Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-66992 Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.09.2009 toimus Simisti-Pädaste teel Muhu vallas Saare maakonnas liiklusõnnetus, kus alkoholijoobes P. H. juhitud Toyota Hilux kaotas ebaõigelt valitud kiiruse tõttu juhitavuse ja paiskus parempoolses kurvis teelt välja vasakule vastu puud, põhjustades liiklusõnnetuse ja kaassõitjatele T. O. ja R. J. tervisekahjustusi. Hageja esitas kostjale kui kindlustusandjale kaassõitjate ravikulude hüvitamise nõude vastavalt 2488 krooni ja 9767 krooni. Kostja tunnistas oma 22.10.2009 otsustega juhtumi liikluskahjuks ja hüvitas hagejale kannatanu R. J. ravikulude osas 1244 krooni ja kannatanu T. O. ravikulude osas 4883,50 krooni. Kostja leidis, et kannatanute alkoholijoobes olek mõjutas nende käitumist ja vähendas nende võimet hinnata adekvaatselt olukorda. Kostja oli veendunud, et kainetena ei oleks kannatanud asunud kaasreisijateks sõidukisse, mida juhtis alkoholijoobes isik. Kostja luges kannatanute käitumise raskeks hooletuseks, mille tagajärgede eest nad kannavad vastutust ja pidas põhjendatuks hüvitada kannatanute ravikuludest VÕS § 139 lg 1 ja lg 3 ning LKindlS § 44 lg 2 alusel 50%. Hageja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki juht, mitte kaasreisijad. Kostja oletused kannatanute võime kohta hinnata olukorda olid subjektiivsed ja oletuslikud. Kostja ei ole pädev hindama isiku tervislikku seisundit, liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastusi ning nendest tulenevaid tagajärgi. 13.05.2010 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista R. J. ravikuludest tulenev liikluskahju 1244 krooni ja T. O. ravikuludest tulenev liikluskahju 4883,50 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ning leidis, et vaidlus puudutab hinnanguid, mida pooled on andnud teatavatele asjaoludele. Kahjuhüvitise vähendamise põhjuseks oli asjaolu, et kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikutest tulenevatel asjaoludel (ilmsete joobetunnustega juhiga autosse istumine). T. O. ja R. J. olid teadlikud, et sõidukit juhtima asunud P. H. oli joobnud olekus. Teadaolevalt on alkoholijoove üks sagedasemaid liiklusõnnetuste põhjuseid. Kannatanud asetasid end teadlikult olukorda, mis hõlmas endas väga suurt riski sattuda liiklusõnnetusse. Eeltoodu alusel hüvitas kostja LKindlS § 26 lg 4 alusel vaid poole kannatanute ravikuludest. Kui kannatanud ei oleks istunud sõidukisse, mida juhtis alkoholijoobes juht, ei oleks nendega õnnetust ka juhtunud ning seega on põhjuslik seos nende tegevuse ja kahjulike tagajärgede vahel otsene. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus tegi 07.09.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6127,50 krooni ning menetluskulud (riigilõiv 1400 krooni). Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et liiklusõnnetus toimus kannatanutest tulenevatel asjaoludel, mis annaks kostjale õiguse vähendada välja makstavat hüvitist 50% võrra. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, kui kahjustatud

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-66992 isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 139 lg 3 kohaselt võib tervise kahjustamise korral üldjuhul kahju hüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus, kuid kooskõlas VÕS § 139 lg 4 ei kohaldata antud piirangut ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab tekkinud kahju kindlustusandja. Kohtu hinnangul tuleneb VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 see, et kahjuhüvitise vähendamine on võimalik juhul, kui kannatanu ei järgi temalt käibes oodatavat hoolt ja selle tulemusena suureneb kahju tekkimise risk või tagajärgede raskus. Seega ei välista antud säte võimalust, et kannatanule hüvitatava kahju suurust võib vähendada, kui kannatanu ise on end teadlikult ühes või teises olukorras ohtu seadnud ning näiteks istunud teadlikult sõidukisse, mida juhib juht, kes kannatanule teadaolevalt on ilmselgelt sellises joobeastmes, mis välistab sõiduki ohutu juhtimise. Samas näeb VÕS § 139 lg 1 ette, et kahjuhüvitist saab vähendada ulatuses, milles kannatanust tulenevad asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. LKindlS § 44 lg 2 sätestab samuti, et kui isik on liikluskahju eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Seega tuleks VÕS § 139 lg 1 ja LKindlS § 44 lg 2 kohaldamiseks tõendada, et kannatanust tulenevad asjaolud tõepoolest suurendasid kahju tekkimise ohtu. Samuti tuleb tõendada, millises ulatuses oht suurenes. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kannatanute R. J. ja T. O. käitumise tagajärjel suurenes liiklusõnnetuse toimumise oht 50% võrra. Asjas kogutud tõendid ei tõenda, millises joobeseisundis kannatanud viibisid, kas kannatanutel oleksid olnud adekvaatsed võimalused juhi P. H. joobeastme hindamiseks ning kas kannatanute võime P. H. seisundi hindamiseks vähenes nimelt kannatanute endi joobe tõttu. Kuivõrd antud asjaolud on jäänud tõendamata, on jäänud tõendamata ka kostja vastavasisulised väited ning kohus nõustub hageja seisukohaga, mille järgi on kostja esitanud kahju hüvitise vähendamisel üksnes subjektiivseid ja oletuslikke seisukohti. Kostja ei ole käesolevas menetluses pidanud vajalikuks täiendavate tõendite esitamist. Asjas kogutud tõenditest (toimiku lk 33 ja 39) nähtub üksnes asjaolu, et kannatanutel R. J.l ja T. O.l olid olemas joobe tunnused, kuid ei nähtu, milline oli kannatanute või liiklusõnnetuse põhjustanud isiku joobeaste ning milliste asjaolude ja tõendite pinnalt asus kostja seisukohale, et kannatanute võime hinnata adekvaatselt liiklusõnnetuse põhjustanud isiku joobeseisundit vähenes tänu kannatanute endi joobele. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja poolt koostatud e-kirjast seda, millises koguses kannatanu alkoholi tegelikult tarbis, milline oli tema joobeaste ning kas või milline oleks olnud kannatanu võime hinnata teiste isikute joobeastet kainena või ka joobnuna. Kannatanu R. J. on kostjale saadetud e-kirjas kinnitanud, et tarbis enne liiklusõnnetust koos teiste isikutega alkoholi, kuid kannatanu ei mäletanud õhtu lõppemist ega avariid. Esitatud e-kirjast ei nähtu, millises koguses kannatanu alkoholi tegelikult tarbis, milline oli tema joobeaste ning kas või milline oleks olnud kannatanu võime hinnata teiste isikute joobeastet kainena või joobnuna. E-kirjast ei nähtu, kas kannatanu mälukaotus oli seotud tarbitud alkoholi või hiljem läbielatud liiklusõnnetuses saadud vigastustega, kuivõrd liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku teatise nr 70 kohaselt (toimik lk 33) sai kannatanu vigastusi näo piirkonda. Kostja on oma kahju hüvitamise otsustes ja vastuväidetes põhjendamatult tuginenud sisuliselt üksnes ülalviidatud kahele kannatanu e-kirjale. Kohus ei loe kahte eelviidatud ja kostja esitatud kannatanu e-kirja usaldusväärseteks tõenditeks juhtunu asjaolude ning kannatanute endi väidetava hooletu käitumise tõendamisel. E-kirjad ei ole digitaalallkirjastatud ning nende sisust ei nähtu, kas või millises osas kannatanutest tulenevad asjaolud võisid osaliselt kaasa aidata kahju tekkimisele. Samuti ei tõenda e-kirjad ega teised käesolevas asjas kogutud tõendid kostja väidet, et kannatanutest olenevad asjaolud mõjutasid kahju tekkimist proportsionaalselt nimelt 50% ulatuses, mis oleks andnud kostjale õiguse vähendada kindlustushüvitist 50% ulatuses.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-66992

Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 139 lg 1 ja LKindlS § 44 lg 2. Kohtuotsuse kohaselt oleks kostja pidanud tõendama, millises ulatuses suurenes kaassõitjate suhtes kahju tekkimise oht nende endi käitumise tagajärjel. Kostja ei tea, kuidas on võimalik mõõta kahju tekkimise ohtu. Kannatanud olid teadlikud sõidukijuhi joobeseisundist. Üldteada on asjaolu, et joobeseisund on liiklusõnnetuste sagedaseks põhjuseks, kuna alkoholijoove vähendab juhi reaktsioonikiirust, tõstab enesehinnangut jne. Hageja ei vaidlustanud, et kõik kolm tarvitasid koos alkoholi ja kannatanud olid teadlikud juhi joobeseisundist. Kostja arvates ei ole võimalik mõõta kahju tekkimise ohu suurenemist isegi siis, kui on täpselt teada juhi kaal, vanus, treenituse aste jms ning tarbitud alkoholi täpne kogus ja kangus. Oluline on, et keeldudes istumast joobnud juhiga sõidukisse, ei oleks kannatanud kehavigastusi saanud ja ravi vajanud. Valides kergema kojusaamise tee, olid nad osaliselt ise süüdi oma isikukahjudes. Kostja hinnangul oli see süü 50%, kuid kohus oleks võinud otsustada süü jagunemise ka teisiti. Hageja nõude rahuldamine otsuses toodud põhjendustel on selgelt ebaõige. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu, ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Pooled ei vaidle järgmiste asjas oluliste asjaolude üle: - 21.09.2009 toimus Saaremaal Muhu vallas Simisti-Pädaste teel liiklusõnnetus, mille käigus sõitis P. H. juhitud sõiduk teelt välja vastu puud; - Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi sõidukis kaassõitjatena viibinud R. J. ja T. O.; - Sõidukit juhtinud P. H. oli joobes; kõik kolm olid enne liiklusõnnetust koos alkoholi tarbinud; - Kostja on P. H. kindlustusandja liikluskindlustuse seaduse alusel; - Hageja on raviteenuse osutajana esitanud kostjale arved kaassõitjate R. J. ja T. O. ravikulude hüvitamiseks vastavalt summas 2 488 krooni ja 9 767 krooni. Maakohus leidis õigesti, et asjas kuuluvad kohaldamisele VÕS § 139 lg-tes 1 ja 3 ja LKindlS § 44 lg-s 2 sätestatu. Samuti leidis maakohus õigesti, et nimetatud normides sätestatu kohaselt on kostja kohustus tõendada, et kannatanust tulenevad asjaolud suurendasid kahju tekkimise ohtu. Käesoleva vaidluse asjaolude kohaselt tekitas P. H. alkoholijoobes sõidukit juhtides tervisekahju R. J. ja T. O.. Vaidlust ei ole poolte vahel, et P. H. vastutab kaassõitjatele tekitatud kahju eest ja et tema vastutus on kindlustatud kostja kui kindlustusandja juures. Vaidlus on selles, kas kostja kindlustusandjana võib keelduda hüvitamast nimetatud tervisekahju, kuivõrd see tekkis osaliselt ka sel põhjusel, et kannatanud istusid alkoholi tarbinud juhi poolt juhitavasse sõidukisse. Esmalt tuleb vastata küsimustele, kas kaassõitjad vastutasid osaliselt endale tervisekahju tekkimise eest. Kuivõrd nii juht kui kannatanud tarvitasid koos alkoholi, on loogiline eeldada,

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-09-66992 et kaassõitjad olid teadlikud juhi alkoholijoobest. Ringkonnakohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu, et alkoholijoove vähendab juhi reageerimisvõimet, mille tagajärjel võib tekkida liiklusõnnetus. Üldtuntud asjaolu ei vaja tõendamist (TsMS § 231 lg 1). Joobes juhiga kaasasõitmine ei ole mõistlik ja sellise tegevusega suurendasid kannatanud endale kahju tekkimise riski. Järgnevalt tuleb kohaldada VÕS § 139 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt võib tervise kahjustamise korral üldjuhul kahju hüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Ringkonnakohus leiab, et alkoholi tarvitanud sõiduki juhiga kaasa sõitmine on raske hooletus, kuna sellise käitumisega asetatakse end olukorda, kus on väga suur risk sattuda liiklusõnnetusse. Samas tõlgendas maakohus vääralt VÕS § 139 lg-s 1 ja LKindlS § 44 lg-s 2 sätestatut, kui leidis, et nende sätete kohaldamiseks tuli hagejal tõendada, millises ulatuses kannatanust tulenevad asjaolud kahju tekkimise ohtu suurendasid. Seetõttu ei oma tähendust, kas ja millistes kogustes kannatanud alkoholi tarbisid, milline oli nende tegelik joobeaste ning kas või milline oleks olnud kannatanute võime hinnata teiste isikute joobeastet kainena või joobnuna, kas kannatanu mälukaotus oli seotud joobega või muude asjaoludega. VÕS § 139 lg 1 võimaldab kohtul teha diskretsiooniotsuse. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades on põhjendatud vähendada kindlustushüvitise väljamõistmisel selle suurust 50 % võrra. LKindlS § 44 lg 2 teise lause kohaselt, kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav, hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. Arvestades asjaolu, et kaassõitjad on 50 % ulatuses vastutavad neile tekkinud kahju eest, oli kostjal õigus keelduda hagejale kui kannatanutele raviteenust osutanud isikule nimetatud osas hüvitise maksmisest. Seega on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude väljamõistmise osas. Maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Kaupo Paal

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.