Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 12.08.2009 esitas Varpets Hansi OÜ Harju Maakohtule hagi Italpak OÜ vastu, milles palus välja mõista kostjalt 177 000 krooni. Hageja taotlusel tagas kohus hagi 13.08.2009 kohtumäärusega, seades kostja kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 177 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2006. mais suulise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus konsulteerima ja tehniliselt abistama Põlva maakonda Mooste valda Mooste külasse rajatava puidugraanulitehase tootmisliini agregaatide, seadmete ja sõlmede kokkumonteerimisel ja seadistamisel töörežiimile arvates kõigi vajalike agregaatide, seadmete ja sõlmede tarnijate poolt kohaletoimetamisest tehase asupaika. Kokkuleppe kohaselt tasus hageja kostjale 03.11.2006 ettemaksu 177 000 krooni. Hageja kavatsuste kohaselt pidi graanulitehas käivituma tootmiseks hiljemalt 2007. aasta lõpuks. Projektist tuli loobuda, kuna hagejal puudusid rahalised vahendid ja muu vara vajalikuks omafinantseeringuks, et saada pangalt laenu. Hageja teatas kostjale projekti nurjumisest 2007. aasta kevadel. Seoses eelnevaga ei toimunud ka tehase püstitamiseks vajalike agregaatide ja seadmete hankeid. Pooled leppisid 2008. aasta algul kokku, et lõpetavad hageja konsulteerimise ja tehnilise abistamise kohta sõlmitud kokkuleppe ning kostja tagastab hagejale hiljemalt 2008. aasta lõpuks hageja poolt kostjale ettemaksuna tasutud 177 000 krooni. Vaatamata kostja korduvatele lubadustele, ei ole 177 000 krooni hagejale siiani tagastatud. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel oli leping, mille kohaselt kostja kohustus hagejat mitte ainult konsulteerima agregaatide, sisseseade kokkumonteerimisel ja seadistamisel, vaid tegema kogu eeltöö puidugraanulite tootmiseks vajalike seadmete häälestamiseks. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja koostama tehnilise dokumentatsiooni ja kooskõlastama selle vajalikes avalik-õiguslikes ametites, uurima välja tehase sisseseade hankevõimalused ja tingimused, konkreetse sisseseade kohandamise (paigutamise) olemasolevatesse ruumidesse ning koostama vajalikud töödokumendid. Lisaks Mooste külas projekti käivitamiseks oma teadmiste ja oskuste müügile, tegeles kostja hageja tellimusel analoogilise tööga Põlvasse plaanitavas tehases ja Oudovas, Pihkva oblastis Venemaal. Hageja eksitab kohut väitega nagu oleks esitatud arve ettemaks. Arve esitamise ajaks oli kostja Mooste projektiga töötanud juba ca 10 kuud. Kokkuleppe tulemusena esitas kostja arve, mida hageja aktsepteeris ja tasus. Mooste projekti jättis teostamata hageja, kuna hageja ei saanud objektile vajalikku elektrivarustust sellise hinnaga nagu ta oli kavatsenud. Kuna hagejal oli kavatsus käivitada graanulitootmine, hakkas kostja analoogilise ülesandega tegelema Põlvas 2007. aasta alguses ja Oudovas 2007. aasta lõpus. Hageja ei ole kostjale senini tasunud viimase kahe projekti huvides tehtud töö eest ega lõpuni Mooste projekti eest. Hageja leidis, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja eksitavad. Hagejale teadaolevalt esinesid ja esinevad majandusraskused kostjal, mitte hagejal.

