Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.02.2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-12578
Tsiviilasi
MTBOÜ hagi OÜ VV vastu 110,35 EUR (1 726,68 krooni) ja viivise nõudes
Hagi hind
126,36 EUR (1977,12 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise kuupäev
Istungil osalenud isikud
Hageja – MTBOÜ (reg.kood XXX) Hageja esindaja Karin V Kostja – VV OÜ (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja Lilia K
08.02.2011.a. kohtuistungil Hageja esindaja Karin V Kostja lepinguline esindaja Lilia K Kostja seaduslik esindaja EL
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja OÜ VV MTBOÜ kasuks põhivõlg summas 110,35 EUR ja viivis summas 143,12 EUR. Mõista välja OÜ VV MTBOÜ kasuks viivis põhivõlalt (110,35 EUR) alates 05.10.2010.a määraga 0,2 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja
menetluskulud
jätta
kostja
kanda,
kostja
menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt tellis kostja hagejalt kaupu, hageja tarnis need ja esitas saadud kauba suhtes arve. Kostja viivitas arvete P 510, P519, P521, P948 ja P985 tasumisega, tuues põhjuseks, et soovib aegunud ja praakkaupa tagastada. Hageja ei nõustunud tagastusarvetel olevaid kaupu tagasi võtma, kuna ostumüügilepingu kohaselt on kostjal õigus hagejale kaubad tagastada juhul, kui need ei vasta tellimuses fikseeritud kogusele, sortimendile, hinnale või kaubad ei vasta esitatud kvaliteedinõuetele ning pretensioonid tuleb esitada järgneva tööpäeva jooksul kauba kättesaamisest. Kostja ei ole hagejale teavitanud pretensioonidest kauba kohta järgneva tööpäeva jooksul. Tagastusarve nr 28/01 puhul on kostja poolt tagastatavate kaupade puhul tegemist kostja enda poolt kas aeguda lastud või kostja enda süülise tegevuse tõttu lõhutud kaupadega ning ühe kauba puhul on tegemist kellegi teise hankija kaubaga, mille kostja soovib hagejale tagastada. Tagastusarve nr 23/02 puhul on kostja poolt tagastatavate Katisarja kaupade puhul tegemist kellegi teise hankija kaubaga, mida kostja püüab kas pahatahtlikult või ekslikult hagejale tagastada kamajahu on hageja poolt Astangu kaupliusesse tarnitud 05.08.2009, kuid seda soovib kostja tagastada saamisest ligikaudu pool aastat hiljem. Kokkuvõttes leiab hageja, et ta ei ole kohustatud tagasi võtma tagastusarvetel olevaid kaupu, kuna kaubad, mida kostja soovib tagastada ei ole kas hageja poolt kostjale tarnitud või on tarnitud mitmeid kuid tagasi. Kostja ei ole õigeaegselt peale kaupade saamist pretensioone esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1726,68 krooni ja viivised.
Kostja hagi ei tunnista. Asjas esitatud ostu-müügileping on allkirjastatud IK poolt, kuid volikirja selle kohta, et kostja seaduslikud esindajad on volitanud seda isikut lepingut sõlmima ei ole esitatud. Kostja on seisukohal, et esitatud ostu-müügileping on tühine, kuna on sõlmitud esindusõiguseta isiku poolt. Kostja on seisukohal, et ei tunnista hageja poolt esitatud arveid, kuna kostja teavitas mitu korda, et soovib kaupa tagastada ja palus hagejal esitada kreeditarve ning võtta oma kaup tagasi. Kostja vormistas kauba tagasiandmise kuna kaup ei vastanud nõuetele. Kuna kostja leiab, et ostu-müügileping on tühine, siis ei ole kokku lepitud viivise määras. Samuti leiab kostja, et ta ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud oma kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest mil ta õigustatult keeldus oma kohustuste täitmisest.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et 01.06.2003.a sõlmisid hageja ja kostja ostu-müügilepingu (tlk 44-47). Kostja poolt on lepingu allkirjastanud IK. Kostja väidete kohaselt pole ta nimetatud isikule andnud volitust asjas esitatud leping sõlmida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 113 järgi kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Arvestades asjas esitatud tõendeid leiab kohus, et tõendamist on leidnud kostja heakskiit tehingu tegemiseks. Asja materjalidele lisatud teatest (tlk 153) nähtub, et 15.03.2010.a kirjaga ütles kostja üles hagejaga sõlmitud müügilepingu. Kuna poolte vahel ei ole peale 01.06.2003.a lepingu