2-08-20382
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
21.veebruar 2011 Võru kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 2-08-20382 Tsiviilasja number Hagi ese Hagi hind Pooled ja nende esindajad
J. S. hagi K. P. vastu 9 363,06 euro nõudes 9363,06 eurot hageja J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Rein Vänter); kostja K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Feliks Luiksaar)
Kohtuistungi aeg
10.jaanuaril 2011.a.
rahuldada J. S. hagi K. P. vastu osaliselt. Välja mõista K. P. lt 4 552 (neli tuhat viissada viiskümmend kaks) eurot ja 15 senti J. S. kasuks. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt vormistati 20.04.2007.a. poolte vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx asuva kinnistu nimetusega xxxxxxxx-xx ost-müük. Hageja poolt osteti kostjalt nimetatud kinnistu, mille oluliseks osaks oli ka elamu, hinnaga 1 600 000 krooni. Nimetatud summa on kostja poolt hagejale tasutud ja omandiõigus on hagejale üle läinud. Müüja elas elamus kuni 10.06.2007.a. Kinnistu omandati hageja poolt eelkõige eesmärgiga asuda elamusse elama. Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. Nimetatud säte laieneb ka kinnistul asuvale hoonele-elamule. Eelpoolviidatud kinnistu müügilepingus ei ole kostja kui müüja teinud mitte ühtegi viidet sellele, et elamul oleks mingeid puudusi. Järelikult peab elamu vastama nõuetele, milliseid eeldatakse elamu puhul. Hiljem selgus, et vee- või kanalisatsioonitoru oli lõhkenud kostja valduses olemise ajal WC-s või köögis. Samuti oli välikanalisatsiooni äravoolutoru valesti paigaldatud ning kanalisatsioonitoru materjal ei vastanud selleks kehtestatud nõuetele. Hageja informeeris sellest koheselt kostjat ning tegi talle ettepaneku, kas avastatud puudused likvideerida kostja kulul või kostja poolt või alandada müügihinda või hüvitada tekitatud kahjud. Olgugi et kostja elab hageja poolt omandatud kinnistu vahetusläheduses, kohale ta ei tulnud, mingit oma otsustust talle tehtud ettepanekute suhtes ei teinud ning hakkas hagejat vältima ning loobus tema telefonikõnede vastuvõtmisest. Hageja pöördus oma esindaja vahendusel oma nõuetega kirjalikult kostja poole. Kostja reageeris nimetatud kirjale ning võttis telefoni teel hageja esindajaga ühendust. Saavutati kokkulepe, et hageja ja kostja vaatavad kohapeal tekitatud kahjustused üle ja siis teatab kostja oma seisukoha rahalise nõude rahuldamise/mitterahuldamise kohta. Nimetatud kokkulepet täideti selles osas, et hageja ja kostja vaatasid koos tekitatud kahjustused kohapeal üle. Peale ülevaatust keeldus kostja kategooriliselt seoses kahjustustega mingit rahalist hüvitist maksmast. Elamu mittevastamine tavalistele nõuetele seoses varjatud puudustega tõi hagejale kaasa olulise kahju (tekitatud kahjude likvideerimine, mujal elamine jms) 146 500 krooni: 1) põrandate lammutamine-7000 krooni; 2) ruumides niiskuse kuivatamine-1500 krooni; 3) vannitoa hallituse tõrje-1500 krooni; 4) teemantlihvimine -1000 krooni, 5) vannitoa taastamiseks kulunud materjal-9000 krooni; 6) põrandate taastamiseks kulunud materjal-55 000 krooni; 7) töötasu 60 000 krooni; 8) välikanalisatsiooni remont 6000 krooni, sh. töötasu 3000 krooni; 9) remondi ajal teise elamispinna kasutamisega seotud täiendavad kulutused 5500 krooni. Hageja arvates on kostja rikkunud kohustust anda talle üle kvaliteetne asi- selle asemel sai ta varjatud puudustega asja. Hageja kasutab seaduses sätestatud õigust ja nõuab kahju hüvitamist ning alternatiivnõudena hinna alandamist. Neil asjaoludel ja juhindudes Võlaõigusseaduse §-dest 100; 101 lg 1 p 3 ja 5, lg 2; 218 lg 1; 221 lg 1 p 1 ja 2; 222 lg 4 ja 223 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju ja asja parandamisega seotud kulude hüvitamiseks 146 500 krooni või alandada sama summa võrra müügihinda ning mõista see summa kostjalt hageja kasuks välja. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 146 500 krooni või asja parandamisega seotud kulude hüvitamiseks 146 500 krooni või alandada müügihinda 146 500 krooni võrra.
