KÜ Puškini 10 hagi OÜ Analan Auto vastu võlgnevuse 3 114.73 euro nõudes. Hagihind 3 114.73 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
27. jaanuar 2011
Menetlusosalised Hageja:
KÜ Puškini 10 (RK 80038614, asukoht Puškini 10-29, 20309 Narva linn)
Hageja esindaja:
A.i B. (IK xxx, juhatuse liige)
Hageja nõustaja:
O. N.i (IK xxx)
Kostja:
OÜ Analan Auto (RK 10339202, asukoht Tiimani 5, 21004 Narva linn
Kostja esindaja:
M. T. (IK xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜ Puśkini 10 hagi OÜ Analan Auto vastu 3114,73 euro nõudes
2.Kohtukulud jätta kostja kanda Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.KÜ Puškini 10 esitas 07.08.2008 hagi OÜ Analan Auto vastu 287.17 euro (4 493,30 krooni) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 10.09.2002 hooldusleping nr 1, mille kohaselt kostja on kohustatud igakuiselt tasuma hageja poolt esitatud arveid ruumide hooldamise ja kommunaalteenuste eest. Kostja on oma kohustusi pidevalt rikkunud. Novembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 on kostjal hagejale tasumata 143.59 eurot (2 246,65 krooni) ning viiviseid selle perioodi eest 143.59 eurot (2 246,65 krooni), kokku 287.17 eurot (4 493,30 krooni). Kohtumenetluse käigus suurendas hageja nõuet 1 891.47 euroni (29 595 kroonini), kuna kostja jätkas arvete mittetasumist.
2.Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt ei käitu hageja ausalt. Kostja ei kasuta hageja teenuseid selles mahus, nagu hageja väidab. Poolte vahel sõlmitud hooldusleping ei reguleeri õiguslikult hageja ja kostja suhteid. Seda reguleerib korteriühistu- ja korteriomandiseadus. Hoolduslepingu p-s 4.3 on viivise määraks märgitud 0.2%, korteriühistuseaduse § 7 lg 4 järgi on aga viivise määr 0.07%. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivise määra. Kostja on hagejale saatnud alusetuid arveid tagasi ja palunud hagejalt selgitust, kuid hageja ei ole vastanud. Kostja saatis hagejale 10.10.2002 sõlmitud hoolduslepingu nr 1 tühistamise avalduse. Kostja väitis, et ventilatsioon ja kanalisatsioon ei tööta korralikult ning korteriühistu ei taga vee äravoolu. Tehnilised eripärasused ei vabasta hagejat kohustuse täitmisest elamu haldamisel ja kanalisatsioonisüsteemi korrashoidmisel.
3.Viru Maakohtu 18. detsembri 2009 otsusega jäeti hagi rahuldamata.
4.KÜ Puškini 10 esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 18.12.2009 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse esitaja ei nõustunud 18.12.2009 kohtuotsusega järgmistel põhjendustel: kohus ei täpsusta, milliseid hageja poolt esitatud tõendeid kohus ei käsitle; hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et hageja poolt kostjale esitatud arved ei ole kostjale esitatud kooskõlas raamatupidamise seadusega; kostja jaoks on hageja poolt esitatud arved selged ja arusaadavad, poolte vahel ei ole vaidlust tasumisele kuuluvate summade arvestamise korras, kuna see on sätestatud 10.09.2002 hoolduslepingu nr 1 lisas nr 1; kooskõlas 10.09.2002 hoolduslepingu nr 1 lisaga nr 1 esitatakse kõik arved kostjale proportsionaalselt tema poolt kasutatava ruumi pindalaga 116.4 m2, teenustasu on aga fikseeritud hoolduslepingu nr 1 lisas nr 1. Muutub vaid makse suurus, mille esitab AS Narva Soojusvõrk kütte eest, kuid ka siin sõltub kostja makse suurus tema poolt kasutatava ruumi pindalast; 10.09.2002 hooldusleping kehtib selle sõlmimise hetkest ja on tähtajatu. Lepingu tingimusi võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Pooled ei esitanud kohtule 10.09.2002 hoolduslepingu juurde mingeid muutusi või täiendusi ja seetõttu ei saa väita, et leping poolte vahel ei kehti; korteriühistuseadus ei reguleeri suhteid hageja ja kostja vahel. Suhteid hageja ja kostja vahel reguleerib 10.09.2002 hooldusleping nr 1. Lepingu p 4.3, mis sätestab viivise määraks 0.2 % päevas maksmata jäänud summast, ei ole vastuolus võlaõigusseaduses