Tsiviilasi nr 2-10-39238
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-39238
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Axxxxxxxr Sxxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
21 510,36 krooni (1374,76 eurot)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank (endine nimi AS SEB Ühispank; registrikood xxxxxxx, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010); esindaja: Piret Kangur (asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010, e-post: [email protected]); Kostja: Axxxxxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukoht teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
24. jaanuar 2011.a
AS SEB Pank hagi Axxxxxxxxx Sxxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxxxxxxxx Sxxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks võlgnevus 2111 (kaks tuhat ükssada üksteist) eurot 10 senti (33 031,54 krooni) võlgnevuse katteks (sellest põhiosa on 1374,76 eurot, intress 73,35 eurot, viivis 544,11 eurot ning teenustasu 118,88 eurot). Mõista välja Axxxxxxxxx Sxxxxxxxxxxt AS-i SEB Pank kasuks viivis alates 13.08.2010.a 0,0444% päevas põhinõudelt (summas 1374,76 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxxxxxxxx Sxxxxxxxxx kanda. Mõista välja Axxxxxxxxx Sxxxxxxxxxxt AS-i SEB Pank kasuks 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot 95 senti (5100 krooni) menetluskulude katteks. Menetluskulude summast on 319,56 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 6,39
1 (4)
eurot kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv. Välja mõista Axxxxxxxxx Sxxxxxxxxxxx 3 (kolm) eurot 45 senti (54 krooni) riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr 2-10-39238, Axxxxxxxxx Sxxxxxxxx, menetlusdokumentide väljastamise kulu“. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS SEB Pank esitas 13.08.2010.a kohtule hagiavalduse Axxxxxxxxx Sxxxxxxxxx vastu võlgnevuse 33 031,54 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumisest kohtukutse avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuna hagejale teadaolevatesse kostja elukohtadesse saadetud hagimaterjale ei õnnestunud postiasutusel kätte toimetada ning need tagastati kohtule. Aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxlinn saadetud materjalid tagastati märkega „tagasi hoiuaja möödumisel“, kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud materjalid märkega „ei noudettu“. Hageja taotles menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist ning tasus 24.11.2010.a riigilõivu 100 krooni. Kohus avaldas 07.12.2010.a TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohtukutse 24.01.2011.a kohtuistungiks väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 410 võimalikest õiguslikest tagajärgedest kohtuistungile mitteilmumise korral. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus kohtukutse avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja esindaja esitas 21.01.2011.a kohtule taotluse asja lahendamiseks hageja esindaja osavõtuta. Hageja esindaja jäi taotluses hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni ning kohtukutse avaldamise eest väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ tasutud riigilõiv 100 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 ja § 413 lg 2, kuna kostja ei ole ilmunud kohtusse, samuti ei ole ta kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2 (4)
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust nr A060039476 ja 11.04.2007.a sõlmitud arvelduslaenulepingust nr A070011929. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik( laenuandja) andma teisele isikule( laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ja hagejal on põhjendatud alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Kohus rahuldab hagi ja märgib TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel, et kohtuotsus on viivitamata täidetav. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel ning kohtukutse avaldamiseks tasutud riigilõivud kokku summas 5100 krooni, millele vastab 325,95 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 54 krooni, millele vastab 3,45 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik
3 (4)
Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.