooni maha arvamise kohta. Hageja nõue kostja vastu ei ole vähenenud 7 844.61 krooni võrra
49.Viru Maakohtu 07.05.2008.a kohtumäärusega tsiviilasjas vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lõpetati menetlus hageja hagis kostja vastu 7 844.61 krooni nõudes seosest hagist loobumise vastuvõtmisega ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 627.09 krooni (II kd lk 72-74). Kostja vastuse kohaselt oli hagi esitatud perioodil jaanuar 2003.a kuni juuli 2005.a tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks.
50.TsMS § 457 lg 1 alusel jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. 07.05.2008.a kohtumääruse järgi esitas kostja kohtule maksekorralduse 1 341.87 krooni tasumise kohta, mistõttu kohus on lugenud seda hagi rahuldatud osaks. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei saa kohtumäärust lugeda varasemas menetluses hageja nõudeks kostja vastu 1 341.87 krooni tunnistamise tõendiks. Kuna Viru Maakohtu 07.05.2008.a kohtumääruse kohaselt oli hageja nõudeks kostja vastu põhivõlgnevuse 7 844.61 krooni väljamõistmine ja hageja loobus hagist põhjusel, et kostja pärast hagi esitamist, 2007.a mais, on nõude rahuldanud, siis ei nõustu kohus ka kostja vastuväitega hagist loobumise tõttu hageja põhinõue tema vastu 7 844.61 krooni võrra vähenemise kohta. Kostja vastuväited oleksid põhjendatud üksnes siis, kui hageja üldse oleks loobunud kostjalt põhivõlgnevuse 7 844.61 krooni väljamõistmise nõudest ilma loobumise põhjust välja toomata või kui kostja oleks kohtule sama tsiviilasja menetluse raames teatanud, et kostja pole hagejale võlgnevuse katteks midagi tasunud. Sellisel juhul ei oleks kohus saanud hagist loobumise määrusega kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja mõista, sest siis TsMS § 168 lg 4 alusel tuleks hagejalt välja mõista kostja menetluskulud. Kohtumääruse järgi kostja nõustus menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmisega. Sellepärast puudub alus hageja nõude kostja vastu 7 844.61 krooni võrra vähendamiseks ja kostjal ei ole selles ulatuses ettemaksu tekkinud. Kostja ettemaks
51.TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole 10 (13)
2-09-24974 vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest (TsMS § 231 lg 1). Ettemaksu tegemise ja ettemaksu tekkimise tõendamise kohustus on ettemaksu tegijal. Kuna käesolevas asjas on tekkinud vaidlus kostja poolt väidetavalt hagejale viimase poolt arvestatust suuremas ulatuses ette tasumise ja teostatud ettemaksu suuruse üle, siis pidi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega oma vastuväiteid tõendama.
52.02.05.2007.a maksekorralduse nr 179 kohaselt kostja on üle kandnud hageja arveldusarvele selgitusega „tasaarvestus perioodil 01.03.-07.05“ summas 1 341.87 krooni. 03.05.2007.a kandis kostja hageja arveldusarvele üle 8 645.82 krooni selgitusega „oletatav summa, mis vastab kaasomandiosale 4.79% perioodil 08.05-03.07“. 22.05.2007.a kostja on kandnud hagejale kahel korral üle kokku 17 000 krooni, osaliselt teenuste eest ja 16 589 krooni ettemaksuna. Kokku 26 987.69 krooni (I kd tl 143, 145, 147, 183). Kostja poolt tasutud summad kajastuvad ka hageja poolt esitatud koondarvestuses ( I kd lk 22, 106, II kd lk 86).
53.Pärast eelnimetatud summade laekumist tekkis küll kostjal seisiga 31.05.2007.a ettemaks summas 1 344.81 krooni. Kostja ei ole tõendanud temal enne 01.05.2007.a ettemaksu tekkimist. Juhul, kui tal oleks ettemaks olnud, ei oleks kostjal tsiviilasja 2-05-20141 raames esitatud nõude osaliselt või täielikult tasumise kohustust tekkinud. Kuna hagist loobuti kohustuste 2007.a mais tasumise tõttu, siis kostja väited temal enne 22.05.2007.a ettemaksu tekkimise kohta on paljasõnalised.
