Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2011.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-26945
Tsiviilasi
Capital Inkasso OÜ hagi A S vastu võla nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA Capital Inkasso OÜ, reg.kood 11553825, asukoht Estonia pst. 15a, Tallinn 10141 Harjumaa; esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi, Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post: [email protected] KOSTJA A S, isikukood xxxx; esindaja Hille Vierland, HVA Konsult OÜ, Tule 3-31, 75606 Saue; e-post: [email protected] Suuline menetlus – istung 26.01.2011.a.
Hagi hind
993,83 eurot (15550 krooni)
hagi rahuldada
Välja mõista A S’lt Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 993 /üheksasada üheksakümmend kolm/ eurot ja 83 senti ning viivised 07.06.2010.a. seisuga summas 286 /kakssada kaheksakümmend kuus/ eurot ja 71 senti Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7).
Asjaolud 07.06.2010.a.saabus Harju Maakohtule Capital Inkasso OÜ hagi A S vastu 32 036 krooni (2047,47 eurot) nõudes. Harju Maakohtu 17.06.2010.a. määrusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses. 01.07.2010.a. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. 16.08.2010.a. kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus esitatud hagi menetlusse võtmisest ning andis hagi kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. 17.09.2010.a. kohtumäärusega võttis Viru Maakohus esitatud hagi menetlusse. Hageja nõue ja põhjendus Täpsustatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja laenu J U’elt (ik: xxxx) 27. septembril 2006.a. Laenu andmise ja võtmise kohtu vormistati võlakiri, millele laenuvõtja kirjutas alla. Laen anti üle sularahas tunnistajate juuresolekul. Allkirjastatud võlakirja ja kokkuleppe kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 29.oktoobril 2006.a. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ning laenu tagastamist isegi alustanud. J U laenuandjana on püüdnud kostjaga ühendust saada meelde tuletamaks laenu tagastamise kohustust, kuid siiski ei ole laenu tagastatud. J U loovutas 22.juulil 2009.a. oma nõude kostja vastu hagejale nõude loovutamise lepinguga nr. 220-709-2 ning hageja saatis kostjale sellekohase teate koos nõudega võlgnevus tasuda. Sellele ei reageeritud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kostjale nõude loovutamisest ka vastavalt VÕS §-le 170 teatanud. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et tal on õigus kasutada kõiki nõudega seonduvaid õigusi ning esitada oma nõue J U’e nõude asjaoludele tuginedes. Laenusaaja ei ole oma kohustust täitnud ning käesolevaks ajaks on tasumata laenusumma 15 550 krooni (993,83 eurot). VÕS § 396 lõikest 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevuse tasumist. Kuna kirjalikult oli kokku leppimata viivise määr laenu tagastamise viivituse korral, rakendus viivis, mis on sätestatud VÕS § 113 lg 1, mis käesoleva aja seisuga on 8% aastas. Viivise summaks ajavahemikul 27.10.2006 – 07.06.2010 on 4486 krooni (286,71 eurot). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 4486 krooni (286,71 eurot). Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete katteks 20 036 krooni (1280,53 eurot). 09.12.2010.a. hageja seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et paljasõnaline ja asjas kogutud tõenditega vastuolus on kostja väide, et kostja ei ole J U’elt laenu saanud. Hageja on lanulepingu olemasolu tõendanud kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud võlakirjaga, kus kostja kinnitab üheselt, et laenab J.Uelt raha ning kohustub selle tagastama 29.oktoobril 2006.a. Hageja rõhutab, et puudub mõistlik põhjus, miks pidi kostja koostama võlakirja ning andma selle üle J.Uele olukorras, kus ta tegelikult laenu ei saanud. Eeltoodut ei mõjuta ka asjaolu, et võlgnik on kirjutanud võlatunnistusele, et ta saab laenu, mitte, et ta sai laenu. On üheselt selge, et juhul, kui J.U ei oleks reaalselt kostjale laenu andnud, siis ei oleks kostja ka kõnealust võlakirja allkirjastanud. Kostja vastuväited ei ole seetõttu eluliselt usutavad. Lisaks eeltoodule on kostja oma vastuses ka ise üheselt tunnistanud, et ta on laenusumma kätte saanud, avaldades, et „kostja ei ole kohustust rikkunud tahtlikult“. Seega on kostja oma vastuses nõustunud, et tal on hageja ees kohustus, mida ta on rikkunud. Hageja on seisukohal, et hageja esitatud võlakirjaga on üheselt tõendatud, et kostja on saanud laenu summas 15 550 krooni. