Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand XXX ja kostja on KÜ XXX liige. Elamut XXX haldab korteriühistu XXX. Perioodil jaanuar 2009 kuni september 2010 on KÜ XXX esitanud kostjale arveid majandamiskulude eest, mida kostja ei ole tasunud. KÜ XXX on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevuse 53 114,14 krooni ja viivise eest 13 372,80 krooni ning KÜ-l XXX tekkinud kahju 7 148,69 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 151 lg 2 eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt korteriomandiseaduse § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

2 (4)

arvates. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 113 lg 5 kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Seega saab võlausaldaja nõuda mõistlikke inkassoteenustele tehtud kulutusi, kuid üksnes viivist ületavas osas. Seda kinnitab ka Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 p 13. Kohus leiab, et tõendamata on väide, et kostjal oli kokkulepe korteriühistuga, et kostja tasub arved korteri müügil. KÜ XXX tõendist 25.10.2010 nähtub, et kostjal on alates jaanuari 2009 eest kuni septembrini 2010 tasumata kommunaalmakseid 53 114,14 krooni ja viivist 13 372,80 krooni. Makseteadetest 8-2 nähtub, et hageja on arvestanud kostjale kommunaalmakseid alates veebruari eest 2010 kuni augustini 2010 kokku 10 475,80 krooni. Kostja on vaidlustanud juuli, august ja juuni 2010 veetarbimise. Makseteadetest 8-2 nähtub, et hageja on arvestanud kostjale veetarbimist nimetatud kuudel 0 krooni. Makseteadetel on küll ära näidatud ühiku hind, kuid tarbitud kogusteks on märgitud 0. Ülejäänud majandamiskulusid kostja selgesõnaliselt oma vastuses vaidlustanud ei ole. Kostja on küll palunud esitada endale makseteated/arved iga kuu eest, kuid kohus leiab, et kui kostja huvi nimetatud dokumentide vastu on üksnes informatiivne, võib kostja nõuda dokumente hagejalt või ühistult kohtuväliselt. Kommunaalmaksete arvestamise vaidlustamisel Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-10 selgitatud tõendamiskoormuse täitmiseks tõendite kogumine võib kaasa tuua olulisi menetluskulusid ning kostja ei soovinud selliste kulude kandmisega riski võtta. Seega loeb kohus, et hageja on piisavalt tõendanud kostjale arvestatud majandamiskulude suurust. Kohus mõistab kostjalt KÜS § 15-1 alusel välja majandamiskulude võlgnevuse 53 114,14 krooni ehk 3394,61 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud viivise arvestusele. KÜS § 7 lg 4 kohaselt tuleb tasuda viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 13 372,80 krooni ehk 854,68 eurot. Nõude loovutamise lepingust nr 100310/1 nähtub, et KÜ XXX on loovutanud hagejale majandamiskulude nõude kostja vastu ning kohustunud tasuma teenustasu nõudelt 10 %. Arvest nr 081110-2 nähtub, et hageja on esitanud KÜ XXX arve teenustasu eest summas 6648,69 krooni. Kohus leiab, et võla sissenõudmiseks tehtud kulutused teenustasu näol on olnud mõistlikus suuruses ning vastavuses võla suurusega. Eelnevalt on kohus selgitanud, et võlausaldaja võib nõuda mõistlikke inkassoteenustele tehtud kulutusi, kuid üksnes viivist ületavas osas. Käesoleval juhul ei ületa võla sissenõudmiseks tehtud kulutused viivist, seega tuleb kahjunõude osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus

3 (4)

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagist 66486,94/73635,63=90,29 %, seega jääb 90,29 % menetluskuludest kostja kanda ja 9,71 % hageja kanda.

Peeter Pällin Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.