sisalduva regulatsiooniga. VÕS § 113 lg 1 alusel, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5.Kostja OÜ Analan Auto esindaja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ning palus jätta see rahuldamata ja Viru Maakohtu 1812.2009 otsus muutmata. Esitatud vastuväidete kohaselt on kostja korteriomanik korteriomandi seaduse tähenduses ning tema omandis on korteriomand registriosa numbriga 1985109; korteriühistu majandustegevust teostakse seadusega sätestatud vormis ja nõudes korteriühistu liikmelt hoolduskulude hüvitamist, on korteriühistu kohustatud põhjendama oma nõuet vastavalt korteriühistuseaduse § 15 lg-s 1 ja §-s 151 sätestatud nõuetele ja vormistama arveid kooskõlas raamatupidamise seaduse § 7 nõuetega; kostja ei nõustu hageja
väitega, et tasu suurus ei sõltu osutatud teenuse mahust, kuna teenuste hind on kindlaksmääratud sõlmitud hoolduslepingus nr 1. See tähendab, et apellandi arvamuse kohaselt ei ole osutatavate teenuste maht tõendamisesemeks käesolevas kohtumenetluses; hageja ei ole osutanud teenuseid seadusega sätestatud mahus ning ei ole põhjendanud oma nõuet. Samuti ei täida hageja elamu majandamise funktsioone. Kostja tühistas hoolduslepingu, kuna see oli suunatud poolte positsioonide muutmisele võrreldes korteriühistuseaduses sätestatuga ja kostja õiguste vähendamisele ning kohustuste suurendamisele.
6.Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2010 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 18.12.2009 otsus täielikult ja asi saadeti samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on jätnud tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud (kostja poolt tasumisele kuuluvad majandamiskulude suuruse) välja selgitamata ning seda puudust ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada.
TÄPSUSTATUD HAGIAVALDUS
7.06. septembril 2010 esitas hageja esindaja kohtule hagiavalduse tervikteksti. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 10.09.2002 sõlmitud hooldusleping. Hoolduslepingu lisa 1 kohaselt olid sätestatud maksed, milliseid kostja pidi tasuma. Kostja ei soovi aga vabatahtlikult oma kohustusi täita ning tarbitud teenuste eest maksta. Hoolduslepingu lisa nr. 1 kohaselt olid kehtestatud järgmised teenindamise hinnad: üldsoojussüsteemide teenindamise ja automatiseeritud soojussõlm koos mõõturiga – 0,20 kr/m2, elamule kuuluva maakrundi puhastus – 0,60 kr/m2, halduskulud 0,30 kr/m2, elamu remont – 0,70 kr/m2, kütmise eest vastavalt AS Narva Soojusvõrk esitatud arvetele. Hoolduslepingu punktis 4.3 oli sätestatud viivised 0,2% päevas tasumata jäänud summast. 26.11.2008 kostja taganes lepingust ühepoolselt. Vastavalt 10.09.2002 lepingu punktidele 5.1 ja 5.2 kehtib leping selle sõlmimise hetkest ja on tähtajatu ning lepingu tingimusi võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. 25.01.2008 üldkoosolekul oli vastu võetud otsused suurendada majas teenustariifi 50% võrra, seega eluruumide jaoks 5.25 krooni, mitteeluruumide jaoks 4.50 krooni. 24.03.2009 üldkoosolekul oli vastu võetud otsus koguda maja katuse remontimiseks summas 250 krooni/m2 kahe aasta jooksul. Alates 2008. augustist on kostjale arvestatud makseid summas 4 172.05 eurot (65 278.39 krooni), kostja on sellest summast tasunud ainult 842.25 eurot (13 178.32 krooni). Hageja poolt esitatud arvestusest on näha, et kostja on tasunud 2009 aasta augustis 279.82 eurot (4 378.22 krooni), 2009 aasta detsembris 109.02 eurot (1 705.80 krooni), 2010 aasta jaanuaris 109.02 eurot (1 705.80 krooni), 2010. aasta aprillis 177.22 eurot (2 772.94 krooni), 2010 aasta juunis 167.16 eurot (2 615.56 krooni). Kostja võlgnevus 01.09.2010 seisuga moodustab 3 114.73 eurot (48 734.90 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 3 114.73 eurot (48 734.90 krooni) ja menetluskulud kogusummas 1 757.57 eurot (27 500 krooni) (köide 2,hagiavalduse terviktekst koos lisadega tl. 30-80).