Kostja tema vastu suunatud nõudeid ei tunnista. Hageja on ostjana teinud valiku täiesti vabatahtlikult ja isikliku ülevaatuse viisi ise valides ning sellest lähtuvalt on kokku lepitud ka müügihind. Notariaalakti lisas Lepingu eseme nr 1 muud andmed vastavalt müüja kinnitusele alapunktis 3.3. on müüja kinnitanud, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid
2 (14)
varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Kostja kinnitab ka praegu, et see tema kinnitus vastab tegelikkusele ja tema tegelikele teadmistele ehitiste seisundi kohta. Lepingu ese vastas lepingu tingimustele VÕS § 217 lg 1 mõttes, sest mingeid muid tingimusi kui on lepingus, ei olnud hageja poolt lepingusse selle sõlmimisel lülitada soovitud. Hagist ei saa selgust, millal konkreetselt oli see hiljem, mil hagist nähtuvalt selgus, et oli vee-või kanalisatsioonitoru lõhkenud kostja valduses olemise ajal WC-s või köögis. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et väidetav lõhkemine üldse aset leidis ja kui leidis, siis just ajal, mil lepingu ese oli kostja valduses. Sama hästi võis see väidetav lõhkemine aset leida ajal, mil lepingu ese oli juba hageja valduses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal ja mis vormis on need mitmeid kordi teatamised aset leidnud. Hagiavalduses on väidetud, et hageja informeeris sellest koheselt kostjat, kuid kuna hageja soovib nimetatud informeerimise asjaolu tõendada lisadega 20 ja 21, siis tuleb järeldada, et see leidis aset alles 21.aprillil 2008.a. ehk täpselt aasta pärast müügilepingu sõlmimist. Kostja peab väheusutavaks ja ebatõenäoliseks, et hageja ei kasutanud ligi aasta jooksul pärast lepingu eseme enda valdusesse saamist vett ega kanalisatsiooni, sest see väidetav varjatud puudus sai ilmneda torustike ekspluatatsiooni käigus. Hageja asus majja elama 10.06.2007.a. Sellest tulenevalt ei ole hageja kostja hinnangul kinni pidanud asja müügilepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamise nõudest vastavalt VÕS § 220 lg 1. Hageja ei ole tõendanud, et temale anti üle puudustega lepinguese. Tööde vajalikkus ja põhjuslik seos väidetavate kahjustustega peab olema tõendatud ka siis, kui oleks tõendatud kostja tahtlus puudusi varjata, puuduste olemasolu ja tekkimine ajal, mil lepingu ese oli veel kostja valduses, põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju vahel ning kostja süü. Hinnapakkumine hagi lisana ei tõenda hageja väidetavaid kulutusi, mis on hädavajalikud seoses väidetava kahju kõrvaldamisega. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja 21.04.2008.a. kiri Kinnistu nimetusega xxxxxxxx-xx hoonega seonduvatest probleemidest ei ole käsitletav hinna alandamise avaldusena VÕS § 112 1g 2 mõttes, kuna selles ei ole vastavat avaldust tehtud. Hinna alandamise avaldus, mis vastab seaduse nõuetele, peab olema tehtud pärast väidetavate puuduste avastamist mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja alternatiivne nõue müügihinna alandamise kohta põhjendatud ega seaduslik. Pealegi ehitise müügilepingu tingimustele väidetava mittevastavuse korral ei saa ostja üheaegselt nõuda kahju hüvitamist ja hinna alandamist, kuna nende nõuete eesmärgid on erinevad (I kd, tl 55-58). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud kinnistu müügilepingu, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute koopia (I kd, tl 9-26); fotod (I kd, tl 27); hageja esindaja 21.04.2008.a. kirja koopia (I kd, tl 28-31); postiasutuse tõendi viidatud kirja saatmise kohta (I kd, tl 32); hinnapakkumise koopia (I kd, tl 33); elumaja mõõdistusprojekti koopia (I kd, tl 34-48); lepingu tagatisvara kindlustamiseks (I kd, tl 92-95); OÜ KA-JÄTKA arvete ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koopiad (I kd, tl 96-98); OÜ KAJÄTKA tõendi raha sularahas tasumise kohta ja töövõtulepingu koopia (I kd, tl 149-151). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
3 (14)
Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja müüs hagejale 20.aprillil 2007.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu xxxxxxxxxxx ja hageja tasus selle eest 1 600 000 krooni, vastavalt poolte kokkuleppele andis kostja kinnistul paikneva elamu otsese valduse hagejale üle 10.juunil 2007.a. Hageja leiab, et kinnistul asuv hoone- elamu ei vastanud lepingutingimustele: vee- või kanalisatsioonitoru oli lõhkenud kostja valduses olemise ajal WC-s või köögis, samuti oli välikanalisatsiooni äravoolutoru valesti paigaldatud ning kanalisatsioonitoru materjal ei vastanud selleks kehtestatud nõuetele, mistõttu nõuab hageja kostjalt alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks 146 500 krooni või asja parandamisega seotud kulude hüvitamiseks 146 500 krooni või alandada müügihinda 146 500 krooni võrra. VÕS § 217 lg 1,2 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1,4 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. VÕS § 220 lg 1,3 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Seega VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostja (müüja) on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kinnistu müügilepingu, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute (I kd, tl 9-26) p 1.3.2. nähtuvalt on hageja ostjana üle vaadanud lepingu
4 (14)
eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning talle müüja poolt selle kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitise seisukorrast; lepingu p 1.3.3. nähtuvalt on hageja kui ostja ehitised üle vaadanud ilma vastaval alal eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ning ostab lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele; notariaalakti lisas nr 1 osas 3 Lepingu eseme nr 1 muud andmed vastavalt müüja kinnitusele alapunktis 3.3. on müüja kinnitanud, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Hageja J. S. annab vande all seletuse (II kd, tl 165-166), et ta leidis internetist 2007.a. alguses kuulutuse; kostjat kohal ei olnud, oli kohal tema abikaasa; ta näitas maja, esmapilgul tundus maja hea ja põrand soe; hageja küsis, et miks on vannitoa põranda juurest must; kostja abikaasa ütles, et oksa koht; WC põrand oli lihvimata, hiljem tekkis kahtlus, et miks see põrand on ära vahetatud; hageja lubas kostjal sees