54.Kohtuistungil kostja on esitanud väite tema suhtes täitemenetluse algatamise kohta ja täitemenetluses täitmisel oleva nõude hageja arvestustes endiselt kajastumise kohta. Tsiviilasi on üle kahe aasta menetluses ja kostjal oli piisavalt aega selle vastuväite esitamiseks ja tõendamiseks. Kostja ei ole seda vastuväidet TsMS § 330 lg 1 sätestatud tähtajal esitanud ega vastuväidet tõendanud. Pealegi tsiviilasja 2-05-20141 raames tehtud lahendi alusel ei ole täitedokumenti tekkinud, sest kostja võlgnevus oli täielikult tasutud. Juhul, kui täitmisel on täiteasi hageja nõudes, siis tsiviilasjast 2-05-20141 tulenevalt võib see olla ainult menetluskulude sissenõudmise täitemenetlus, mis kuidagi ei mõjuta kostja võlgnevust korteriomandile Xxxx, osutatud või ostetud teenuste osas. Kuni 01.05.2007.a arvestatud viivis
55.Hageja on kostja poolt 2007.a maikuus ülekantud summadest maha arvanud viivist 6 057.91 krooni, millest tingituna sama summa võrra on vähenenud kostja ettemaks. Et hageja on 6 057.91 krooni ulatuses kohtule kostja vastu viivise nõuet esitas, ei ole teada. Viru Maakohtu 07.05.2008.a kohtumäärusest lähtudes viivise nõuet kostja vastu hageja esitanud ei ole. Samas see ei tähenda, tegelikult kostjal ei ole viivise võlgnevust tekkinud. Ajavahemik, mille eest hageja kostjale 6 057.91 krooni viivist arvestas ei kuulu käesoleva vaidluse perioodi august 2008.a kuni august 2009.a sisse. Sellepärast ei ole kohtul võimalik varasema perioodi viiviste arvestamist ja arvestatud viiviste suurust kontrollida. Kohus saaks seda teha, kui asjas oleks vastavalt TsMS § 368 ja § 373 vastuhagi kohustuse puudumise tuvastamiseks. 6 057.91 krooni võrra võlgnevuse vähendamist on kostja põhjendanud sellega, et ajavahemikus jaanuar 2003.a kuni juuli 2005.a temal põhivõlgnevuse mittetekkimisega. Käesoleva otsuse punktides 49-50 on tuvastatud, et kostjal oli tekkinud 11 (13)
2-09-24974 põhivõlgnevus, mille ta on ka tasunud. Seega oli kostjal tekkinud ka viivis, mistõttu ka viivise ettemaksu arvelt kustutamine oli põhjendatud. Viivised vaidlusaluse perioodi arvetel
56.Kostja vastuse kohaselt kostja võlgnevuse sisse arvestatud viivised 639.67 krooni ajavahemiku oktoober 2008.a.märts 2009.a eest. Kostjale esitatud teatiste kohaselt on hageja arvestanud viiviseid kokku 1 513.06 krooni, s.h 2008.a august 117.66 krooni, oktoober 22.26 krooni, november 57.09 krooni, detsember 109.91 krooni, 2008.a jaanuar 217.45 krooni, veebruar 233.16 krooni, mai 244.43 krooni, juuni 511.10 krooni (II kd 12-16). Arvestatud viivis on lisatud põhivõlgnevuse juurde, millelt omakorda on arvestatud jälle viivist. Kohtuistungil esitatud koondarvestuse kohaselt alates juunist 2007.a arvestatud viiviseid koondtabelis ei ole, viiviste kohta on esitatud eraldi arvestus ja põhivõlgnevus on vähendatud viivise võrra (II kd lk 85, 86). Kostja tegelik põhivõlgnevus
57.Maksekorralduste järgi kostja on tasunud temale kuuluva korteriomandi eest 2007 maikuus 26 887.69 krooni, 2008.a detsembrikuus 6 765.19 krooni, 2009.a veebruarikuus 223.17 krooni, märtsikuus 712.01 krooni, juunikuus 1 404.13 krooni, juulikuus 927.75 krooni. (I kd lk 85, 86, 143, 145, 147, 149, II kd lk 86). Sellega on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja punktides 4.2.e, 4.2.f. tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole regulaarselt osutatud teenuste eest tasunud. Kuna kostjal ei ole enammaksu olnud, siis kostja ei ole korteriomaniku kohustusi nõutaval viisil täitnud.
58.Hageja andmetel seisuga 31.08.2009.a kostjal on tekkinud põhivõlgnevus summas 12 724.85 krooni. Käesoleva otsuse punktis 43 on tuvastatud, et hageja on arvestanud kostjale soojuse eest 27.02 krooni võrra rohkem (4 830.75 - 4 803.73). Kohus vähendab põhivõlgnevuse 27.02 krooni võrra ja rahuldab hagi põhisummas 12 697.83 krooni (12 724.85 – 27.02) või 811.54 eurot ulatuses.
59.Tulevikus võlgnevuse üle vaidluse tekkimise vältimiseks peab kohus vajalikuks selgitada pooltele, et hagi rahuldatakse seisuga 31.08.2009.a tekkinud põhivõlgnevuse väljamõistmiseks, mille hageja on vähendanud kostja poolt 2009.a septembris tasutud 2 285.21 krooni võrra. Seega septembris 2009.a tasutud summa on läinud enne septembrit 2009.a tekkinud kohustuste katteks ja kostja ei saa tulevikus väita, et 2 285.21 krooni on tema poolt tasutud alates septembrist 2009.a tekkinud kohustuste täitmiseks.
60.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud kostjale viivist kuni 30.09.2009.a summas 2 464.57 krooni. Viivis on arvestatud ka 2009.a septembrikuu eest arvestatud põhivõlgnevuselt, mis ei ole põhjendatud. Kuna hageja on loobunud 2009.a septembrikuu võlgnevuse 1 229.92 krooni väljamõistmisest, siis tegelikult seisuga 30.09.2009.a tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 2 137.50 krooni (2 464.57-291.07). Kohus nõustub hageja viivise arvestusega (II kd lk 85) ja mõistab kostjalt välja seisuga 30.09.2009.a arvestatud viivist 138.91 eurot (2 137.50 krooni). 12 (13)
2-09-24974 Hagi hind ja enammakstud riigilõiv
61.Hageja esitas esialgse hagi põhivõlgnevuse 14 704.87 krooni nõudes. Hagi esitamisel on tasutud riigilõiv summas 4 000 krooni (I kd tl 29, 30). Hagiavaluduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 122 lg 2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 tulenevalt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi 2. lõike sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis.
62.Eeltoodu alusel käesolevas vaidluses on hagihinnaks 14 704.87 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu summas 3 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem ja TsMS § 150 lg 1 p 1 hagejal on õigus nõuda kohtult enammakstud riigilõivu 63.91 eurot (1 000 krooni) tagastamist sama paragrahvi 6. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Menetluskulud
63.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
64.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Ifret Mamedguseinov
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 13. märtsil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu 15.02.2012. a kohtumäärusega, millisega keelduti menetlusse võtmast V V apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 11.11.2011. a otsuse peale. Nooremreferent
Lea Herne
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.