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks laenusumma laenuandjale või hagejale tagastanud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on aegunud. Kostja viitab oma vastuses, et laenusumma muutus sissenõutavaks 30.oktoobril 2006.a., mistõttu oleks hageja pidanud esitama nõude kostja vastu hiljemalt 30.oktoobril 2009.a.. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu
kiirmenetluse avalduse juba 10.septembril 2009.a. Makseettepanek tehti kostjale 23.septembril 2009.a.. Seega peatus aegumine 10.septembril 2009.a. ning hageja nõue ei ole aegunud. Lisaks eeltoodule palub hageja oma vastuses mõista kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ja viivisele TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivitusintress seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja oma 30.11.2010.a. kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta saanud laenu 15 550 krooni J Uelt. Võlakirja kohaselt ei ole kostja saanud laenu, vaid kirjas on, et kostja laenab. Vastava laenu üleandmise kohta ei ole märget kusagil, see on paljasõnaline hageja väide, et laen anti sularahas. Hageja ei ole tõendanud raha andmist. Samuti on kostja vastuse kohaselt vale hageja väide, et laenaja J U on korduvalt püüdnud ühendust saada. Kostja sai vastavast nõudest teada alles Ametlikest Teadaannetest lugedes, et kostja vastu on esitatud võlanõue. Võlanõudest ei ole kostjale teada andnud ka hageja Capital Inkasso OÜ. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 kõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostatavuse kadumist aja möödumise tõttu. Aegumise saabumisega on võlgnik õigustatud sooritusest loobuma. Hagi aluseks oleva võlakirja järgi kohustus kostja võla tagastama 29.oktoobril 2006.a. Seega muutus hageja nõue TsÜS § 147 lg 3 järgi sissenõutavaks 30.oktoobril 2006.a. TsÜS § 142 lg 1 järgi võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest kui nõue on aegunud. Kostja ei ole kohustust tahtlikult rikkunud. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue aegunud. Eelnevast tulenevalt ei tunnista kostja hagi, sest hageja oleks hagiavalduse pidanud vastavalt seadusele esitama hiljemalt 30.oktoobril 2009.a. Kuna hagi on aegunud ei tunnista kostja ka hageja poolt arvestatud viivist. Kostja palub kohaldada tsiviilasjas nr. 2-10-26945 aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Samuti palub kostja määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista Capital Inkasso OÜ-lt A S kasuks välja kostja menetluskulud. Hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Asja kohtulik arutelu 26.01.2011.a. kohtuistungil selgitab hageja esindaja, et hageja vaidleb aegumisele vastu. Maksekäsu nõue esitati enne. Kostjale ei õnnestunud maksekäsu materjale kätte anda ja seetõttu esitatigi nõue hagimenetlusse. Aegumine peatus oluliselt rohkem, kui 30 päevaks. Seega ei ole nõue aegunud. Kokku on hagi esitamiseseisuga nõue 1280,53 eurot. Kostja, olles istungi toimumisest teadlik, istungile ei ilmunud ning mitteilmumise takistustest kohtule ei teatanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 410 ja § 414 kohaselt sisuliselt kostja osavõtuta, kuna kostja on haginõudest ja istungist teadlik ning mitteilmumise põhjust tõendatud ei ole. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, vaadanud läbi toimikus olevad dokumentaalsed tõendid ja tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, tuvastas, et pooled vaidlevad selle, kas hageja esitatud nõue on aegunud või mitte. Samuti selle üle, kas kostja on saanud J Ue’elt laenu või mitte. TsÜS 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja esitanud aegumise vastuväite. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõigete 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks
alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Pooled ei vaidle selle üle, et kohustus muutus sissenõutavaks 30.10.2006.a. Seega on õige kostja seisukoht, et aegumistähtaja viimaseks päevaks oli 30.10.2009.a. Kohtuinfosüsteemi elektroonilise andmebaasi kohaselt esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr. 209-45573 Pärnu Maakohtule 10.09.2009.a., seega 50 päeva enne aegumistähtaja lõppu. Vastavalt TsMS § 160 lõikele 1 peatas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine aegumistähtaja kulgemise. 23.09.2009.a. tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku, millest teavitas ka hagejat (tl. 61). 29.04.2010.a. kohtumäärusega jättis kohus rahuldamata hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu seoses asjaoluga, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. TsMS § 483 lõike 6 kohaselt juhul, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hageja on kohtumääruse kättesaamist Pärnu Maakohtule kinnitanud 05.05.2010.a. (t.l. 76). Hagi on esitatud Harju Maakohtule 07.06.2010.a ehk peale 30 päeva möödumist, mistõttu ei kohaldu TsMS § 483 lõikes 6 sätestatud aegumise peatumine ajavahemikule maksekäsu kiirmenetluse rahuldamata jätmisest kuni hagi esitamiseni. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja nõue aegunud, kuivõrd käesolev hagi on esitatud kohtule järelejäänud 50 päeva jooksul. Samuti tuleb arvestada TsÜS § 168 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt saab nõue aeguda minimaalselt kahe kuu möödumisel aegumise peatumise lõppemisest. Aegumist ei mõjuta õigusjärglus, m.h võlausaldaja asendumine nõude loovutamise korral. Aega, mille kestel oli aegumine peatunud, ei loeta TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aegumistähtaja hulka. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja esitatud nõue aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud piisavalt põhjendada ega tõendada oma väidet, et kostjale ei ole laenu antud. Kohtu hinnangul eitab kostja laenu saamist eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tõendanud raha üleandmist, kuid samas ei eita, et nimetatud võlakiri on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Kostja vastusest ei selgu ka muid põhjuseid, miks kostja 27.09.2006.a. sellise võlakirja koostas (mille juures viibisid võlakirja kohaselt ka 2 tunnistajat), kui selle põhjuseks ei olnud J Uelt laenu saamine. Võlakirja võltsitusele või kehtetusele kostja tuginenud ei ole. Samuti ei eita kostja, et kohustus on siiani täitmata, tuginedes oma vastuses kohustuse täitmisest keeldumisel vaid TsÜS § 142 lõikes 1 sätestatule. Seega nõustub kohus hagejaga, et juhul, kui ei oleks toimunud raha laenamist ei oleks pidanud kostja ka nimetatud võlakirja allkirjastama ning J Uele üle andma. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 993,83 eurot (15 550 krooni).
VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised kuni 07.06.2010.a summas 286,71 eurot (4486 krooni). VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul ei ole pooled võlakirjas viivise määras kokku leppinud, mistõttu kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. Kostja oma vastuses viivise arvutamise metodoloogiat ja aritmeetilist tulemust vaidlustanud ei ole. Seega leiab kohus, et viivise nõue kostja vastu summas 286,71 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on oma vastuses kostja vastusele palunud lisaks põhinõudele ja viivisele ka kostjalt TsMS § 367 sätestatud viivise väljamõistmist. Kuna 07.06.2010 esitatud hagiavalduses ei hagi aluses ega esemes sellist nõuet ei ole, siis ei saa seda ka kostjalt nõuda. TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd kohus rahuldas esitatud hagi jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub hageja poolt kohtulahendi jõustumise järgselt vastava avalduse alusel. Kostja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtunik
(allkiri)
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 25. märtsil 2011. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.