Italpak OÜ vastuhagi 29.12.2009 esitas Italpak OÜ vastuhagi, milles palus OÜ-lt Varpets Hansi välja mõista 150 000 krooni. Pooled sõlmisid 2006. mais lepingu, et kostja osutab hagejale teenust sellega, et projekteerib ja töötab välja insener-tehnilise lahenduse puidugraanulite tootmise tehasele Mooste alevikus Põlvamaal. Kostja ülesandeks sai tehtava töö käigus ka vajalike tootmisseadmete leidmine ning hageja teavitamine nende võimalikest ostuvõimalustest. Kostja kavandas Hansilauda katastriüksuse geoalusele vajalike tootmissõlmede paigutamise ja alustas paralleelselt kasutatud kui ka uute sisseseadete otsinguid nii Eestis kui väljaspool. Hageja oli võimalikke tehnoloogiaid ja neile vastavate seadmete vajadust uurinud ka selle ala teistelt äriühingutelt (Mite, Hekotek). Lepingu täitmise käigus oli kostja kontaktis hageja teiste lepingupartneritega ja täpsustanud nende poolt võimalikke seadmete pakkumisi. Lepingu täitmise käigus avaldas hageja, et teiste firmade poolt pakutav tehnoloogia võib olla liialt energiamahukas, tehase planeeritavas asukohas ei pruugi jätkuda vajalikku elektrivõimsust. 2006. juulis leidis kostja Soomest Kotkast vajaliku tootmisliini (ümarpuidu koorimise ja hakkeliini) ja lepingupoolte esindajad (hageja poolt Silvar Rattas ja Peeter Vardja, kostja poolt Kalle Kahu) käisid seda kohapeal vaatamas. Liini ülevaatamisel otsustas hageja liini ostmise kasuks ning seda asjaolu arvestades koostas kostja 07.08.2006 pakkumise tehase sisseseade hankele maksumusega 7 940 000 krooni. Kuna sisseseade pakkumus oli vastu võetud, tegi kostja 15.08.2006 pakkumuse ka oma teenuse osas summale 600 000 krooni. Ka selle pakkumuse võttis hageja vastu. 03.11.2006 tegi Varpets Hansi OÜ liini müüja Kotkan Hake OY-le liini omandamise eest esimese makse 10 000 eurot. 2006.a.lõpus otsustas hageja tehast Moostesse mitte rajada, sest vajaliku elektrivõimsuse tagamiseks pidanuks ta rajama uue alajaama. Hageja lõpetas Moostesse rajatava tehase idee teostamise ja otsis tehasele uue koha, otsustades tehase püstitada vajaliku elektrivõimsusega kinnistule Himmastesse Põlvamaal. 2007. aasta algul alustas kostja tehase rajamiseks vajalikke töid Himmaste külas, tellis vajalikud kinnistu asendiplaanid, geoaluse ja asus välja töötama hageja poolt heaks kiidetud tehnoloogilist lahendust. Ilma, et kostja oleks jõudnud tööga lõpuni, muutis hageja meelt ja otsustas tehase rajada Pihkva oblastisse Gdovi (Oudovasse). Kostja teada oli hageja kõhkluste taga ootamatu puiduhinna tõus Eestis. Kostja asus hageja juhiste kohaselt kontakti Oudovasse rajatava tehase kohapealse koordinaatoriga ja aluseks võttes olemasolevat võimalikku insenertehnilist lahendit asus seda projekteerima. Kostja andis hageja kohapealsele esindajale Venemaal Oleg Nuftininile tehasesse puutuvad andmed ja dokumendid üle, käis kohapeal tehase asukoha krunti üle vaatamas ja jäi ootama hageja lõplikke otsustusi tööjooniste tegemiseks. 2007. märtsis teatas hageja esindaja Silvar Rattas, et ta ei ole enam hageja juhatuse liige ja ei ole enam seotud OÜ Varpets Hansi poolt kavandatud tehase rajamisega. Tehtud töö eest lubas tasuda hageja Peeter Vardja isikus. Hageja lubas tasuda tehtud töö eest kõigi kolme võimaliku tehase osas, kuigi kokkulepe oli algul vaid tehase rajamises Moostesse. Hageja ei tasunud rohkem kui 2006. aasta sügisel ning väitis, et tal on ajutised finantsraskused. Hageja kohustus raha maksmiseks tulenes pooltevahelisest kokkuleppest, mille sisuks oli kostja kohustus teha kokkulepitud töö ja hageja kohustus tasuda töö eest 600 000 krooni. 15.08.2006 pakkumuses-nõustumises olid pooled kokku leppinud maksetingimused, mille kohaselt hageja tasub lepingu hinnast 25% lepingu sõlmimisel, 25% pärast sobiva tehnoloogia valikut, 25% enne