KOSTJA VASTUS
8.Kostja oma 04.10.2010 vastuses hagiga ei nõustunud. Kostja väitel puuduvad hagejal seadusest või tehingust tulenevad alused nõuda võlgnevuse summas 3 114.73 euro (48 734.90 krooni) tasumist. Kostja väitel ei ole hageja poolt esitatud üldkoosolekute protokollide koopiad tõendid, mis kinnitaksid hagi aluseks olevaid väiteid. Esindaja arvamuse kohaselt ei vasta korteriühistu üldkoosolekute 27.01.2007, 25.01.2008 ja 24.03.2009 protokollid Korteriühistuseaduse § 151 lg 1, 2 normidele (puudutab korteriühistu otsuseid korteriüüri suuruse, samuti katuse remondiks vajamineva raha kogumist). Veevarustuse teenuste osas kostjal võlgnevus hageja ees puudub.Kostja teatel on nad hageja poolt esitatud arved hagejale tagastanud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (köide 2, tl. 83-84).
HAGEJA SEISUKOHT
9.Hageja esitas 01.11.2010 kohtule seisukoha kostja 04.10.2010 vastusele. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, nagu oleks tema nõuded alusetud. Hageja on esitanud tõendid, mille alusel ta esitab kostjale arved tasumiseks ning millele tema nõuded tuginevad. Hageja poolt esitatud protokollid on tõenditeks, mis annavad hagejale aluse esitada korteriomanikele arved. Kostja on igakuiselt saanud arved ning kostja oli teadlik sihtotstarbelistest maksetest, kostja ei ole vaidlustanud makseid ega üldkoosoleku otsuseid. Korteriühistu põhikirja p 4.210 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma erandlikke tasusid, mis katavad vältimatu remondi kulusid maja mõttelise osa säilitamiseks, vastavalt juhatuse sätestatud korrale ja suuruses. Katuse remont on suunatud maja säilitamiseks. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et poolte vahel puuduvad võlaõiguslikud suhted. Kostja omab omandit majas aadressil Puškini 10, Narva, seega on kostja koos teiste korteriomanikega maja kaasomanik. Kostja kohustused tulenevad AÕS § 72 lg 1, § 75 lg 1, VÕS § 2 lg 1. Kostja on kohustatud tasuma osutatud teenuste eest talle väljastatud arvete alusel. Kostja on arveid osaliselt tasunud, seega ta tunnistab, et poolte vahel on võlaõiguslikud suhted. 30.08.2010 esitas hageja kostjale arved vaidlustatud perioodi eest, so alates 2008.a. septembrist kuni 2010.a. augustini. Arvetes oli märgitud, et juhul kui maksja ei esita kirjalikke pretensioone 15 päeva jooksul arve kättesaamise päevast, loetakse arve õigeks. Kostja poolt esitatud saatekirja ei saa lugeda pretensiooniks, samuti on kostja tasunud arved osaliselt vee osas, seega on see täiendavaks kinnituseks arve õigsusest. Ülaltoodust lähtuvalt palub hageja hagi täies ulatuses rahuldada (köide 2, tl. 89-90).
