Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-09-48706 Tsiviilasi Maire Rajala hagi Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 ja Pjotr Plekhanovi vastu 191,73 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 191,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Maire Rajala, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxxx x-x, hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas; kostja Korteriühistu Kohila Tööstuse 8, reg.nr xxxxxxxx, asukoht Kohila, Tööstuse 8, kostja esindaja juhatuse liige Silver Kepler, kostja Pjotr Plekhanov, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxx x-x, kostja esindaja Nadežda Tšornaja Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Korteriühistult Kohila Tööstuse 8 191,73 eurot Maire Rajala kasuks. Jätta Maire Rajala hagi Pjotr Plekhanovi vastu 191,73 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 kanda. Õigusabikulud jätta riigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt 268,43 eurot vandeadvokaat Eve Jundase kasuks osutatud õigusabi eest. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Korteriomanike üldkoosolekul 2006.a märtsis võeti vastu otsus hagejale uue akna paigaldamise kulude hüvitamiseks. Konto väljavõtte kohaselt kuulub 3000.- kr väljamaksmisele kõikidele korteriomanikele. Tööstuse 8 korteriomanike koosoleku protokolliga 11.04.2005 otsustati, et alates 01.05.2005 korraldavad korteriomanikud haldamist ise. Korteriühisuse esindajaks valiti kostja P.Plekhanov. Alates sellest ajast kuni 15.01.2010 olid korteriühisuse remondifondirahad kostja P.Plekhanovi käes. Ühistu asutamiskoosolekul 08.06.2008 moodustati korteriühistu Kohila Tööstuse 8. Ühtlasi kinnitati ka korteriühistu põhikiri. Ühistu asutamiskoosolekul otsustati, et olemasolevast kogutud rahast teha korda maja fassaad, vahetada välja mädanenud lauad, värvida maja seinad, vahetada välja uutega fassaadipoolsel majal vanad ja mädanenud aknad uute ja tüüpakende vastu (krt 2, 3, 6). Kostja P.Plekhanov ei ole korteriühisuse otsust ja kostja Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 asutamiskoosoleku otsust täitnud hagejale kuuluvad korteriomandis akende paigaldamise osas. Hageja poolt akende paigaldus toimus ajal, kui kostja P.Plekhanov oli korteriühisuse esimees. Ühistu koosoleku otsust ei ole täitnud pärast moodustamist ka kostja Korteriühistu Kohila Tööstuse 8. Korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli p 2 kohaselt on korteriühistu tunnistanud korteriühisuse 04.03.2010 üldkoosoleku otsust. Kohustus tasuda hagejale tema poolt paigaldatud akende eest korteriomandile tulenes korteriühistul ka MTÜS § 11 lg-test 1, 2. Ka põhikirjas polnud sätestatud teisiti. Korteriühisuse remondifondi rahad olid kuni 15.01.2010 kostja P.Plekhanovi käes. 15.01.2010 kandis kostja P.Plekhanov 41 625,30 kr korteriühistu arvele. Hageja on kohustuse täitmist nõudnud korduvalt mõlemalt kostjalt. Hageja leiab, et vähemalt 2835.- kr ulatuses on kostja P.Plekhanov kohustatud hagejale hüvitama. Samas on hageja ees vastutav ka korteriühistu, kes oli kohustatud täitma enne asutamist vastu võetud korteriomanike üldkoosoleku otsuseid. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjatelt välja mõista VÕS § 65 lg-te 1, 2, 3; TsÜS § 207 lg 1 p-de 2, 3 alusel 3000.- kr. Kostja vastuväited Kostja P.Plekhanov vaidleb hagile vastu. Remondirahad ei olnud mõeldud korterites olevate akende vahetamiseks, vaid trepikodade akende vahetamiseks. Kostja Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 hagi suhtes oma seisukohta avaldanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist. Korteriomandiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosoleku protokollist xx.xx.xxxx nähtub, et üldkoosolekul arutati majanduskava ja võeti vastu otsus olemasolevast kogutud rahast teha korda maja fassaad: vahetada välja mädanenud lauad ja värvida maja seinad ja vahetada välja uutega fassaadipoolsel majal vanad ja mädanenud aknad uute ja tüüpakende vastu korteritele 2, 3, 6. Kohus leiab, et nimetatud majaomanike üldkoosoleku protokolliga on korteriomanikud otsustanud, et kogutud remondirahast hüvitatakse korterile 2 vana akna vahetus uue vastu. Kostja P.Plekhanov on väitnud, et siiski oli mõeldud kompenseerida maja koridoride akende vahetust, mitte korteriomanike korterite akende vahetust. Korteriomanike üldkoosoleku protokollist xx.xx.xxxx ei nähtu, et mõeldud oli kompenseerida ainult koridoride akende vahetust. Seega on hageja õigustatud nõudma 21.-22.07.2008 vahetatud akna kompenseerimist Korteriomandiseaduse § 15 sätete alusel. Konto väljavõttest nähtub, et korteriomanikule T.K on kompenseeritud aknavahetus 3000.- kr ulatuses 2006.a. Seega on ka varem korteriomanikud otsustanud hüvitada just korteriomaniku korteri akna vahetust. Müügi- ja töövõtulepinguga xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et M.Rajala tellis ühe akna Aknaluks OÜ-lt. Ettemaksuarvega 21.07.2008 loeb kohus tuvastatuks, et ettemaks oli 1500.- kr. Arvega 21.07.2008 loeb kohus tuvastatuks, et akna maksumus oli 2753,72 kr. Arvega 22.07.2008 loeb kohus tuvastatuks, et akna maksumus on 700.- kr.