seadmete ostulepingu sõlmimist ja 25% seadmete monteerimise nädalal. Hageja tasus vaid esimese osa lepingu hinnast ja hakkas muutma oma tingimusi tehase asukoha osas. Kostja esitas oma nõude pakkumises sisalduva teise osamakse summas 150 000 krooni, mis tuli hagejal tasuda pärast sobiva tehnoloogia valikut. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kuna hageja omafinantseerimise potentsiaal oli nõrk, ei õnnestunud hagejal graanulitehase projekti realiseerimiseks vajaminevat pangakapitali kaasata ning tehase rajamisest tuli loobuda enne kui vastav protsess jõudnuks staadiumi, mis näinuks ette poolte vahel kokkulepitud töövõtu rakendumise graanulitehase kokkumonteerimisel ja seadistamisel töörežiimile. Graanulitehase esialgseid insener-tehnilisi koostenimistuid ja eskiislahendusi esitasid hagejale võimaliku pakkumise vormis Mite Engineering ja Hekotek AS, mitte kostja, kes püüab vastuhagiavalduse lisades esitatud tehnilisi andmeid alusetult seostada tema poolt väidetava kostja teadmiste ja oskuste lepingulise müügiga hagejale. Poolte vahel ei ole Põlvasse ja Oudovasse graanulitehase püstitamist puudutavat lepingut analoogselt Mooste projektiga kunagi sõlmitud ja sellega seoses ei ole kostja teinud ega osutanud hagejale vastuhagiavalduses väidetud töid ja teenuseid. Pooled ei sõlminud 2006. mais ega ka hiljem ühtki lepingut hageja teavitamise kohta tehase tootmisseadmete leidmisest ja nende ostuvõimalustest. Soomes, Kotkas müügipakkumises olnud ümarpuidu koorimise ja hakkeliinist oli hageja teadlik enne kui Varpets Hansi OÜ ja Italpak OÜ sõlmisid 2006. oktoobris Moostesse graanulitehase kokkumonteerimise ja töörežiimile seadistamise kohta suulise kokkuleppe, milline nimetatud hakkeliini ei puudutanud. Pakkumine nr 806 tehase sisseseade hankele maksumusega 7 940 000 krooni esitati kostja poolt koos kirjaliku tarnelepingu projektiga, aga eelnimetatud lepinguprojekti alusel pooled tarnelepingut ei sõlminud ning 600 000 krooni suuruses lepingutasus kokku ei leppinud. Pakkumisest nr 812 ei olnud hageja enne vastuhagi esitamist teadlik ja peab reaalseks, et nimetatud pakkumine on koostatud pärast hageja poolt hagi esitamist. Hageja ei ole lubanud Peeter Vardja isikus kostjale mingit muud tasu, peale hagiavalduses nimetatud ettemaksu, mis kuulus poolte kokkuleppel hagejale tagastamisele hiljemalt 2008. aasta lõpuks. Kostja ei ole esitanud hagejale mingeid teisi arveid, ega teinud muid samasisulisi tahteavaldusi. Maakohtu otsuse põhjendused 06.08.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja mõistis Italpak OÜ-lt Varpets Hansi OÜ kasuks 88 500 krooni ning jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt poolte vahel puudub vaidlus selles, et Varpets Hansi OÜ ja Italpak OÜ sõlmisid suulise lepingu graanulitehase rajamiseks, hageja tegi kokkuleppe kohaselt 03.11.2006 ülekande lepingutasu katteks 177 000 krooni tasumiseks. Hageja omafinantseerimine osutus liiga nõrgaks ja pankadelt ei õnnestunud saada raha ning graanulitehaste projektidest tuli loobuda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada tagasi tasutud sissemaks graanulitehase rajamiseks ning millises mahus kostja tegi ettevalmistustöid graanulitehase rajamiseks. Tõendatud on, et hageja poolt tegeles graanulitehase projektiga hageja juhatuse liige Silvar Rattas, kellega hageja juhatuse liikmel Peeter Vardjal tekkisid erimeelsused ja S. Rattas kutsuti juhatuse liikmest tagasi. Tunnistaja Alar Salu ütluste kohaselt olid Silvar Rattase soov ühe planeeritava ja panga poolt finantseeritava tehase asemel ehitada kaks.