elada 10.juunini; 10.juunil sai ta maja kätte ja kolis sisse, mõnes toas tegi sanitaarremonti; WC põrandale pani mati alla ja laminaadi peale; vannitoa põrandalt võttis plaadid üles, plaadid olid lahti; novembrikuus avastas, et WC-st üle koridori elutuppa tulid laudadele 5 mm vahed sisse; elutoa uksel oli metall-liist ja sõber astus sealt sisse; oli vill all ja niiskuseputukad; kui magamistoa uks oli lahti, siis põrandalaud oli pehme; hageja vaatas, et kevadel remondib ära; helistas kostjale aprillikuus 2008 ja nad said kodumaja värava juures kokku; hageja rääkis kostjaga, et majaga on halb asi, et niiskuse värk; hageja küsis kostjalt 55 000 krooni kompensatsiooni, tagasimakset; kostja polnud sellega nõus; hageja hakkas siis järjest maja lammutama; WC ja köök, seal oli niiskuse putukate pesa all; kõik hallitus jooksis kaminani välja magamistoa nurka; kirja saatmisel kostjale 21.aprillil 2008 olid tööd alustatud; tööd käisid, kui hageja kohtusse pöördus ja said valmis jaanipäevaks 2008. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks ka menetlusosalise vande all antud seletus. Tunnistaja E. R. , kes on kostja elukaaslane, annab ütlusi (I kd, tl 186-187), et hageja tuli ja rääkis, et nägi internetis, et maja on müügis; oli oma isaga, viimane oli kaasa võetud kui vanem ehitusmees, kes on pädev asja üle vaatama; nad käisid maja läbi; vaatlust teostasid nad majas umbes pool tundi; see käimine oli enne ostmist 8.märtsil 2007.a.; nende hinnang oli, et maja sobib, et ostaksid kasvõi kohe ära; remonti tahtsid teha vannitoas, kuna neile ei meeldinud plaadid laes ja seinas ning et koridor on väike, et vaheseina ka lõhuks ära; 20.aprillil oli ostu vormistamine; vahepeal nad ei käinud enam seal; 10.juunil anti hagejale majavõtmed üle; hageja hakkas neile helistama peale seda pisiprobleemidega kaks nädalat järjest; kanalisatsiooni tünni lasi kostja tühjendada oma kuludega; kostja ütles, et aitab, et kõik andmed on antud ja lõpeta; nad ei suhelnud hagejaga üldse omavahel tunnistajale teadaolevalt seni kuni postkastis oli nõue, et makske nende remondikulud. Tunnistaja J. R. annab ütlusi (I kd, tl 189), et J. S. ostis xxxxxxx maja, J. xxxxxxx on tal seal külas käinud; käis seal juba 2007.a. detsembris ja siis J. S. ütles, et ei tea, mis saab; põrand õõtsus, andis järgi, jala all andis tunda pehmemat kohta. Tunnistaja M. T. , kes on hageja elukaaslane, annab ütlusi (II kd, tl 163), et J. S. ga hakkas ta seal elama 2007.a. augustis; esimesed probleemid ilmnesid novembris-detsembris 2007; veeummistus oli korduvalt tualetis, duširuumis ja lisaks toapõrand hakkas tumedaks minema; 2008.a. kevadel ei olnud nii koridoris kui ka toas põranda peale võimalik enam minna; suuremas toas vajus J. sõber läbi põranda; duširuumi kanalisatsiooni kaudu tuli välja see, mis pidi tualetist
5 (14)
alla minema; nõudepesumasinat ja pesumasinat ei saanud korraga tööle panna, vesi ei läinud alla. Tunnistaja A. M. annab ütlusi (I kd, tl 191-192), et ta käis korduvalt sinna; J. ostis selle maja, kuid juhtus mõne kuuga, et maja põrandad mädanesid ära; põrandalaudade vahed hakkasid suuremaks ja lauad tumedamaks minema; J. küsis A. M. , et mis selle põhjustas ja ta ei osanud vastata; auk oli tekkinud koridori kohal, 2-3 kuud varem käies seda auku seal ei olnud. Kohus nõustub hagejaga, et ostes kostjalt kinnistu, millel on elamiseks kasutatav hoone, kuigi eksperdiarvamuse materjalidest nähtuvalt ei olnud kostja järginud aiamaja rekonstrueerimisel elamuks selleks õigusaktides nõutut, mistõttu hoone on ehitusregistris arvel aiamajana, eeldas ta hoone elamiskõlbulikkust. Poolte vahel sõlmitud müügilepingus puudub täpsem kirjeldus asja omaduste kohta. Hageja poolt kohtule esitatud 2005.a. koostatud mõõdistusprojektist (I kd, tl 3448) nähtuvalt on mõõtmisprojekt koostatud elumajale, hoones on lokaalne vesi ja kanalisatsioon. Kinnisturegistri kandest nähtuvalt on kinnistu pindalaga 1193 m2 100% elamumaa. Asja materjalidest nähtuvalt vajas hageja seda kinnistut elamiseks, mida kostja, kasutades ise varem seda hoonet elamuna, lepingu sõlmimise ajal pidi teadma või arvestama objekti otstarvet, milleks seda liiki asja tavaliselt kasutatakse. Kui veesüsteemi ja kanalisatsiooni korrasolek jätta kokkulepitud omaduseks lugemata, võib kohaldada VÕS § 217 lg 2 p 2, kuna müüja oli teadlik asja kasutamise eesmärgist, mis pealegi ei erinenud asja tavakasutusest. Ostes lokaalse veevarustusega ja kanalisatsiooniga elamu, tuleb lugeda endastmõistetavaks, et elamus on tagatud selles elamiseks vajalik töötav veevarustus ja kanalisatsioon. See kehtib ka kasutatud elamu ostmisel, kus ei saa aga eeldada küll samasugust kvaliteeti nagu uue elamu puhul. Puudustega elamu vee-ja kanalisatsioonisüsteemi tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja leiab, et hageja ei ole kinni pidanud asja müügilepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul kostjale teatamise nõudest vastavalt VÕS § 220 lg 1 ning ei ole tõendatud VÕS § 218 lg 1 sätestatud asjaolu - asja lepingutingimustele mittevastavust juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale. VÕS § 218 lg 1 seob müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest puuduse olemasoluga asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale ülemineku ajal. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb riisiko ostjale üle asja üleandmisega, mitte lepingu sõlmimisega. Sama on fikseeritud pooltevahelise müügilepingu p 4.2. Müüja vastutust elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puuduste eest ei välista ka asjaolu, et põrandakonstruktsioonide niiskuskahjustused ja kanalisatsioonirikked ilmnesid alles mitu kuud pärast asja üleandmist. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka selliste puuduste eest, mis tekivad pärast riisiko üleminekut, kuid põhinevad müüja kohustuste rikkumisel (s.t vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudustel). VÕS § 219 lg 1 kohaselt on ostjal kohustus ostetud asja eraldi ülevaatamiseks vaid juhul, kui ta sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Antud juhul ei ole sellega tegemist. Asja kohese ja põhjaliku ülevaatamise kohustust ei ole käesolevas asjas hagejale pandud ka müügilepinguga.