transpordi ja paigalduse
Eelpoolnimetatud arvetega on hageja tõendanud, et aknavahetuse ja paigalduse maksumus on üle 3000.- kr. MTÜS § 2 lg 1 sätestab, et mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist nähtub, et Kohila Tööstuse 8 Korteriühistu, reg.nr xxxxxxxx, kanti registrisse 04.09.2008. Seega nimetatud ajast Kohila, Tööstuse 8 elamu majandamine kuulub korteriühistu Kohila Tööstuse 8 pädevusse. Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 konto väljavõttest nähtub, et P.Plekhanov on kandnud korteriomanike enne korteriühistu moodustamist kogutud remondirahad korteriühistu arvele summas 41 625,30 kr 15.01.2010. Korteriühistuseaduse § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistuseaduse § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. MTÜS § 11 lg 1 sätestab, et asutatava mittetulundusühingu nimel enne mittetulundusühingu registrisse kandmist tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt ning § 11 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused lähevad registrisse kandmisest alates üle mittetulundusühingule, kui tehingu teinud isikul oli õigus ühingu nimel tehingut teha. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka vahendite saamine ja nende kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Korteriomanikud, kes võtsid vastu 08.06.2008 üldkoosolekul otsused, on kõik ka korteriühistu Kohila Tööstuse 8 liikmed. Korteriühistuseaduse § 15 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmete üldkoosoleku pädevuses korteriühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine. Seega kõik korteriomanikud on ka korteriühistus pädevad otsustama majandustegevusse puutuvaid küsimusi. Aknavahetuse kompenseerimise otsustamine kuulub elamu
majandamistegevuse küsimuste valdkonda. Korteriomanikud on ise kogunud remondiraha ning kogutud remondirahad anti üle korteriühistule. Kohus leiab, et antud juhul on korteriomanike 08.06.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, s.o Tööstuse 8-x korteri akna vahetuse hüvitamine kogutud remondirahade arvelt, täitmise kohustus läinud üle korteriühistule. Nimetatud otsust on võimalik täita korteriühistule üle antud remondirahade arvelt. 08.06.2008 üldkoosoleku protokoll on allkirjastatud koosoleku juhataja T V poolt. Samuti on protokollil kõigi koosolekul viibinute allkirjad. Registrisse kantud Korteriühistu Kohila Tööstuse 8 põhikirjast nähtub, et põhikiri on vastu võetud üldkoosolekul 08.06.2008, mida kinnitavad korteriomanike allkirjad. Põhikirja ei ole muudetud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et 08.06.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. 04.03.2006 korteriomanike üldkoosoleku protokoll ei ole käsitatav tõendina, kuna see protokoll ei ole ei ole vormistatud korrektselt ega ole allkirjastatud. Seega kuulub ainult korteriühistult väljamõistmisele 3000.- kr hageja kasuks. Kostja P.Plekhanovilt solidaarselt korteriühistuga 3000.- kr väljamõistmiseks seaduslik alus puudub. Antud asjasse ei puutu tema poolt korteriühistule üle kantud remondirahade summa suurus ning kas selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus või mitte. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Õigusabikulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat E.Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks tõendite kogumine; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine kokku 7 tundi 223,69 eurot, millele lisandub käibemaks 44,74 eurot.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.