Asjaolu, et kostja oma lepingulisi kohustusi täitis, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja, endine hageja juhatuse liige Silvar Rattas, kes andis kostjale lepingu täitmiseks juhiseid ja võttis vastu täitmise. Kohtu hinnangul on poolte erinevad hinnangud lepingu täitmisele tingitud sellest, et projektiga tegeles hageja endine juhatuse liige Silvar Rattas, kellega hageja teine juhatuse liige Peeter Vardja rahul ei olnud. Tõendatud ei ole kostja OÜ Italpak väide, et 01.11.2006 tasutud 177 000 krooni oleks ettemaks, rahaülekanne ei sisalda sellist makse selgitust. OÜ Italpak väite kohaselt kogu OÜ Italpak töö maksumuses olid pooled kokku leppinud summas 600 000 krooni ja tasutud 150 000 krooni oli üks osa kogu tasumisele kuuluvast summast. Sellise kokkuleppe sõlmimist on tunnistajana kohtuistungil kinnitanud hageja endine juhatuse liige Silvar Rattas. Kostja seisukohta ei ole hageja omaks võtnud, mis on tingitud sellest, et projektiga tegeles endine juhatuse liige Silvar Rattas, kelle äriplaanid olid väga muutlikud tunnistaja Alar Salu ütluste kohaselt. Ühtegi kirjalikku tõendit väidetava 600 000 kroonise lepingutasu kokkuleppe osas kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd kohtu hinnangul on raske tööde rahalist maksumust hinnata, on mõistlik kui kostja tagastab hagejale poole saadud sissemaksest, so 88 500 krooni. On leidnud tõendamist, et pooled ei jõudnud nende vahel sõlmitud lepingu täitmiseni. Tõendatud on, et graanulitehase esialgseid insenertehnilisi koostenimistuid ja eskiislahendusi võttis hageja teistelt pakkujatelt Mite Engineering OÜ ja Hekotek OÜ. Kostja ei ole kohtule esitanud veenvaid tõendeid, et vastuhagi avalduses nimetatud tõendid on kõik hangitud kostja Italpak OÜ töö tulemusel. Hageja on vaidlustanud tõendite hankimise ja kostja ei ole neid vastuväiteid ümber lükanud. Tunnistaja Silvar Rattase suhtes on hageja avaldanud kohtule seisukoha, et tunnistaja on ilmselt erapoolik ja vaenulik Peeter Vardjale kuuluva OÜ Varpets Hansi suhtes, sest Harju Maakohtu menetluses on Silvar Rattase hagi Peeter Vardja ja Alar Salu vastu (tsiviilasi nr 2-08-91733). Italpak OÜ apellatsioonkaebus Kostja Italpak OÜ palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud Varpets Hansi OÜ kanda. Maakohus on TsMS § 439 mõttes väljunud esitatud nõude piiridest ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Hageja on oma nõude aluseks esitanud poolte vahel sõlmitud kokkuleppe. Seega hageja tugineb raha maksmise nõude alusena kokkuleppele, millega pooled leppisid kokku lepingu lõpetamise ja lepingu täitmisena saadud raha tagastamise 100%-liselt. Hageja väidetel ei võlgnenud ta kostjale midagi, sest kostja ei olnud lepingu täitmisele asunud. Kohus kohaldas õigusnormina VÕS § 655 lg-t 1, so töövõtulepingu ülesütlemist tellija poolt. Kohus lähtus otsuses raha maksmisele suunatud nõudes hoopis tellijapoolsest ülesütlemisest kui kujundusõigusest, mille maksmapanekul ei ole lepingu teisel poolel mingit rolli, ammugi tahteavalduse esitamist lepingu lõpetamise osas vastastikkusel kokkuleppel. TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima nii kohtu poolt tuvastatud asjaolud kui ka neist tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Osundatud põhimõtete vastaselt on kohus pidanud tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe, et kumbki pool ei täida oma lepingust tulenevat kohustust ja kostja tagastab ettemaksu, kuid on teinud järelduse, et kostja on lepingut mingis osas täitnud ja tagastama peab poole sissemaksust. Otsuse sõnastuses puudub kohtu otsustus hageja poolt tasutud 177 000 krooni kohta, kas see lepingutasu oli ettemaks (hageja väide) või tasu maksmine juba tehtud töö osa eest (kostja väide).

