Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.veebruaril 2011.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-35805

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Paul Koppeli vastu 6391,16 euro (100 000 krooni) nõudes

Hagihind

4961,63 eurot (77 632,67 krooni)

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn Hageja esindaja Martin Kalberg, Vainu 11 Paide 72720, epost: [email protected] Kostja: Paul Koppel, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

24.jaanuaril 2011.a. avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Paul Koppelilt solidaarselt J. F. (isikukood xxxxxxxxxxxxxx) ja M. F. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) AS SEB Pank kasuks 6262 eurot (kuus tuhat kakssada kuuskümmend kaks eurot), sealhulgas laenu põhiosa võlgnevus 4683,62 eurot, intress 1201,01 eurot, viivis 228,52 eurot ja teenustasu 148,85 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud 14.07.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja võlaõiguslikust lepingust nr xxxxxxxxxxxxxxx tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx. Võlaõiguslik leping oli laenuleping, mille kohaselt laenas hageja laenusaajatele J ja M F 100 000 krooni,

mille kohustusid laenusaajad tasuma annuiteemaksetena iga kuu 15.kuupäeval alates 15.08.2006.a. kuni 15.07.2011.a. Laenusaajatega oli kokku lepitud intressis 10% aastas laenu tagasimaksmata osalt. Kuna laenusaajad ei täitnud lepinguga võetud kohustusi korrektselt alates juuni 2007.a., ütles hageja laenulepingu üles ning esitas laenusaajate ja kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, mille Pärnu Maakohus rahuldas 09.07.2010..a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-09-38540 laenusaajate, s.o. J ja M F osas, nõudes neilt solidaarselt hageja kasuks põhinõuete võlga 77 632,67 krooni, kõrvalnõudeid summas 22 367,33 krooni ja tasutud riigilõivu 2328,98 krooni. Et kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, jättis kohus kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. 23.07.2010.a. esitas hageja kohtusse hagiavalduse Paul Koppeli vastu ning nõuab kostjalt solidaarselt J ja M F hagiavalduse esitamise seisuga laenu põhiosa summas 77 632,67 krooni, intressi 18 791,66 krooni ja viivist 3575,67 krooni. Eelmenetluses on hageja oma nõuet vähendanud ja nõude suuruseks on kokku 97 978,98 krooni, millest põhiosa 73 282,67 krooni, intress 18 791,66 krooni, põhiosa viivis 3575,67 krooni ja teenustasu 2328,98 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu väites, et teda sunniti käenduslepingule alla kirjutama. Kostja teada on laenulepingujärgne võlgnevus ammu tasutud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tuginenud nõude esitamisel kostjaga sõlmitud käenduslepingule, mille sõlmimist on kostja küll vaidlustanud, kuid jätnud esitamata tõendid selle kohta, et tegelikku lepingu sõlmimist ei toimunud või et teda oleks sunnitud lepingut allkirjastama. Käenduslepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxx nähtub, et Paul Koppel vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikega ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse maksumumsumma 100 000 Eesti krooni. Kuna põhivõlgnikud laenulepingut nõuetekohaselt ei täitnud, tuleneb käenduslepingust ja VÕS § 142 lg-st 1 ja § 145 lg-st 1 kostja kohustus hüvitada hagejale käenduslepingust ja laenulepingust xxxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaladaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on kostjal õigus nõuda võlgnevuse tasumist lisaks laenusaajatele ka käendajalt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd laenusaajad ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud, on hageja nõue õiguslikult põhjendatud nii põhivõla kui ka intresside nõudes. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 pdest 1, 4 ja 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat omapoolse raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas ta nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust vaidlustanud. Ka on põhjendatud teenustasu võlgnevuse nõue.