Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-27749
Tsiviilasi
A G hagi OÜ B vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A G (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja 1: YG (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja 2: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja: OÜ B (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: AL(xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
7. veebruar 2011.a.
Kohtuistungil osalenud isikud
• • • •
Hageja lepinguline esindaja: YG Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige DR Kostja lepinguline esindaja: Aleksander Nauts
Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. 2.1 hageja A G hüvitab kostjale OÜ-le B menetluskulud, so kulud õigusabile summas 200 eurot. 2.2 Hageja kohustub tasuma punktis 2.1 märgitud summa kuue (6) kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest kuni selle kohase täitmiseni. Igakuise osamakse suuruseks on 33,33 eurot. 2.3 Hageja tasub punktis 2.2 sätestatud osamakse MTÜ Õigusabi- ja Koolituskeskus arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-s hiljemalt iga kalendrikuu
Hageja A G esitas 11.06.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ B vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt viis hageja volitatud esindaja YG 15.01.2008.a mootorsõiduki MB 300e, 4Matic registreerimisnumbriga xxx kostjale kuuluvasse töökotta ning sõlmis suulise töövõtulepingu. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et nimetatud mootorsõidukile tehakse diagnostika, millele järgneb vajalik remont. Nimetatud tööd pidid teostatama mõne päeva jooksul. Kostja ei täitnud lepingu tingimusi – sõiduauto seisis töökoja hoovil ilma remondita kuni 2008.a maini. Peale remonti esitati hageja esindajale arve summas 4 800 krooni. Remondi käigus vahetati ära jaotur ning kostja enda initsiatiivil ka tagumised amortisaatorid, kusjuures diagnostikat ei oldud tehtud, kostjal puudus üldse vajalik aparatuur diagnostika tegemiseks. Kostja töötaja tegi hagejale ettepaneku vahetada sõiduautol välja õlitoru ja mootoripadjad. Hageja esindaja tasus kostjale lisaks 4 000 krooni. Peale patjade vahetust sõiduauto ei
käivitunud, mistõttu taganes hageja töövõtulepingust ning soovis auto viia teise töökotta paludes selleks kõik remondi käigus lahti võetud osad tagasi paigaldada. Töökotta naastes oli sõiduauto elektrisüsteem lahti võetud, mistõttu taganes hageja töövõtulepingust lõplikult ning pöördus kaebusega Tarbijakaitse poole. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus töövõtulepingu tingimuste täitmise osas, ei olnud Tarbijakaitseametil võimalik asjas otsust teha. Hageja leidis, et kostja on temale kuuluvat asja selle parendamise asemel kahjustanud, teostades ebakvaliteetse remonttöö, mille tagajärjel sõiduauto ei käivitunud. Ühtlasi jättis kostja tellija pikema perioodi jooksul ilma auto kasutamise võimalusest. Hageja hindas oma nõude suuruseks 21 615 krooni, kuid vähendas nõuet kostjas vastu 20 000 kroonini. 16.08.2010.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja esitas kohtule vastuse 07.09.2010.a. Oma 07.09.2010.a ja ühtlasi 22.11.2010.a vastuses ei tunnistanud kostja tema vastu esitatud nõuet ning vaidles sellele vastu. Hageja jäi 01.11.2010.a vastuses kostja vastusele esitatud hagi juurde. 07.02.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: hageja loobub hagist ja kinnitab, et tal puuduvad mistahes pretensioonid kostja vastu ning ta kohustub tasuma kostjale viimase menetluskulud summas 200 eurot. Hageja tasub kostja menetluskulud kostjale osade kaupa kuue kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest osamaksetena. Iga osamakse tasutakse hageja poolt hiljemalt iga kalendrikuu 10 kuupäevaks ning iga osamakse suuruseks on 33,33 eurot. Hageja tasub menetluskulude osamaksed MTÜ Õigusabi- ja koolituskeskus arveldusarvele AS-s Swedbank konto nr xxxxxxxxxxxxxxx. Hageja palub pool riigilõivust tagastada AB Natalia Lausmaa arveldusarvele AS-s Swedbank xxxxxxxxxxxxxxx. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 15.02.2011.a.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja menetluskulud, so kulud õigusabile summas 200 eurot jäävad hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks, so summas 2 000 krooni ehk 127,82 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lõikele 2 tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, so 127,82 eurot ning kanda Advokaadibüroo Natalia Lausmaa arveldusarvele AS-s Swedbank xxxxxxxxxxxxxxx. Advokaadibüroo Natalia Lausmaa tasus hageja A G eest 08.06.2010.a riigilõivu summas 4 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv A G hagilt“.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.