Puudub kohtu poolt igasugune tõendite analüüsil tuginev järeldus asja lahendamiseks tähtsust omavas küsimuses, millal poolte vahel oli sõlmitud töövõtulepinguna vaadeldav teenuse osutamise leping. Kuigi menetlussätte kohaselt peab kohus märkima, miks ta ei nõustu poolte faktiväidetega, puudub otsuses kohtu seisukoht kostja faktiväitele, et poolte vahel sõlmiti vaidlusalune leping juba 2006. aasta algul, sama aasta mais tellis hageja tehase asukoha krundi geoaluse, sellele hakkas kostja rajama oma insener-tehnilist tehase lahendust. Kohus ei ole väljendanud oma seisukohta, et ta ei nõustu kostja faktiväidetega, samuti seda, mis põhjusel ta ei nõustu. Kohus on vastuhagi puudutavas osas tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et pooled ei jõudnud nende vahel sõlmitud lepingu täitmiseni. See järeldus on väär seetõttu, et see ei vasta tuvastatud faktilisele ja vaidlusvälisele asjaolule (hageja täitis vaieldamatult lepingut sellega, et tasus lepingutasu) kui ka seetõttu, et VÕS § 655 lg 1 rakendamisega lähtus kohus kostjal tasu nõude osalisest sissenõutavusest. Kohus ei ole andnud hinnangut ka kostja väitele, et ta täitis lepingut 2006.a. kevadest sellega, et koostas tehase rajamiseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni, joonised, plaanid jms ja 2006. juulis koos hageja kahe juhatuse liikmega vaatas üle tehasele vajaliku sisseseade Soomes. Kui kohus eelistas usaldada hageja väidet, et leping poolte vahel sõlmiti 2006. oktoobris, tekkis seda enam vajadus kohtul põhjendada, mille täitmisena kostja tegi juba juulis kulutusi sõiduks Soome, et hagejale vajalikku hakkeliini tehniliselt kontrollida, pidas läbirääkimisi teiste sama ala äriühingutega (Mite Engineering; Hekotek), sõitis hagejale kuuluvale kinnistule Moostesse (enne Soomes käiku). Kohus on nendest faktiväidetest vaikides mööda läinud. Kohus on lugenud tõendatuks, et hageja poolt tegeles tehase rajamise küsimustega hageja endine juhatuse liige Silvar Rattas, kes kuulati vande all üle. Kohus on teinud järelduse tunnistaja ütlustest, et kostja täitis lepingut ja hageja esindajana andis tunnistaja kostjale juhiseid lepingu täitmiseks ning võttis vastu lepingu täitmise. Kohus on küll järeldanud, et hageja endise ja praeguse juhatuse liikme hinnangud lepingu täitmisse on erinevad nende erimeelsuste tõttu, kuid vaatamata sellele on kohus lähtunud tunnistaja Silver Rattase ütlustest. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja ütlused lepingu sõlmimise aja kohta ja lepingutasu kokkuleppe kohta. Kohtu järeldus lepingu täitmise vastuvõtmise osas ja juhiste andmise osas on vastuolus otsuse resolutsiooniga vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Kohtuotsuse põhistav osa vastuhagi puudutavas osas on vastuolus nii otsuse eelnevas osas tuvastatud asjaolude kui ka neist tehtud järeldustega. Kohus leidis, et tõendatud ei ole kostja OÜ Italpak väide, et 01.11.2006 tasutud summa oleks ettemaks, rahaülekanne ei sisalda sellist makse selgitust. Kostja ei ole kunagi sellist väidet esitanud. Kostja väidab, et tegemist ei olnud ettemaksuga vaid lepingutasu osaga tehtud töö eest. Leping oli selle makseosa tegemise ajaks juba sõlmitud ja kostja oli lepingu olulises osas täitnud. Samas otsuse osas märgib kohus, et ühtegi kirjalikku tõendit väidetava 600 000 kroonise lepingutasu kokkuleppe osas kohtule esitatud ei ole. Vastuhagi lisa nr 15 (OÜ Italpak pakkumine 812) on dokumentaalne tõend TsMS § 272 tähenduses, ärakiri hagejale esitatud pakkumisest pärast pakkumise nr 806 tegemist 07.08.2006. Kuigi mõlemad tõendid (vastuhagi lisad 14 ja 15) on ärakirjade väljatrükid pooltevahelisest kirjavahetusest, on esimest pakkumist (nr 806) tunnistanud tunnistaja Alar Salu (Italpaki seadmete hanke pakkumist me pankadele ei edastanud) ja Peeter Vardja (selle pakkumise oleks me ilmselt tagasi lükanud. Sisuliselt me selle ka tagasi lükkasime, kuna see summa oli liiga suur..... Ma ei mäleta, millal see konkreetne pakkumine tehti)