teist müügilepingut sõlmitud, tuleb asuda seisukohale, et üles öeldi vaidlusalune 01.06.2003.a leping. See asjaolu viitab aga sellele, et nimetatud tehingu tegemine oli heaks kiidetud. Heakskiit nimetatud lepingule on tõendatud kohtu arvates ka tunnistaja DP ütlustega. Nimetatud tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kaupa sai kauplusesse tellida ainult nendelt firmadelt kellega kostja oli sõlminud lepingud, tunnistajale kui kaupluse juhatajale teatati, kelle käest võib kaupa tellida. Asjas puudub vaidlus, et kostja kaupluste juhatajad võisid hagejalt kuni 2010.a kevadeni kaupa tellida ning tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kostja andis 01.06.2003.a hagejaga sõlmitud lepingule heakskiidu. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja esitas kostjale tasumiseks järgmised arved: 15.01.2010.a nr P510 (tlk 49-50) Merivälja kauplusesse tarnitud kaupade eest summas 2882,40 krooni, 15.01.2010.a arve P519 (tlk 51-52) kauplusesse Kelluka tarnitud kaupade eest summas 3035,85 krooni, 15.01.2010.a arve nr P521 (tlk 53-54) Sikupilli kauplusesse tarnitud kaupade eest summas 5571,75 krooni, 27.01.2010.a arve nr P948 Vilde kauplusesse tarnitud kaupade eest (tlk 55-56) summas 5491,65 krooni ja 29.01.2010.a arve nr P 985 (tlk 57-60) Mähe kauplusese tarnitud kaupade eest summas 7 371,90 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et arvetel märgitud kaubad on kostjale üle antud. Kostja tasus 17.03.2010.a maksekorraldusega summas 22 330, 76 krooni (tlk 197). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja jättis tasumata 1 726,68 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kostja tasaarvestuse kostja poolt hagejale tagastatava praakja realiseerimistähtaja ületanud kauba maksumuse osas viidates 17.03.2010.a maksekorralduses 23.02.2010 arvele nr 23/02, 28.01.2010 arvele 28/01 ja 02.03.2010.a arvele 75/1. Asja materjalidele lisatud 28.01.2010.a arve /saatelehest nr 28/01 (tlk 61) nähtub kostja Mähe kaupluse poolt tagastavad kaubad ja kogus, 23.02.2010.a arve/saatelehest (tlk 62) nähtub kostja Astangu kauplusest tagastavad kaubad ja kogus, 02.03.2010.a arve/saatelehest nr 75/1-2 (tlk 135-36) nähtub kostja Kelluka kauplusest tagastavad kaubad ja kogus.
VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Poolte vahel on vaidlus selles kas kostjal oli tasaarvestuse tegemisel tekkinud tasaarvestuse õigus. Vaidlus on selles kas kostjal on õigus nõuda hageja poolt tarnitud kaupade tagasivõtmist ja kaupade eest tasutud summa tagastamist. 01.06.2003.a ostu-müügilepingu p 7.1 järgi on ostjal õigus tagastada müüjale kaubad juhul, kui need ei vasta tellimuses fikseeritud kogustele, sortimendile või hinnale; need ei vasta esitatud kvaliteedinõuetele. Pretensioonid tuleb esitada järgneva tööpäeva jooksul kauba kättesaamisest. Lepingu p 7.2 järgi kaubad, mille defektid on tekkinud peale kauba vastuvõtmist ostja poolt, ostja süülise tegevuse tõttu, ümbervahetamisele või tagastamisele ei kuulu. Punkt 7.3 järgi realiseerimisaja ületanud kaupa müüja poolt tagasi ei osteta. Analüüsides kostja poolt tagastusarvetel olevaid kaupu on hageja osutanud (tlk 35), et arvel nr 28/01 olevatest kaupadest on makaron teokarp Artlex 400 g ja kamajahu 500 g tarnitud kostjale 16.10.2009.a, ülejäänud kaubad on kostjale tarnitud veelgi varem sh pitsapulbrit Domina ei ole hageja poolt Mähe kauplusesse müüdud alates 01.05.2009.a. Analüüsides kostja poolt tagastusarvel nr 23/02 Astangu kauplusesse tarnitud kaupu on hageja osutanud (tlk 36), et kamajahu 400 g tarniti hageja poolt kostjale 05.08.2009.a , ülejäänud kaupu ei ole alates 01.05.2009.a hageja poolt kostjale Astangu kauplusesse tarnitud. Tunnistaja RL, kes oli kostja Mähe kaupluse juhataja ning alates detsembrist 2009.a ka kostja Astangu kaupluse juhataja ütlustest nähtub, et hageja agendiga, kes hageja kaupa tarnis ja praakkaupa ning realiseerimistähtaja ületanud kaupa tagasi võttis, algasid probleemid 2009.a detsembrikuu alguses, kui ta ei ilmunud kostja Astangu ja Mähe kauplusesse ning kostja ei saanud hagejale kaupa tagastada. Analüüsides kostja poolt arvel nr 