6 (14)
VÕS § 220 lg 1 ja 3 kohaselt on müüja vastutuse eelduseks siiski ostja poolt müüjale puudusest teatamine mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puuduse avastas või avastama pidi. Pooled tähtaega mõistliku aja kestvuse suhtes müügilepingus kokku ei leppinud. Tähtaega tuleb VÕS § 220 lg 1 järgi arvestada alates puudusest teadasaamise ajast. Hageja esindaja poolt kostjale saadetud kirjast ja postikviitungist (I kd, tl 28-32) nähtub, et hageja on 21.04.2008.a. saatnud kostjale kirja, millest nähtub, et hageja on kostjale mitmeid kordi teatanud elamu lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudnud kas müügihinna alandamist, elamus puuduste likvideerimist või tekitatud kahju hüvitamist, mis on lõppenud sellega, et kostja ei võtvat isegi tema telefonikõnesid vastu ning hoiduvat isiklikest kontaktidest. Hageja vande all antud seletusest ja tunnistaja M. T. ütlustest nähtub, et maja vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lepingutingimustele mittevastavus hakkas ilmnema novembrisdetsembris 2007.a. ning müüjale teatati puudustest hiljemalt aprillis 2008.a., kui põrandate niiskuskahjustused võtsid laiema ulatuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 25.oktoobri 2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04 asunud seisukohale, et kui hageja ka ei teatanud kostjale puudustest kokkulepitud aja jooksul, kuid teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib hageja VÕS § 220 lg 3 teise lause kohaselt siiski alandada ostuhinda ja nõuda kahju (välja arvatud saamata jäänud tulu) hüvitamist. VÕS § 221 lg 1 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui puudused tekkisid müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus leiab, et varjatud puudustest teatamise tähtaega nelja-viie kuu jooksul nende ilmnemise algusest saab lugeda antud asjas VÕS § 220 lg 1 tähenduses mõistlikuks ajaks ning sellega saab arvestada. Antud asjas ei ole tegemist tarbijalemüügi lepinguga, kuid näiteks VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb isegi kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tunnistaja A. V. annab ütlusi (I kd, tl 193), et ta käis kanalisatsiooni lahti tegemas xxxxx kinnistul nii eelmise kui praeguse omaniku ajal; K. P. ajal käis ta kolm korda ja J. S. ajal üks kord; majast väljuva kanalisatsiooni, maja ja settekaevu vahe oli ummistunud; seal oli mingi ehitusviga; kui oli suurem tarbimine, siis võttis kinni ja tekkis ummistus; äravoolu ei olnud, trapi peal oli natuke vett. Tunnistaja E. R. , kes on kostja elukaaslane, annab ütlusi (I kd, tl 186-187), et nad ostsid 2002.a. kinnistu, seal oli suvila ja see renoveeriti majaks; ei saanud kasutada korraga mitut vee allalaske objekti; saunaruumis duši all käies, kus oli kaldtrapp, ei läinud vesi kiiresti alla; see ilmnes 2005.a. või 2006.a. kevadel; uputust ei ole olnud kordagi; see oli suuremate veeuputuste aeg, lumi sulas ära, tuli uus lumi ja kevadel oli hoov vett täis ja kutsuti santehnik uuesti; 2007.a. neil trassidega probleeme ei olnud. Ehitustehnilise ekspertiisi aktiga koos lisadega (eksperthinnanguga, II kd, tl 3-141) on tõendatud, et fotomaterjalidest nähtuvad varasemad niiskuskahjustused, kuid millises ulatuses elamu põrandal ja seintel niiskuskahjustused esinesid ei ole võimalik enam tuvastada elamus läbi viidud
7 (14)
remonditööde tõttu. Ekspert leiab, et kostja ehitades elamut, rajades ebapiisava kõrgusega sokli, nõutavast madalamal asuvad pinnasel asuvad põrandakonstruktsioonid, katkestatud aurutõkkega vundamendi ja põranda liitumise, mitte paigaldades põrandalaagide alla hüdroisolatsiooni, ehitades eenduva sokli koos soojustusega, paigaldades mitte nõuetekohaselt kaitseplekid, rajades elamu ümber sadevett elamu konstruktsioonidest mitte eemale juhtiva vertikaalplaneeringu ning tänavasillutuskividega kaetud sillusriba, mitte isoleerides külmavee torustikke, lõi oma mitte kõige asjatundlikuma ehitustegevusega eeldused elamu põrandakonstruktsioonides ja seinte alumistes osades niiskuskahjustuste tekkeks ja levikuks. Kinnistul enne võõrandamist paigaldatud kanalisatsioonitoru materjal ei olnud kohane heitvete kanalisatsiooni ehitamiseks; väliskanalisatsiooni ehitamiseks kasutatud materjali omadustest tulenevalt ei olnud kanalisatsioonitorustiku kalded ühtlased, seega ei olnud tagatud väliskanalisatsiooni torustiku nõutav isetühjenemine ja isepuhastus, millega tekitatud eeldused ummistuste tekkeks tingivad sagedase torustiku puhastamise vajaduse kanalisatsiooni normaalse toimimise tagamiseks. Leketest tekkida võinud niiskuskahjustused ei saa olla ainsaks põrandakonstruktsiooni