KOHTUISTUNGID
10.30.novembri 2010 kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõuete juurde. Kostja on arved tasunud osaliselt, samas ei ole kostja tõendanud, et on arved tasunud ainult vee eest. Hageja on esitanud nõude kogu arvestuse kohta, mitte ainult vee eest. Arvestatud oli 08.2008-08.2010 1 268.27 eurot (19 844,14 krooni), kostja on tasunud 842.25 eurot (13 178,32 krooni). Hageja ei tea, kas see on vee eest, hageja räägib, mis on tasutud. Vee eest arvete esitamisel tugines hageja veearvesti näitudele. Narva Vesi esitab arved juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevalt ning tariifid on ka erinevad. Narva Vesi esitab hagejale arved ja hageja edastab arved edasi. Varem oli sõlmitud hooldusleping, millest kostja on ühepoolselt keeldunud. Pooltel ei ole selle kohta vaidlusi. Alates 04.2009 on poolte vahel sõlmitud leping. Narva Vee töötajad paigaldasid kaks erinevat mõõturit, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Kostjaga on sõlmitud leping seoses Narva Vee poolt paigaldatud veemõõturitega. Arvestused on alates märtsikuust. Seda lepingut ei ole toimikus sellepärast, et kostja ei ole sellele varem viidanud.
11.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ei ole tal võlgnevust vee eest, kostja arvamusel peaks hageja oma nõuded täpselt esitama. Kostjale on arusaamatu, millistel alustel on tekkinud nõuded vee eest summas 1 268.27 eurot (19 844,14 krooni).
12.27.jaanuari 2011 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et kuna kostja ei ole oma nõudeid esitanud, siis on kostjale arusaadav, mille alusel arved on esitatud. Vee kohta ei olnud kostjal mingeid küsimusi. Me arvestasime eelmisel kohtuistungil erinevalt, aga kostja ei esitanud mingeid vastuväiteid. Kostja on tasunud osad arved, me ei saa rääkida, et ta on tasunud vee eest. Peale kohtuistungit on kostja tasunud veel 81.38 eurot (1 273.30 krooni), aga hageja e ei saa nõuet vähendada, kuna kostja võlgnevus on 3 731.02 eurot (58 377,78 krooni). Pärast 2010.a septembris esitatud hagiavaldust ei ole hageja oma nõuet suurendanud, kostja võlgnevus on tõusnud. Kostjale on tehtud arvestusi, nõuded on esitatud soodsamalt kui korteriomanikele, soodusnõuded on tehtud KÜ Puškini 10 otsuste alusel. See on kostja kasuks, see ei ole
koormav, see on tema jaoks lihtsam. Kostja ruumid asuvad keldris, need ei ole võrdväärsed eluruumidega. Hageja tegi kostjale uued arved, kuna kostja väitis, et talle esitatud arved ei ole esitatud õigesti ja ta ei olnud nõus tariifidega. Täpsustasime arvete lahtikirjutust. Esindaja selgitab: teeninduskulud on need kulud, mis on nagu näiteks töötajate palgad, maja hooldamine, avariiteenused jne, ja kostjal ei olnud selle kohta küsimusi. Esindaja pöörab tähelepanu sellele, et kõikides kostjale esitatud arvetes on märgitud, et kuid võlgnik ei ole esitanud pretensioone nende arvete kohta, siis tähendab, ta on nendega nõus. Igas kuus on kostjale esitatud arveid, et tal on võlgnevus, kui ta ei ole esitanud selle kohta pretensioone. Kostjale esitatud arved on väiksemad kui teistele isikutele esitatud arved, need arved on kostjale kasulikumad. Tariifid, mida hageja esitas, on KÜ üldkoosoleku otsuste