Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Laenuandja loovutas nõude hagejale. Kostja laenu tähtajaks ei tagastanud. Nõude esitamisel juhindus hageja VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, mille järgi tuleb kohustus täita lepingu või seadusega määratud tähtpäeval. Lepingu p 4.1 ja 4.2 järgi kohustus kostja maksma teenustasu lepingu sõlmimise ja pikendamise eest, mis 3 000 krooniselt laenusummalt oli 15 päeva eest 84 krooni ja 30 päeva eest 166 krooni. Lepingu p-de 4.3 ja 5.2 kohaselt tuli lepingu sõlmimise tasu maksta hiljemalt laenu tagastamise päeval. Nende sätete alusel on kostjal kohustus maksta lepingu pikendamise tasu kuni laenu tagastamiseni. Viivise nõude esitas hageja VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p-de 8.1, 8.2 alusel 0,25% tasumata summalt päevas. Hageja põhinõue on 3 000 krooni, viivis 4 687,50 krooni, käsitluskulu 1 100 krooni, lepingu pikendamise tasu 3 500 krooni. Lepingu p-s 3.2 kinnitas kostja, et tutvus laenuandja üldtingimustega ja sai neist aru ning need vastavad tema tahtele. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Hagiavalduses märkis hageja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited Hagile esitatud kirjalikus vastuses ei nõustu kostja tasude arvestusega. Kostja arvates on käsitluskulu 1100 põhjendamatult suur, ta ei saa aru lepingu pikendamise tasust 3 500 krooni, kostja ei ole lepingu pikendamise kohta teateid saanud; saanud ei ole kostja ka nõude loovutamise teadet. Kostjat huvitab millal ja kuhu see teade saadeti. Kostja on nõus maksma hagejale laenu 3 000 krooni, viivise 4 687,50 krooni, kokku 7 687, 50 krooni. Kostja arvates peaksid menetluskulud tasuma pooled võrdsetes osades. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, teatas pärast istungi toimumist, et ei saanud istungile ilmuda Prangli saare ja mandrivahelise transpordi katkemise tõttu seoses jääga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi rahuldamise aluseks on VÕS laenulepingut reguleerivad sätted ning AS Balti Investeeringute Grupi Pank ja kostja vaheline leping. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas laenulepingu sõlmimise tõendamiseks kohtule laenulepingu üldtingimused ja kostjale väljastatud 30.01.2010 arve nr 33-09-1 1 200 krooni maksmiseks. Kostja kompromissi ettepanekule hageja ei vastanud. Kohus andis hagejale kahel korral tähtaja kostja kompromissiettepanekule vastamiseks (tlk 47,49). 20.01.2010 e-kirjaga teatas hageja esindaja, et on nõus kostja kompromissiettepanekuga, mille järgi kostja maksaks hagejale 7 687,50 krooni ja poole menetluskuludest 1 400 krooni ning õigusabikuludest 1 000 krooni (kõik kokku 10 087 krooni) (tlk 50). Pärast hageja poolt ülalviidatud e-kirja saamist tegi kohus pooltele ettepaneku esitada kohtule kompromissileping (tlk 51). Seda kohtule ei esitatud. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi, pooled istungile ei ilmunud, kusjuures hageja ei teatanud istungile mitteilmumise põhjust. Kohus rahuldab hageja nõude kostja poolt õigeksvõetud ulatuses põhinõue 3 000 krooni ja viivis 4 687,50 krooni ega põhjenda seda TsMS § 444 lg 4 alusel. Hageja ülejäänud hagiavalduses esitatud nõuded on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist kostjale väidetavalt saadetud meeldetuletuskirjadele ega käsitluskuludele. Hageja tõlgendus lepingu üldtingimuste p-le 5.3 on väär. Nimetatud sättest ei tulene, et lepingu pikendamine toimub automaatselt ja kostja peaks selle eest tasuma. Kostja väitis vastuses, et ei

tea lepingu pikendamisest. Hageja kostja vastuväitele ei vastanud ega tõendanud lepingu pikendamise toimumist. See, et kostja jättis laenu tähtaegselt tagastamata, ei tähenda, et lepingut oleks pikendatud. Menetluskuluna soovib hageja kostjalt riigilõivu 14 000 krooni ja õigusabikulu 1 000 krooni väljamõistmist. TsMS § 124 lg 1 ja §133 lg 1 ja lg 2 järgi on hagihinnaks 10 287,50 krooni. 3 000 kroonise põhinõudega ja 4 687,50 kroonise viivisenõudega hagihinnalt tulnuks riigilõivu maksta 1 000 krooni. Kuna hageja ülejäänud nõuded rahuldamisele ei kuulu, arvestab kohus menetluskulude jaotamisel 1 000 kroonise riigilõivuga ja 1 000 kroonise õigusabikuluga. Arvestades hageja poolt esitatud hagiavalduse sisu ja hageja esindaja poolt tehtud tööd, ei oleks põhjendatud arvestada õigusabikulu suuremas summas. Kuna pooled on ühisel arvamusel, et nad peaksid kumbki kandma poole menetluskuludest, tuleb kohtu arvates menetluskulud jaotada poolte vahel võrdselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 000 krooni.

Kohtunik

Parandus 1 lk-l „7.veebruar“ õige. Parandatud 8.02.2011 määrusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.