niiskuskahjustuse põhjuseks, sest olemas olid varasemad niiskuskahjustuse jäljed niiskete ruumidega piirneval põrandalaudisel. Niiskuskahjustuste kohta on hageja kohtule esitanud fotod (I kd, tl 27), mida ka ekspert on eksperdi arvamuses analüüsinud (II kd, tl 12-20). Kohus leiab hageja seletusele, tunnistajate A. V. ja E. R. ütlustele, fotodele ja eksperdi arvamusele tuginedes, et juba enne müügilepingu sõlmimist olid kinnistul ehituslikest puudustest tingitud elamu põrandakonstruktsioonide niiskuskahjustused ja kanalisatsiooni ummistused. Kostja leiab, et põrandakonstruktsioonide niiskuskahjustused on tingitud veetorustiku liidete purunemisest majas hageja poolt elamu mittekütmise tõttu 2007/2008.a. talveperioodil. Tunnistaja E. R. , kes on kostja elukaaslane, annab ütlusi (I kd, tl 186-187), et esimesel aastal elati seal väga harva; korstnast tuli suitsu üliharva; hageja maja on täielikult nende silmaulatuses. Hageja kinnitab vande all, et elamut köeti pidevalt. Tunnistaja M. T. annab ütlusi (II kd, tl 163), et augusti lõpus 2007.a. asus ta sinna elama pidevalt ja elas seal iga päev kuni 2008.a. kevadeni; elektriradiaator oli ja algul küttis ta sügisel paar korda nädalas; kui oli kütteperiood, siis küttis igapäevaselt; puupliiti ta ei kütnud iga päev, sest ei kasutanud seda pliiti toidu tegemiseks; M. T. ütles eksperdile, et ta ei viibinud seal maja ostmise hetkel, kuna ta ei elanud J. S. ga koos. Tunnistaja J. R. annab ütlusi (I kd, tl 189), et 2007.a. detsembris, kui ta kostjal xxxxx külas käis, elas J. S. seal sees. Kohus leiab, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid, et vaidlusalust elamut ei köetud pidevalt 2007/2008.a. talvel, mistõttu veetorude liited purunesid. Tunnistaja M. T. ütlustest nähtuvalt kasutati kütmisel ka elektriradiaatorit. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud kahju hüvitamist nõudma eelkõige kindlustuselt. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse Aktsiaseltsi teatest (I kd, tl 144) nähtub, et J. S. ei ole koduvarapoliisi nr xxxxxx alusel alates 14.06.2007 pöördunud Seesami poole ega teatanud objektil xxxxxxxxxxx xxxxx külas Võrumaal toimunud kindlustusjuhtumist ning Seesam ei ole nimetatud perioodil J. S. le kahju hüvitanud. Hageja selgitab, et ta ei teatatud kindlustusele sellepärast, et kindlustusjuhtumit polnud saabunud. Kohus nõustub hagejaga, et kui tegemist on
8 (14)
müügilepingu mittekohasest täitmisest tekkinud kahjuga, on ostjal õigus nõuda kahju hüvitamist müüjalt. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 5 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist; nõuda kahju hüvitamist; alandada hinda. VÕS § 222 lg 1, 4, 5 kohaselt, kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja on väitnud kirjas kostjale, et ta on nõudnud kostjalt elamus puuduste likvideerimist. Kostja vaidleb kohtuistungil sellele vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on seda pooltele korduvalt selgitanud (I kd, tl 77,105). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on nõudnud kostjalt elamus puuduste likvideerimist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ise hakanud korraldama kahju tagajärgede likvideerimist. Seega puuduvad asjas VÕS § 222 lg 5 kohaldamise eeldused ning hageja nõue sel alusel kostjalt mõistlike kulude hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 225 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 115 lg 1, 2, 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 103 lg 1,2 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav; eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt seda oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et kohustuse rikkumine tema poolt on vabandatav. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Nõude lahendamisel tuleb arvestada ka sellega, et kahju
9 (14)
hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Kohus peab arvestama, et pooled leppisid müügilepingus kokku kinnistu, millel asus kasutatud elamu, müügis, s.h kasutatud veeja kanalisatsioonisüsteemiga. Ostes kasutatud elamu, ei või ostja eeldada, et elamu tehnosüsteemid oleksid samasuguses olukorras nagu uued, kuid nad peavad olema töökorras. Ekspert leiab (II kd, tl 38), et laagide ja põranda betoonpinna vahelise hüdroisolatsiooni puudumine võis olla üheks laagide, millel hakkasid arenema puiduseened, kahjustumise põhjuseks; kahjustatud laudpõranda taastamisega seotud kulutused moodustuvad kulutustest olemas olnud põrandate lammutamisele, konstruktsioonide kuivatamisele, isolatsiooni-, laagide-, soojustuse ning laudise paigaldamisele ning lakkimisele; niiskete ruumide põrandakonstruktsiooni