75/1-2 Kelluka kauplusesse saadetud kaupade tagastusarvet on hageja osutanud (tlk 149-150), et kaupadest Olio Toiduõli 1L, Kalev nisujahu 1 kg on kostjale tarnitud 15.01.2010.a ülejäänud kaubad varem ning teatud arvel olevaid kaupu pole kostjale Kelluka kauplusesse tarnitud alates 01.05.2009.a. Tunnistaja DP, kes on kostja Kelluka kaupluse juhataja, ütlustest nähtub, et ta ei mäleta millal täpselt 2010.a kevadel hageja agendiga seoses kaupade tagastamise probleem oli, kuid kaupu soovis tagastada 02.03.2010.a. saatelehtedega (tlk 135-136). VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 esimese lause kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus – või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 220 sisalduv regulatsioon on dispositiivne ning asjast nähtuvalt leppisid pooled 01.06.2003.a ostu-müügilepingu p-s 7.1 kokku kaupade kohta pretensioonide esitamise tähtajas. Kostja ei ole asjas tuginenud sellele, et kokkulepitud tähtaeg on ebamõistlik. Kuigi
asja materjalide juurde on esitatud kostja poolt vormistatud kaupade tagastuslehed, puudub asja materjalidest nähtuvalt kostjal ülevaade, mis oli iga kauba tagastamise põhjus. Seega ei ole kostja asjas piisavalt täpselt kauba lepingutingimustele mittevastavust kirjeldanud ning seda ei osanud teha ka asjas ülekuulatud tunnistajad. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli Astangu ja Mähe kaupluse juhatajal hageja agendiga kaupade osas probleeme alates detsembrist 2009 ja Kelluka poe juhataja ütlustest nähtuvalt oli tal hageja agendi tööga probleeme alates 2010.a kevadest. Arvestades tagastada soovitud kaupade kostjale tarnimise aega ja kaupade tagastamiseks vormistatud saatelehtede tegemise aega, poolte vahel 01.06.2003.a. sõlmitud lepingu p-dele 7.1, 7.2, 7.2, asub kohus seisukohale, et kostja, esitades kaupade kohta pretensioonid kohati kuni pool aastat ja rohkem peale kaupade tarnimist, on kaotanud õiguse kauba tagastamiseks. Asjaolu, et hageja agendiga oli kostja kaupluste juhatajatel tööalaselt probleeme ei saanud takistada teatamast hagejale (näit e-kirja teel, faksiga) puudustega vmt. kauba saamise kohta. Kuna kostja on kaotanud õiguse kaupade tagastamiseks, puudub tal ka nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja põhinõue tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 01.06.2003.a. ostu-müügilepingu p 8.3 järgi kohustub ostja tasuma müüjale ostetud kauba aluseks olnud arve-saatelehel näidatud summa 21 päeva jooksul alates arve-saatelehe kuupäevast. p 8.5.1 järgi on müüjal õigus maksetähtaja ületamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,2 % tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Arved esitas hageja kostjale 15.01.2010.a (kolm arvet), 27.01.2010.a ja 29.01.2010.a. hagiavalduses ja selle täpsustuses (tlk 151-152) palub hageja kostjalt välja mõista viivise kõikide arvete tasumisega viivitamise tõttu, kuna kostja tasus osaliselt põhivõla alles 17.03.2010.a. Viivised palub hageja välja mõista kindla summana ajavahemiku kuni 16.03.2010.a eest summas 1545,87 krooni, 17.03.2010.a-19.07.2010.a eest summas 431,25 krooni, 20.07.2010-04.10.2010.a eest summas 262,20 krooni ja sealt edasi 0,2 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades poolte vahel ostu-müügilepingus viiviste nõudeõiguse kokkulepet, leiab kohus, et hageja viivistenõue tuleb rahuldada. Kostja hageja poolt kindla summana välja arvestatud viiviste suurusele vastu vaielnud ei ole. TsMS (Tsiviilkohtmenetluse seadustiku) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja viivisenõue 0,2 % päevas põhinõudest alates 05.10.2010.a. kuni põhinõude (s.o. 1 726,68 krooni) täitmiseni. Asjas ei nähtu kohtu arvates asjaolusid, millest võiks teha järeldusi, et kostja ei saanud oma kohustust täita hagejast tulenevatel põhjustel või et kostja on õigustatult keeldunud oma kohustuste täitmisest.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Juhindudes TsMS § 133 lg 2 teises lauses sätestatust ning hagis esitatud viivisenõuet (tlk 36-37) on hagi hinnaks 126,36 EUR (1977,12 krooni). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.