järgi, need ei ole vastuolus seadusega. See on kostjale parem kui seaduse järgi, see on tehtud üldkoosoleku otsuste järgi. Kütte ning teenuste kohta on kostjal odavamad arved kui teistel inimestel, ei ole mingid protsendid. Kõik maksavad üldpindade eest, kostjal on erinev tariif. Korteriomanikel on 5.25 krooni, kostja jaoks aga on 4.50 krooni. Kõik tariifid on kinnitatud KÜ üldkoosoleku otsuste järgi. Kuna kostjal on mitteeluruum (m11), siis on kostjal ka kaugkütte tariif odavam. Arve suurus sõltub sellest, mida näitab mõõtur, igas kuus on erinevad tariifid, ehk kui palju kasutas maja kütet. Kostjal on tariif kütte kohta 6.78, teistel korteriomanikel tariif 10-15 krooni. Ka on see kinnitatud KÜ üldkoosolekul. Näiteks, detsembris oli korteriomanikel tariif 29 krooni, aga kostjal oli 6.78 krooni. See on alates 2003 aastast, kui pooled nii kokku leppisid. Arvestus kütte osas on tellitud KÜ Puškini 10 poolt ja oli tehtud OÜ Tadias projekteerimisbüroos. OÜ Tadias projekteerimisbüroos tehti arvestus kütte jaotamise kohta ning seal tehti arvestus ka selle kohta, kuidas teha kostjale arvestusi kütte kohta. Kostja ei ole neid alates 2003. aastast vaidlustanud. Ülaltoodust lähtuvalt palus esindaja hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt võlgnevus 3 114,73 eurot.
13.Kostja esindaja viitas ainult sellele, mis on kirjalikus vastuses olemas. Kostja esindaja on seisukohal, et nõuded maksmise suhtes ei ole põhjendatud. Mis puutub arvete tasumisse, siis kostja tegi makseid ja kostja esindaja ütleb, et see on makstud vee eest. Sellises suuruses nagu on tasutud, on õige kommunaalteenused, vee eest. Kostja on seisukohal, et hageja peab oma nõudeid põhjendama, esindaja arvamuse kohaselt ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja on küll tõendid esitanud ja neid ei ole vähe, kuid nad ei vasta seadustele. Esindaja hagiga ei nõustunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 1985109 väljavõtte kohaselt on kostja Narvas,Puśkini 10 asuva korteriomandi(mitteeluruum nr M11) üldpinnaga 116,42 omanik.
15.Hageja poolt kohtule 06.septembril 2010 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt esitas hageja kohtusse nõuded kostja vastu tuginedes Korteriühistuseaduse(KÜS)§ 15 ́lg.1, Võlaõigusseaduse(VÕS) § 100, 101 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS)§ 162-le tuginedes. Kohus leiab , et korteriühistu kui hageja nõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud. Korteriühistu on kandnud majandamiskulusid ,milleks KÜS § 15 ́lg.1 tähenduses on vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kuna korteriühistu on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, peab sellest majandamisest osa võtma ka kostja.
Et majandamine on ka korteriühistule osutatavate teenuste eest maksmise kohustuse täitmine , siis peab seda tegema ka kostja kui korteriühistu liige ja teenuste tarbija . Kuna kostja täitis seda kohustust ainult osaliselt ,st. rikkus kohustust VÕS § 100 mõistes , siis hagejal oli õigus tuginedes võlakohustuse mittekohasele täitmisele kasutada õiguskaitsevahendina nõuet kohustuse täitmiseks, mis on esitatud kostjale kohtu korras. Hagejal oli selleks õigus tuginedes TsMS § 3-le .
