lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-37470/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-37470/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
975
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 415 lg 1, 2Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-37470

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number

2-10-37470

Tsiviilasi

HOÜ avaldus JT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (hagi hind 255,65 eurot).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: HOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: juhatuse liige MM(XXX) Kostja: JT(isikukood XXX, elukoht XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi osaliselt rahuldada.
2.Välja mõista JT’elt (isikukood XXX) võlgnevus summas 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot ja 47 senti HOÜ kasuks.
3.Välja mõista JT’elt (isikukood XXX) viivis summas 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot ja 47 senti HOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta 64 % JT kanda ja 36 % ulatuses HOÜ kanda. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
1.JT võttis HOÜ-lt laenu 4000 krooni, millest 3080 krooni moodustas laenu põhiosa ja lepingutasu 920 krooni laenulepingu tingimuste 6.1 alusel. Laenuleping1 sõlmiti , millega kostja kohustus laenu (4000 krooni) tagastama 08.07.2008, aga ei tasunud, vaid pikendas2 08.07.2008 laenu tähtaega viie päeva võrra (13.07.2008), aga ei tasunud laenu 13.07.2008 ega pole ka tänaseks seda teinud. 13.07.2008 väljastati kostjale käsitlustasu arve 1100 krooni ja 23.07.2008 leppetrahvi arve summas 1000 krooni. Lisandub lepingujärgne intress 0,3% päevas (periood

14.07.2008-15.11.2010), mis tänaseks oma suurusega ületab põhinõude suuruse 4000 krooni. Hageja arvele on laekunud kostjalt seitse ebakorrapärast ülekannet kokku summas 2730 krooni. Laekunud summast (2730 krooni) arvestati 2100 krooni leppetrahvi (1000 krooni) ja käsitlustasu arve (1100 krooni) tasumiseks ja ülejäänud 630 krooni arvestati kogunenud intressist maha. Seega kostjal lasub kohustus hagejale tasuda laenulepingust tulenev põhivõlg 4000 krooni koos intressidega. Kuna intressid ületavad tänaseks põhinõude suuruse, siis hageja vähendab intresse 3990 krooni peale, kust on maha arvatud kostja poolt tasutud 630 krooni. Kostja võlgneb hagejale kokku 7360 krooni (4000 krooni +3360 krooni). Kostja vastus

2.Kohtule 23.12.2010. a esitatud vastuses kostja ei eita võlgnevust. Kostja sai hagejalt laenu 4000 krooni. Kostja on tagastanud 2 730 krooni, seega on põhinõue 1 270 krooni. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale laenulepingus kokkulepitud kõrvalkohustuste eest 3 360 krooni. Kostja vastuse kohaselt peaks kostja poolt tasutud 2 730 krooni arvestama põhikohustuse katteks. Sellest tulenevalt oleks kostja hinnangul hageja põhinõue kostja vastu 1 270 krooni.
5.Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale 2 730 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 2 730 kroonist 1000 krooni leppetrahvi katteks, 1 100 krooni käsitlustasu katteks ning ülejäänud 630 krooni arvestati viivise katteks lepingu p 9.3 alusel. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud 1 000 krooni alusetult leppetrahvi katteks ning 630 krooni alusetult viivise katteks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kohus leiab, et sellest tulenevalt on tühine laenulepingu p 9.5 ning hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu.
7.VÕS § 415 lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul kostja poolt tasutud 2 730 kroonist arvestada 1100 krooni käsitluskulu katteks laenulepingu p 9.3 alusel ning 1 630 krooni laenu põhiosa katteks. Hageja põhinõue kostja vastu on seega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 370 krooni.
8.VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 14.07.2008. a kuni 15.11.2010. a laenulepingu p 9.3 alusel määraga 0,3% päevas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 14.07.2008 ning hageja viivisenõue põhikohustuse ulatuses summas 2 370 krooni on põhjendatud.
9.Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 64 % ulatuses kostja kanda ja 36 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja