Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-36011 kohaselt peatas võlgnik oma tegevuse märtsis 2009. a juhatuse liikme raske hagiguse tõttu. Peale haiguslehe lõppu püüdis juhatuse liige tegeleda majandustegevusega, kuid täielik töövõimetus takistas tal oma ülesandeid täita. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 30.07.2010 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutise halduriks Martin K’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul reaalne vara puudub, kohustuste mahuks seevastu 110 314 krooni (7 050.35 eurot). Halduri hinnangul on makseraskuste tekkimise põhjuseks samuti võlgniku juhatuse liikme raske haigestumine ja tema töövõime kaotus. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks. 16.09.2010 määras kohus OÜ AG pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 50 000 krooni (3 195.58 eurot), mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

2-10-36011 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ AG seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 27.07.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ AG pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt peatas võlgnik oma tegevuse märtsis 2009. a juhatuse liikme raske haiguse tõttu. Peale haiguslehe lõppu püüdis juhatuse liige tegeleda majandustegevusega, kuid täielik töövõimetus takistas tal oma ülesandeid täita. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb nõuetest kolmandate isikute vastu summas 7 197 krooni (459.97 eurot), millest OÜ SKL vastu on nõue 3 060 krooni (195.57 eurot). Ajutise pankrotihalduri ja võlgniku juhatuse liikme hinnangul on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. OÜ SKL , mille Harju Maakohtu 16.09.2010 määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-10-29616 on OÜ SKL pankrotimenetlus raugenud. Võlgnikul on põhivara jääkmaksumuses 6 530 krooni (405.84 eurot), mis on amortiseerunud ja muutunud väärtusetuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul puudub vara, kuna nõuded ostjate vastu on ebatõenäoliselt laekuvad ja põhivara on muutunud väärtusetuks. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 110 314 krooni (7 050.35 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku majandustegevus on 2008. a ja 2010. a majandusaastal olnud kahjumlik: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 183 730 krooni (11 742.49 eurot), 2010. a majandusaasta seisuga 30.07.2010 tulemuseks oli kahjum 9 836 krooni (628.63 eurot). Võlgniku omakapital ei vasta alates 2008. a ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -96 411 krooni (-6 161.79 eurot), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -86 659 krooni (-5 538.52 eurot), seisuga 30.07.2010 oli võlgniku omakapital -96 496 krooni (-6 167.22 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 110 314 krooni (7 050.35 eurot), siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku

2-10-36011 majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske haigus. Ajutine pankrotihaldur on samal seisukohal. 15.09.2010 toimunud kohtuistungil selgitas võlgniku juhatuse liige, et 07.03.2009 murdis ta jalaluu ja käesoleval ajal on tal jalaprotees. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme haigestumisel pidanuks võlgniku juhatuse liige sellest teavitama võlgniku osanikke, kes oleksid seejärel pidanud V. Š tagasi kutsuma ja uue juhatuse liikme valima. Samas nähtub võlgniku majandustulemustest, et võlgniku muutus maksejõuetuks juba 2008. a, kuna 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 183 730 krooni (11 742.49 eurot) ja võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2008 96 411 krooni (-6 161.79 eurot). Seega ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme haigestumine. Võlgniku juhatuse liige on 15.09.2010 toimunud kohtuistungil selgitanud, et enne haigestumist ei olnud tööd ja kogu sissetulnud raha kulus võlgade tasumiseks. Seega järeldub nimetatust, et võlgniku juhatuse liige ei olnud nõuetekohaselt planeerinud võlgniku tegevust ega olnud ette näinud majanduse tsüklilisust, mistõttu ei võlgniku tegevuse planeerimisel ei oldud arvestatud võimaliku majanduslangusega ja sellega kaasneva tellimuse vähenemisega. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige nõuetekohaselt planeerinud võlgniku majandustegevust ja samuti ei ole võlgniku juhatuse liige tarvitusele võtnud abinõusid, et vähendada võlgniku tegevuskulusid, seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead ja kuna võlgniku juhatuse liikme planeerimiskohustuse rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -96 411 krooni (6 161.79 eurot), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -86 659 krooni (-5 538.52 eurot), seisuga 30.07.2010 oli võlgniku omakapital -96 496 krooni (-6 167.22 eurot). Seega ei ole võlgniku omakapital alates 2008. a vastanud ÄS § 136 nõuetele ja seetõttu võlgniku juhatuse liikmel tekkis 2008. a pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 27.07.2010, s.o enam kui kaks aastat pärast pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Võlgniku bilansi kohaselt on 2008. a majandusaasta müügitulu olnud 549 325 krooni (35 108.27 eurot) ja 2009. a müügitulu on olnud 91 439 krooni (5 844.02 eurot), samas on võlgniku tegevuskulud 2009. a suurenenud. Seega on võlgnik jätkanud kahjumlikku majandustegevust maksejõuetus olukorras. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. Puuduvad vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalused.

2-10-36011

16.09.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ AG pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 50 000 krooni (3 195.58 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ AG ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ AG pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.