korrastamiseks ja niiskuse tõkestamiseks niisketest ruumidest on vajalik niiskustõkete paigaldamine ning võimalike kahjustuskollete töötlemine kaitsevahenditega kahjustustest 1 m kaugusel, mistõttu on aktsepteeritav vannitoa seinte plaatkatte osaline vahetamine olemasolnud kahjustuste kõrvaldamise raames. Eksperdi arvamusest koos lisadega (II kd, tl 45) nähtub, et elamu väliskanalisatsiooni äravoolutoru oli paigaldatud ebapiisavale sügavusele, arvatavalt ebapiisava toestuseta, kasutatud torustiku materjali omadustest tulenevalt ei olnud torustik kogu ulatuses ühtlase kaldega; väliskanalisatsiooni torustik ei olnud kooskõlas standardis EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon esitletud nõuetega; ebapiisav soojustuseta paigaldussügavus võib tekitada setete ja heitvee külmumise torustikus, mis välistab kanalisatsiooni normaalse toimimise; väliskanalisatsiooni torustike väär paigaldus tingib nende toimimise tagamiseks täiendavate puhastustööde teostamise; väliskanalisatsiooni toru vahetamist tuleb eksperdi hinnangul vaadelda kui ebakvaliteetselt ja mittekohastest materjalidest konstruktsiooniosa asendamist nõuetele vastavaga elamu väliskanalisatsiooni normaalse toimimise tagamiseks. Ekspert leiab (II kd, tl 33), et kanalisatsioonitorustik oli ehitatud mitte nõuetekohastest materjalidest ning nõuetele vastavate ühendustega, mis koos võimalike paigaldusvigadega häirisid kanalisatsiooni normaalset toimimist ning kanalisatsioonitorustiku vahetamisega seotud kulutused on põhjendatud. Kohtuistungil avaldab ekspert A. L. (II kd, tl 160), et fotolt nähtuvalt olid kanalisatsioonitorud kokku pandud teibiga, mis on lubamatu. Hageja J. S. annab vande all seletuse (II kd, tl 165-166), et elutoas, magamistoas, koridoris, pesuruumi eesruumis, duširuumis olid põranda kahjutused; WC-st üle koridori elutuppa tulid laudadele 5 mm vahed sisse; elutoa uksel oli metall-liist ja sõber astus sealt sisse, oli vill all ja niiskuseputukad; kui magamistoa uks oli lahti, siis põrandalaud oli pehme; WC ja köök, seal oli niiskuse putukate pesa all; kõik hallitus, mis tuli, jooksis kaminani välja magamistoa nurka; vannitoas olid seguga nurgad kinni löödud, peab olema tavaliselt nurkades silikoon; niiskus oli igale poole taha levinud; hüdrofoori külma vee toru, mis jooksis duširuumi ja sauna sisse, oli isoleerimata ning tekkis niiskus; kõik põrandad võeti üles, üht väikest tuba ei võtnud; ruumides kuivatati niiskus puhuritega ja niiskuse aparaadiga; tehti vammitõrjet ja lihviti betoon üle teemantkettaga; vannitoa põrandale tehti hallituse tõrje: pintsliga määriti vedelikku betooni sisse; pandi plaadid, hüdroisolatsioon, küprok vannitoas; kogu majal varem olid laudpõrandad ja vill põranda all, nüüd pandi kergkruus, saepuruplaat, vaip ning laminaatparkett; kaevati kanalisatsioonitoru välja ja pandi 14 m ulatuses 1,60 toru jäiga toru asemele. Tunnistaja J. R. annab ütlusi (I kd, tl 189), et ta lammutas mai alguses 2008 J. S. poolt ostetud majas xxxxx köögi-, elutoa- ja koridori põranda, lauad olid osaliselt ära mädanenud; veekahjustus oli all; ta avas põranda ja kõik oli ära hallitanud ja pooleteise meetri laiuselt oli köögist läbi koridori läinud elutuppa; vill oli laua küljes kinni, all roovitis oli ka mädanenud; roovitis ja lauad tulid niisama 10 (14)
üles, kui tõstsid; hallitus oli põrandast üles tulnud; seina vahel oli kips niiskusega kahjustunud; WC oli ka samamoodi; sauna eesruumis oli nurkadest hallitus üles tulnud. Tunnistaja A. M. annab ütlusi (I kd, tl 191-192), et 2008.a. kevadel kui põrandad avati, laudis hakkas tumedaks minema, oli pealt lakitud; all oli betoonvundament, täisvalatud pind, oli roovitus 5 x 5 ja seal vahel oli vill, mis oli seal märg, vill oli vastu laudu kinni võtnud; kõigis kolmes ruumis (koridor, köök ja elutuba) olid põrandad osaliselt mädanenud; oli märg ja hallitus; oli ka kopitust ja hallitust põranda all ülejäänud ruumides; vahetati kõigi tubade põrandad; kanti rulliga peale hallitusvastast tõrjet ja vahetati prussid välja, pandi villa asemel kergkruus, siis läks puitlaastplaat põrandale prusside peale ja laminaatparkett; vaheseintel, kus olid põrandad ära mädanenud tuli hallitus üles; hallituse pärast lihviti betoon enne põrandate panemist. Tunnistaja T. H. annab ütlusi (I kd, tl 188), et 2008.a. veebruaris-märtsis kutsus J. S. teda oma kinnistule xxxxx remonti tegema; laminaatparkett sai pandud kogu majja põrandale; põrand oli ettevalmistatud, saepuruplaat oli peal, T. H. pani parketi ja viimistles; vannitoas oli sõrestik valmis ja vill vahel, kips seina, põrandate lihvimine, vesieristus ja plaat; oli näha, et mingi