Seega samas vormingus dokumentaalse tõendi puhul ühe jätab kohus hindamata ning teise osas leiab, et tõendit ei olegi esitatud. Kummastav on kohtu hinnang vastuhagile lisatud tõenditele väitega, et ei ole tõendatud, et kostja oleks need tõendid ise hankinud. Apellant ei tea kehtivas menetlusseaduses nõuet tõendite hankimise personaalsuse osas. TsMS § 238 reguleerib tõendite esitamist tõendi asjakohasuse ja lubatavuse määratlemisega kinnises loendis. Kohtul ei ole õigust seda loendit laiendada. Juhul, kui kohus soovis lähtuda hageja väitest, et osa esitatud dokumentidest olevat mitte kostja töö lepingu täitmisel vaid kolmandate isikute töö, puudub vastus küsimusele, kuidas hageja tehase projekteerimise ja kavandamise dokumendid said olla kostja valduses, kuna kostja ei olevat lepingu täitmisele asunudki. Tunnistaja Silvar Rattase ütlusest on võimalik teha järeldus, et ta oli võtnud tehase sisseseade pakkumisi ka teistest firmadest ja kostja oli need (osad) dokumendid saanud just lepingu täitmise tõttu ja eesmärgil ning tunnistaja juhendamisel. Viimast oli kohus ka tõendatuks pidanud. Kohus on osade kostja dokumentaalsete tõendite hindamisel väitnud, et tunnistaja Taavet Vardja ei oska neid seostada OÜ Italpak tööga. See ei luba teha järeldust, et neid tõendeid kohus ei peaks hindama. Kostja väite kohaselt on need tõendid seotud hageja poolt talle lepingu täitmise käigus antud juhenditega muuta kavatsetava tehase asukohta ja esitatud kohtule tõendamaks oma väidet lepingu täitmise kohta. Kuna kostjal ei ole hagejaga mingisuguseid muid suhteid olnud, siis igasugune hageja majandustegevust käsitlev dokument ja teave on kostja valduses just selle lepingu täitmise tõttu. Samas kohus oli tuvastanud lepingu täitmise ja õiglaseks lugenud poole hageja poolt tasutud summa jätmise kostjale. Kohtuotsuse põhistava osa lõpus osundab kohus hageja esindaja seisukohale, et tunnistaja Silvar Rattas olevat ilmselt erapoolik tunnistaja ja vaenulik kostja suhtes, sest Harju Maakohtu menetluses on selle tunnistaja hagi P. Vardja ja A. Salu vastu, milles hagejat esindab vandeadvokaat N. Saar. Kuidas see osa kohtuotsuses seostub vaidlusega, milline on kohtu seisukoht hageja esindaja sellise väite/seisukoha osas, jääb otsusest selgusetuks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja Varpets Hansi OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Varpets Hansi OÜ apellatsioonkaebus Hageja Varpets Hansi OÜ palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 177 000 krooni nõudes Italpak OÜ vastu summas 88 500 krooni ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult ning jätta menetluskulud Italpak OÜ kanda. Kohtuotsus on vaidlustavas osas ilmselt vastuoluline nii põhjendavas osas kui otsuse resolutsiooni irdumise tähenduses lahendis esitatud põhjendustest. Apellant leiab, et kohus, olles küll õigesti tuvastanud asjakohase ja korrektse tõendamismenetluse kaudu asjas esitatud tõendite pinnalt, et pooled ei jõudnud nende vahel sõlmitud lepingu täitmiseni ning 2008. jaanuaris leppisid kokku, et lõpetavad hageja konsulteerimise ja tehnilise abistamise kohta sõlmitud ülalnimetatud kokkuleppe ning kostja tagastab hagejale aasta jooksul (so. hiljemalt 2008. lõpuks) hageja poolt kostjale makstud 177 000 krooni, ei ole põhjendanud, millele tuginevalt on kohus tuvastanud, et kostja siiski täitis „mingis“ osas lepingut ning miks kohus ei ole nõustunud hageja poolt ülaltoodule esitatud kategoorilise vastupidise väitega, kui kohus on samas kohtuotsuses analüüsitud tõenditele tuginevalt jaatanud kostja mittejõudmist lepingu täitmiseni; milles avaldusid kostja poolt väidetava lepingu täitmisega seotud kulud ja millega on need tõendatud.

