Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
16. veebruar 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-10-33036
Tsiviilasi
MAS (endise ärinimega aktsiaselts C) hagi D OÜ vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks 870,48 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
MAS (registrikood XX, asukoht XX), esindaja advokaat
esindajad
Katrin K kostja D OÜ (registrikood XXX, asukoht XX), esindajad V F ja N F 27.01.2011.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
hageja esindaja advokaat Katrin K , kostja esindajad V F ja
Istungil osalenud
NF
menetlusosalised
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Aktsiaselts C (uue ärinimega MAS) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D OÜ vastu põhivõla 13 620 krooni ja viivise 3606,90 krooni väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 10.09.2010.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 04.10.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.08.2009.a üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile XXX asuvad ruumid. 12.03.2010.a teatas kostja hagejale, et tema ruumidest varastati gaasilõikamise aparaat. 31.03.2010.a edastas kostja hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles soovis üürilepingu lõpetada alates 01.04.2010.a, kuna varguse tõttu oli kostja tegevus peatunud. 08.04.2010.a edastas kostja uue üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles palus üürilepingu lugeda lõppenuks alates 31.03.2010.a. Üürilepingu punkti 10.1 kohaselt võib üürilepingu ühepoolselt lõpetada teavitades teist poolt sellest kirjalikult ette kolm kuud. Hageja nõustus üürisuhte lõpetamisega alates 30.06.2010.a. Hageja leiab, et kostjal puudus alus üürileping erakorraliselt üles öelda. Kostja kasutuses olevas äriruumis väidetavalt aset leidnud vargus ei ole vääramatu jõu asjaolu. Samuti ei ole vääramatu jõu asjaolu väidetava varguse tulemusena seiskunud majandustegevus. Hageja loeb üürisuhte lõppenuks alates 30.06.2010.a. Samal päeval andis kostja hagejale ka ruumid üle. Üürivõlgnevust kostja aga ei tasunud. Alates 2010.a aprillist kuni 30.06.2010.a võlgneb kostja hagejale üüri ja kõrvalkulude eest 13 620 krooni. Üürilepingu punkti 5.9 kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma viivist määras 0,5 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. 04.10.2010.a seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 9 531,60 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 13 620 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivised kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ja sealt edasi 0,5 % põhivõlalt päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 13 620 krooni.
Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal oli mõjuv põhjus üürilepingu ülesütlemiseks, kuna temalt varastati seade, mille tõttu muutus tegevuse jätkamine võimatuks. Kostja üüris ruume üksnes selle seadme kasutamiseks. Kostjal ei olnud võimalik vargust ära hoida. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 13.08.2009.a üürilepingu XXX asuvate ruumide kasutamiseks. Üürilepingu ja selle lisade kohaselt kohustus kostja tasuma üüri alates 01.01.2010.a 3450 krooni kuus ja alates 01.06.2010.a 4450 krooni kuus. Sellele lisandub käibemaks. Samuti kohustus üürnik tasuma kõrvalkulude eest. 12.03.2010.a teavitas kostja hagejat, et 27.02.2010.a toimus gaasilõikuri vargus. 31.03.2010.a teatas kostja, et vääramatu jõu (varguse) tagajärjel on tootmise jätkamine võimatu ning palus üürilepingu lõpetada alates 01.04.2010.a. 08.04.2010.a avalduses palus kostja lepingu lõpetada alates 31.03.2010.a seoses seadme vargusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, et gaasilõikur varastati. Põhja Prefektuuri 12.05.2010.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et gaasilõikuri omandiõiguse üle on vaidlus kostja ning teise äriühingu vahel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et valduse kaotuse tõttu gaasilõikuri üle, oli kostja sunnitud tegevuse lõpetama ning mingit võimalust tegevuse jätkamiseks ei olnud. Muuhulgas on tõendamata asjaolu, et kostjal ei olnud võimalik osta, liisida või üürida uut gaasilõikurit. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid üürilepingu ülesütlemist. Sellest tulenevalt on kostja poolt üürilepingu ülesütlemine tühine. Üürilepingu punkti 10.1 kohaselt võib lepingu ühepoolselt lõpetada teavitades kirjalikult teist poolt kolm kuud ette. Kuna kostja teavitas hagejat üürilepingu ülesütlemise soovist 31.03.2010.a, siis tuleb leping lugeda lõppenuks alates 30.06.2010.a. Seega tuleb üürilepingut kuni 30.06.2010.a täita. Lähtudes üürilepingus kokkulepitud üüri määrast võlgneb kostja hagejale ajavahemiku 2010.a aprill kuni juuni eest üüri 13 620 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 870,48 eurot. Üürilepingu p 5.9 leppisid pooled kokku, et maksete tasumisega viivitamise korral on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale viivist 0,5 % võlgnetavalt summalt päevas. Kohtuotsuse
tegemise päeva seisuga võlgneb kostja hagejale viivist 18 725,10 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise 13 620 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 870,48 eurot (13 620 krooni). Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1740,96 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.