rõskus on sees. Tunnistaja P. M. annab ütlusi (I kd, tl 190), et ta käis 2008.a. kevadel xxxxx kinnistul J. S. l abitöid tegemas; lõikas põrandalaudu juppideks, et saaks paigutada kuuri alla ära; majas toimus põrandalaudade ülesvõtmine, üle poolte laudadest oli seenkahjustusega. Tunnistaja M. T. , kes on hageja elukaaslane, annab ütlusi (II kd, tl 163), et kui põrandad olid üles võetud, koridori põrand ja köögipõrand olid läbi vettinud; betoonist põrand oli märg ja kuivatati; seinad võeti maha, mis hallitasid ja WC samamoodi. Vastavalt VÕS § 127 lg 5 tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et kohus peab kaaluma, kas kannatanu suhtes on õiglane kasu mahaarvamine olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida. Kohus leiab, et niiskuskahjustuste tõttu riknenud põrandalaudade puhul põrandate nõuetega vastavusse viimiseks on vaja ehitada uued põrandad, kuid kahjuhüvitisest tuleks siiski maha arvata nende ruumide põrandate remondikulud, millistes ruumides hageja ei oleks pidanud niiskuskahjustusest tulenevalt põrandaid uuendama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kogu elamu põrandad olid niiskuskahjustustega. Ekspert on andnud arvamuse, et kahjustuste ilmnemisel olid nende kõrvaldamiseks vajalikud järgnevad tööd: olemas olnud põrandalaudise ja laagide lammutamine koos põrandaaluse soojustusega kahjustuste jälgedest 1 m võrra laiemal alal, aluste kuivatamine, kahjustatud põrandaosadega ala ja täiendavalt nendega 1 m ulatuses piirneva ala töötlemine seenetõrje vahendiga, hüdroisolatsiooni paigaldamine, laagide paigaldamine koos soojustusega laagide vahele, põrandalaudise paigaldamine, lakkimine; laudpõrandate asendamist parkettkattega ei loe ekspert põhjendatuks. Kuigi niiskuskahjustusega ruumides ei olnud niiskuskahjustusega rikutud kõik põrandalauad, ei ole kohtul alust arvata, et hageja saaks nende põrandaosade asendamise maksumuse hüvitamisest suurt kasu ja seda kasu, mis ta saaks, ei ole võimalik objektiivselt kahju hüvitamise käigus vältida. Kohus nõustub eksperdi arvamusega, et laudpõrandate asendamist kogu elamus parkettpõrandatega võib lugeda põhjendatuks esteetilistel eesmärkidel, sest vaheseinte eemaldamisega loodi elamus projektist erinev ruumiline jaotus, tekkisid avatud
11 (14)
elutuba ja avatud köök ning ainult osaline põranda vahetamine oleks loonud elamu sisemusest poolelioleva ehitise mulje, kuid see ei ole kooskõlas VÕS § 127 lg 1 mõttega. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus põhjendatuks hageja poolt kahju likvideerimise käigus põrandate lammutamis- ja taastamistööd vahetult veetorustiku paiknemisega seotud ruumides (WC, sauna-ja pesuruumid, köök) ja nendega piirnevas koridoris ning elutoas. Maja plaani järgi (I kd, tl 43) on selliste ruumide pindala 60,7 m2. Hageja poolt avaldatud niiskuskahjustusi magamistoas ei kinnita teised tõendid, mistõttu jätab kohus selle, arvestades eeltoodud niiskuskahjustusteta põrandaosa teistes ruumides hüvitamisel eeldatavalt hageja poolt saadavat kasu, arvestamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtule esitatud Kungla Projekt OÜ poolt koostatud hinnapakkumine (I kd, tl 33) ei tõenda hageja väidetavaid kulutusi, mis on hädavajalikud seoses kahju kõrvaldamisega. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid hinnapakkumise tegija kompetentsuse kohta, hinnapakkumises puudub igasugune arvestus, mille alusel selline hinnapakkumine on koostatud (hinnad, ühikud). Pooled ei ole esitanud vastuväiteid eksperdiarvamuses (II kd, tl 37, 38-39) esitatud tööde maksumustele 2008.a. EKE-NORA üksushinnetes, mistõttu tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel aluseks võtta eksperdi arvamuses toodud andmed. Seega tuleb põrandate lammutamise maksumuseks lugeda 60,7X 78= 4734,60 krooni. Pooled ei ole esitanud vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid eksperdi poolt määratud ruumides niiskusetõrje hinna suuruse kohta, mistõttu loeb kohus põhjendatuks ekspertarvamuses toodud ruumide niiskusetõrje hinna 480 krooni. Hageja poolt nõutud vannitoa hallitusetõrje teostamise kulu 1500 krooni ja põrandate teemantlihvimise eest 1 000 krooni, on kohtu arvates kooskõlas eksperdi poolt esitatud EKE-NORA üksushinnetega. Hageja nõuab vannitoa materjalide 9 000 krooni ja põrandate taastamise materjalide 55 000 krooni ning töötasu 60 000 krooni hüvitamist. Paljasõnaline on hageja väide, et puitpõrandate ja parketi paigaldamine oleksid läinud samapalju maksma. Eksperdi kalkulatsioonist nähtuvalt (II kd, tl 37, 38-39) on parketi paigaldamine elamus ~ 20 000 krooni kallim. Kahju hüvitamine VÕS § 127 mõttes tähendab