Seega ei nähtu kohtuotsusest – millis(t)e tõendi(te) hindamisele tuginevalt on kohus tuvastanud kostja poolt lepingu täitmise „mingis“ osas ning millega on põhjendatav hageja poolt kostjale tasutud 177 000 kroonisest ettemaksest poole jätmine kostjale olukorras, kus pooled olid sõlminud kokkuleppe vaidlusaluse lepingu lõpetamiseks ja tehtud ettemaksu täies ulatuses hagejale tagasimakseks. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi, mille alusel on kohus pidanud põhistatavaks jätta menetluskulud poolte endi kanda olukorras, kus apellandi hagi rahuldati pooles ulatuses ja asjas tema vastu esitatud vastuhagi jäeti rahuldamata täielikult. Apellandi hinnangul ei ole selline menetluskulude jaotus õiglane ega mõistlik isegi siis, kui maakohtu otsus peaks jääma hagide lahendamise kohta tehtud resolutsiooni osas muutmata, sest rikutud on hagimenetluses kehtivat peamist menetluskulude jaotamise põhimõtet, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja Italpak palub rahuldada oma apellatsioonkaebuse selles toodud alustel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid ja materjale, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele nii hagi kui ka vastuhagi osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2006.a. oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt pidi kostja osutama teenust hagejale graanulitehase asukohaga Mooste alevik, Põlvamaa projekteerimiseks, insener-tehnilise lahenduse pakkumiseks ning et hageja kandis kostjale üle 01.11.2006 177 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mille eest eelnimetatud summa kostjale kanti üle ning kas kostja on sõlmitud lepingut täitnud. Seega tuli kohtul esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Otsuses puudub selge seisukoht, millise õigussuhtega on poolte vahel tegemist, kuid viidates võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 655 on kohus ilmselt nõustunud hageja väitega, et tegemist on töövõtulepingust tuleneva õigussuhtega. Pooled leiavad, et neil on vastastikused rahalised nõuded, tulenevalt sõlmitud suulisest kokkuleppest, milles hageja väidab, et kostja ei ole lepingut täitnud ja kostja väidab vastupidist. Seega tuli kohtul hinnata esitatud tõendeid ja välja selgitada, millises mahus ja milliseid konkreetseid töid oli kostja teinud. Sellest oleneb, kas hagi ning vastuhagi on võimalik rahuldada või mitte. Otsuses puudub seaduse nõuetele vastav poolte faktiliste väidete ja tõendite analüüs. TsMS § 442 lg 8 sätestab kohtuotsuse põhjendavale osale esitatava nõude, mille kohaselt otsuses tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning peab analüüsima kõiki tõendeid. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kolleegium nõustub apellantide väitega, et otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõudele. Otsus ei tohi olla ka vastuoluline. Asudes seisukohale, et pooled ei jõudnud nende vahel sõlmitud lepingu täitmiseni, on kohus samas rahuldanud hagi osaliselt, leides, et hageja endine juhatuse liige Silvar Rattas andis kostjale lepingu täitmiseks juhiseid ja võttis vastu täitmise ning sellest tulenevalt pidas kohus mõistlikuks välja mõista kostjalt poole tasutud sissemaksust.