16.Kostja konkreetsed kohustused korteriühistu ees on peale KÜS § 15 ́kirjas ka 25.novembril 2003 vastu võetud Puśkini 10 korteriühistu põhikirja IV osas ,milles on sätestatud ühistu liikme kõik õigused,kohustused ja varaline vastutus. Selle punktis 4.2 on sätestatud : Kortriühistu liige peab tasuma regulaarselt- kord kuus ,mitte hiljem tähtajast,mis on sätestatud juhatuse poolt,ja ettenähtud määras liikmemakse,et katta maja üldise teenindamise kulusid(prügi äravedu,maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid,ühiskasutuses olev elektrienergia,võimalike avariidi likvideerimine küttesüsteemides,veevarustuses,kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises ,eraldused resrvfondi,laenude kustutamise,töötasu väljamaksmine jne). Maksete suuruse arvutamisel peab lähtuma korteri üldpinna osast ,mis on korteriühistu liikme omanduses,elu-ja mitte-eluruumide üldpinnast majas. Korteriühistu liige peab tasuma regulaarselt – kord kuus ,mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest,mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus,gaasivarustus,elektrivarustus jne.) Majandus-ja kommunaalmaksete arvutamise (tariifid ja hinnad)alused sätestatakse üldkoosoleku otsuses. Kommunaalmaksete suuruse määramisel lähtutakse elektri ja gaasivarustuse arvestinäitudest, kütte jaoks kuluva soojusenergia osas – köetavast korteripinna suurusest. Tasuda tuleb ka erandlikke tasusid,mis katavad vältimatu remondi kulusid maja móttelise osa säilitamiseks vastavalt juhatuses sätestatud korrale ja suuruses. Maksete tasumisega hilinemisel tuleb juhatusele tasuda viivist üldkoosolekul sätestatud määras mitte rohkem kui 0,07 % tasumata summast iga hilinenud kalendripäeva eest alates selle kuu esimesest päevast,mis järgneb kuule,mille jooksul makseid pidi tasuma. Juhatus võib oma otsusega vabastada ühistu liikme viivise tasumisest. Korteriühistu liige peab hüvitama ühistule vói teistele korteriomanikele tekitatud kahju seadusega kehtestatud korras. Korteriühistu liige peab täitma muid kohustusi,mis tulenevad seadusandlusest. Korteriühistu põhikirja p. 4.3 sätestab , et kortriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta on kõigile kortriühistu liikmetele kohustuslikud. 17.Tartu Ringkonnakohus märgib oma 14.05.2010 otsuses, et hageja nõude rahuldamise eelduseks on KÜS § -s 15 ́märgitud ja kostja poolt tasumisele kuuluvate majandamiskulude koosseisu tõendamine ,mida hageja saab kostjalt nõuda võrdselt teiste korteriomanikega. Hageja ongi kostjale esitanud temale osutatud teenuste eest varasemalt(so.alates 2008 september kuni 2010 august ) kostjale juba esitatud ja kostja poolt valdavas mahus tasumata jäetud arvete nn.korrektuurarved,milles hageja on vähendanud tuginedes korteriühistu üldkoosolekute otsustele kostja poolt tarbitud teenuste hinda. Kostja on need arved hagejale tagasi saatnud esitamata mingeid pretensioone.Igal arvel on aga kirjas, et arves olevad andmed loeme õigeks,kui maksja ei esita kirjalikke pretensioone 15 kalendripäeva jooksul arve kättesaamise päevast.Kohus jagab hageja poolt kohtule 01.11.2010 esitatud arvamust ,et arvete tagasisaatmist ei saa lugeda pretensiooni esitamiseks.
Arvete kohta on hageja koostanud tabeli ,milles on esitatud tasutud ning tasumata maksete koondarvestus.(tl 72-75) Kohtuistungil 27.jaanuaril 2011 hageja esindaja põhjalikult selgitas kohtule ja kostjale arvete sisulist külge. Viiviseid ei ole hageja kostjalt nõudnud. 