endise olukorra taastamist, st. et kahju hüvitamisel tuleb arvestada laudpõranda paigaldamise kuludega. Kuna kohtule ei ole pooled esitanud muid arvestatavaid tõendeid põranda paigaldamise ja vannitoa remondi kulude maksumuse kohta, siis võtab kohus aluseks eksperdi arvamuses toodud EKE-NORA üksushinded. Kohus nõustub eksperdiga, et vannitoas on põhjendatud seinte plaatkatte osaline vahetamine kahjustuste kõrvaldamise raames. Seega on põhjendatud vannitoa materjalide maksumuseks 1377,80+ 1514,45= 2892,25 krooni; põrandate taastamiseks kulunud materjalide maksumuseks arvestades pinda 60,7 – 5,2 (vannituba) = 55,5 m2; 55,5X (12,40+26,52+330,42+ 36,90) + ( 55,5/94,9x 1717)= 23 550,46 krooni ning töötasu maksumuseks vannitoas 4832,59+ 2095,60= 6928,19 krooni ning põrandate taastamisel 55,5X (39+ 39+234+ 112)+ (55,5/94,9x 1040)= 24 140,22 krooni. Hageja nõue väliskanalisatsiooni materjalide koos töötasuga hüvitamiseks 6 000 krooni on kooskõlas (mõnevõrra väiksemgi) eksperdi arvutustest. Hageja poolt esitatud nõue elamispinna kasutamisega seotud täiendavate kulutuste hüvitamiseks 5 500 krooni suuruses ei ole tõendatud. Seega on tõendatud hageja kulutused 4 734,60+ 480+ 1 500+ 1 000+ 2 892,25+ 23 550,46 +6 928,19 +24 140,22 +6 000 = 71 225,72 krooni, s.o. 4 552,15 eurot.
12 (14)
Kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik kohtul tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non). Asjas on tõendatud hageja kulutused 4 552,15 eurot (kahju), mis on hagejal tekkinud kostja poolt müüdud kinnistul asuva elamu vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lepingutingimustele mittevastavuse tagajärgede likvideerimisega, mis on omavahel põhjuslikus seoses, sest lepingutingimustele mittevastava asja ostmiseta ei oleks hagejal sellist kahju tekkinud. VÕS § 112 lg 1, 2, 3 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS § 224 kohaselt ostja ei või alandada ostuhinda: 1) kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; 2) kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta; 3) enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Hageja nõuab hagis alternatiivselt ka kinnistu ostuhinna alandamist 146 500 krooni võrra. Kostja on seisukohal, et hageja esindaja 21.04.2008.a. kiri Kinnistu nimetusega xxxxxxxx-xx hoonega seonduvatest probleemidest ei ole käsitletav hinna alandamise avaldusena VÕS § 112 1g 2 mõttes, kuna selles ei ole vastavat avaldust tehtud, samuti peab avaldus olema tehtud pärast väidetavate puuduste avastamist mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub kostjaga, et 21.aprilli 2008.a. kirjas kostjale on hageja esitanud ebakonkreetse väite, et hageja on mitmeid kordi teatanud elamu lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudnud kas müügihinna alandamist, elamus puuduste likvideerimist või tekitatud kahju hüvitamist ning nõudnud 180 000 krooni maksmist, kuid ei ole tehtud selget ja konkreetset hinna alandamise avaldust teisele lepingupoolele. Hinna alandamise avalduseks saab kohus lugeda kohtule 23.mail 2008 esitatud hagiavaldust, mis on kostjale kätte toimetatud 28.mail 2008.a. ja kus hageja nõuab hinna alandamist 146 500 krooni võrra. Vaatamata kohtu korduvale selgitamisele (I kd, tl 78; II kd, tl 145, 167) ei ole hageja kohtule esitanud omapoolset selgitust ja tõendeid selle kohta, millised on antud asjas kohase ja mittekohase täitmise väärtused (asja kohane väärtus on ilmselt 1 600 000 krooni) ning millest tuleneb hageja hinna alandamise (ilmselt ülemäära makstud raha tagastamise) 146 500 krooni nõue. Ekspert on andnud arvamuse erinevaid statistilisi algandmeid aluseks võttes (II kd, tl 47), et kinnistu müügihind on mõnevõrra kõrgem müügiperioodi sarnase kinnistu harilikust väärtusest (turuhinnast) ja seega võib väita, et kõnealuse hoonestatud kinnistu ostu-müügihind ei ole ilmnenud kahjustusi arvestav. Hinna alandamise funktsioon on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohustuste vahel juhul, kui kahju hüvitusnõude esitamine ei ole mingil põhjusel võimalik või otstarbekas. Antud juhul kohus 13 (14)
rahuldas osaliselt hageja kahjuhüvitusnõude, asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale ostuhinna täielikult tasunud, mistõttu jätab kohus hageja hinna alandamise nõude rahuldamata. Neil asjaoludel tuleb J. S. hagi K. P. vastu 146 500 krooni (9 363,06 euro) nõudes osaliselt rahuldada ning välja mõista K. P. lt J. S. kasuks kahju hüvitis 4 552,15 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi ligi pooles ulatuses, loeb põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtunik:
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.