Toimiku materjalidest ei ilmne, et pooled oleksid väitnud, et sõlmisid suulise lepingu graanulitehase rajamiseks ning et hageja poolt kostjale 177 000 krooni tasumisel oli tegemist sissemaksuga. Toimiku materjalide kohaselt oli hageja sooviks rajada graanulitehas ning kostja pidi osutama teenust konsulteerimise ja tehnilise abistamise osas. Hageja väidete kohaselt sõlmisid pooled 2006.a. suulise kokkuleppe selles, et kostja kohustub hagejat konsulteerima ja tehniliselt abistama Põlva maakonda Mooste valda Mooste külasse puidugraanuli toomiseks tootmisliini rajamisel ning kokkuleppel lõpetasid nad lepingu 2008.a. algul. 03.11.2006 hageja poolt kostjalt üle kantud 177 000 krooni on kostja tasu ettemaks (I kd. Ik. 2). Ka kostja on vastuses hagile märkinud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline teenuse osutamise leping ning 177 000 krooni oli saadud teenuse osutamise eest (I kd. lk. 30-32). Arve nr 02102 01.11.2006 on kostja esitanud hagejale ning selle selgituses on märgitud graanulitehase konsultatsioonid. Seega sissemaksele ei ole tuginenud kumbki pool ning seda ei tõenda ka toimikus olevad tõendid. Graanulitehase rajamise sissemakse ja teenuse osutamise tasu on erinevad mõisted. Kui kohus pidas siiski silmas teenuse osutamise eest tasu maksmist, siis puudub otsuses põhjendus, milliste asjaolude ja tõendite alusel asus kohus seisukohale, et hageja poolt kostjale üle kantud summast kuulub nimelt 88 500 krooni tagastamisele. Millises mahus oli siis kostja poolt leping täidetud, otsusest ei ilmne. Apellant Italpak OÜ väide on õige, et kumbi pool ei ole tuginenud asjaolule, et Varpets Hansi OÜ oleks lepingu üles öelnud. Hageja on tuginenud asjaolule, et leping lõpetati poolte kokkuleppel. TsMS § 436 lg 4 järgi kohus ei või otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ning ei või seda hinnata erinevalt mõlemast poolest. Seega on otsuses olev põhjendus VÕS § 655 lg 1 osas ekslik. TsMS § 232 lg 1 järgi kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas tsiviilasjas puudub pooltevaheline kokkulepe tõendamise kohta. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seejuures tõendid peavad olema asjakohased ja lubatavad. Kolleegium nõustub apellant Italpak OÜ väitega, et otsuses olev põhjendus selles, et vastuhagile lisatud tõendite puhul ei ole tõendatud, et need on hangitud Italpak OÜ poolt, ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele. Õige on, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus puudub nõue tõendite kogumise personaalsuse osas. Otsuse kohaselt hageja on väitnud, et tunnistaja Silvar Rattase on erapoolik, kuid samas ei ilmne, mis tähendust omab selline menetlusosalise väide. Nimelt mingit kohtu seisukohta esitatud väitele otsuses ei järgne. Kohus asus seisukohale, et ühtegi kirjalikku tõendit väidetava 600 000 kroonise lepingutasu kokkuleppe kohta ei ole kohtule esitatud, kuid on jätnud analüüsimata esitatud tõendid ja seisukohta võtmata, kas selline kokkulepe siiski saavutati või mitte. Vastuhagile on lisatud 15.08.2006 pakkumine nr 812 (II kd. lk. 29), milles oli ära toodud teenuse tasu kogumaksumus 600 000 krooni, millele lisandus käibemaks, ja 25 % tuli tasuda lepingu sõlmimisel. 01.11.2006 arve nr 02102 esitas Italpak OÜ Varpets Hansi OÜ-le, mille selgituses oli märgitud graanulitehase konsultatsioonid. Tasutud 177 000 krooni vastas pakkumises nr 812 toodud 25 %le teenuse kogumaksumusest, mille hageja ka ära maksis. Varpetsi Hansi OÜ endine juhatuse liige Silvar Rattas, andes tunnistajana ütlusi, tunnistas, et Italpak OÜ-ga oli sõlmitud leping 600 000 krooni osas, millest üks osa ka maksti ära (II kd.lk. 108). Seega tuli kohtul välja selgitada, milliseid töid kostja faktiliselt tegi, et võtta seisukoht esitatud nõuete osas. TsMS § 230

lg 2 annab kohtule õiguse teha menetlusosalistele ettepanku esitada täiendavaid tõendeid, kui asjaolud jäid ebaselgeks. Kolleegium leiab, et arvestades eelpoolnimetatud olulisi menetlusõiguse normide rikkumisi, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulude jaotuse tuleb otsustada uuel tsiviilasja läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.