18.Kostja oma vastuses hagile(tl 83,84) küll nõustub ,et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada KÜS § 15 ́ lg.1 norme ,kuid vaidlustab korteriühistu koosolekute otsused ,millega sätestati kinnistu kaasomanikele teenuste eest tasumise tariifid.Need on korteriühistu otsused 27.01.2007 ,25.01.2008 , 24.03.2009(tl 44-47,tõlked tl 104,105) .Kostja leiab , et nendes otsustes ei ole kindlaks määratud korteriühistu vajalikud kulud. Kostja ei ole kunagi varem esitanud ühtegi vastuväidet ega vaidlustanud nimetatud korteriühistu koosolekute otsuseid seaduses sätestatud korras.Seega kohus ei saa nende otsuste õigsuses kahelda ning otsustega sätestatud maksete tariifid mitteeluruumide omanikule – kostjale on kehtivad ja temalt on õigus nende alusel makseid nõuda. Mis puudutab kulude vajalikkuse tõendamist,siis kostja ei ole seaduses sätestatud korras vaidlustanud 27.01.2007, 25.01.2008, 24.03.2009 KÜ koosolekute otsustes teenuste vajalikkuse ja katuse remondi vajalikkuse iseseisvalt (nt. eraldi otsuse punktina) käsitemata jätmise küsimust. 19.Kuivõrd kostja mitteeluruumide omanikuna tarbib samuti KÜS §-s 15` loetletud teenuseid,siis on ta kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel,mis eluruumide omanikud.Analoogilisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 21.04.2004 otsuses nr 3-2-1-42-04. Madalamate tasutariifide rakendamine mitteeluruumide omanikule võrreldes eluruumide omanikuga ei muuda tarbitud teenuste tasumise põhimõttelist alust. 20.Vaatamata sellele, et Tartu Ringkonnakohus oma14.mai 2010a a otsuse p. 7 märgib , et kostjale saadetud arved iseenesest ei pea vastama Raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatule,jääb kostja kohtuistungil selle juurde, et hageja ei ole esitanud arveid,mis vastaksid Raamatupidamise seaduse § 7-le. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu otsuse seisukohaga 14.mai 2010 , kuna kostjale esitatud arvetes on olemas teenuste tarbimist,hinda ja maksumust kajastavad põhinäitajad.
21.Kostja on kohtule 30.novembri 2010 ja 27.jaanuari 2011 kohtuistungitel väitnud,et ta on tasunud vee eest,vee eest võlgnevus puudub.. Kohus andis kostjale kohtuistungil 30.novembril 2010 võimaluse dokumentaalselt tõendada kuni 15.detsembrini 2010 , et ta on seda teinud ,kuid kostja ei esitanud määratud ajaks ei hagejale ega kohtule ühtegi enda nõuet,küsimust ega vastuväidet vee eest tasumise kohta . Kuna ta ei tõendanud, et on vee eest maksnud,ei olnud ka hagejal võimalust vee võlga lugeda kustutatuks.
22.Hageja poolt esitatud korteriühistu koosolekute protokollide tõlked eesti keelde on kohus 27.jaanuari 2011 kohtuistungil vastu võtnud mitte kui uued tõendid, milliste vastuvõtmisest kohus keeldus, vaid kui toimikus juba asuvate tõendite tõlke(millistest vene keeles arusaamist vene keelt rääkiv kostja ise kohtuistungil kinnitab),kuna vastavalt TsMS § 33 lg.1 on kohus kohustatud tõlget nõudma. Kohus nõudis tõlget kohtuistungil ning hageja täitis nõude kohtuistungi käigus (tõlkis nõude kohtuistungi vaheajal). Kohus leiab , et ei ole seetõttu menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud. 23.Kohtuvaidluse lahendamisel tugineb kohus ka Asjaõigusseaduse(AÕS) sätetele.
AÕS § 72 lg. 1 sätestab,et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt ,kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Korteriühistu Puśkini 10 liikmed on kinnistu reg.osa 1985109 kaasomanikud. AÕS § 75 lg 1sätestab ,et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi,samuti selle alalhoidmise,valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on need kohustused ka OÜ Analan Autol kui kinnistu kaasomanikul. Ülaltoodu alusel tuginedes KÜS § 2lg1,§15 ́lg1 ;VÕS § 100,101;AÕS § 72 lg.1,§ 75 lg.1 ; TsMS § 3,435,441,442 rahuldab kohus KÜ Puśkini 10 hagi OÜ Analan Auto vastu mõistes kostjalt välja hageja kasuks maksude koguvõlgnevuse 3 114,73 eurot (48 734,90 krooni). Menetluskulud Tartu Ringkonnakohus märgib oma 14.mai 2010 kohtuotsuse p.10 , et menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Tuginedes TsMS § 162 lg. 1 hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti.. Seega kannab hagimenetluse kulud kostja. Tuginedes TsMS § 174 lg.1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.