2-09-57924/26 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud MMCesitas 04.11.2009 kohtule avalduse QMAS pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 18.01.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar V. 03.02.2010 esitas Aivar V ajutise halduri aruande. 03.03.2010 määrusega lõpetas Harju Maakohus QMAS’i pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 10.05.2010 Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.03.2010 määruse ja saatis pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. 14.12.2010 esitas Aivar V ajutise halduri täiendava aruande. 14.12.2010 kohtuistungil kinnitas võlausaldaja esindaja, et kohtu deposiiti on tasutud 30 000 krooni ja palus QMAS’i pankrot välja kuulutada. Kohus selgitas välja, et kohtu deposiiti käesolevas menetluses raha võlausaldaja poolt tasutud ei ole ja määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 500 eurot ning tegi 06.01.2011 määruses ettepaneku huvitatud isikutele tasuda see summa 14 kalendripäeva jooksul. Kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2011, määruse on võlausaldaja esindaja 18.01.2011 ning võlgniku esindaja ja ajutine haldur 19.01.2011 elektronposti teel kätte saanud. Seisuga 07.02.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne QMAS on äriregistrisse kantud 10. märtsil 2008. Võlgniku aktsiakapital on 480 000 krooni. Võlgniku ainuaktsionäriks on AS P (kuni 1. aprillini 2009. a oli ainuaktsionäriks PMGAS) ja juhatajaks on JV. Võlgnik tegeles sõiduautode ja väikebusside müügiga, samuti kavatses asuda importima Hiinas toodetud sõiduautosid, kuid probleemide tõttu Hiina sõidukite arvelevõtmisega ning üldise majanduslanguse taustal see äriplaan ei teostunud. Võlgniku majandustegevus on ajutise halduri aruande koostamise ajaks seiskunud. Võlgnikul puudusid ja puuduvad töötajad. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu, kuid ta ei tunnista pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet, väites, et ei ole kunagi allkirjastanud nõude aluseks olevat kompromisslepingut MMC-ga. Võlgnikul puudub kinnisvara ja registrisse kantav vallasvara, tal on arvelduskontod Swedbank AS-is ja Nordea pangas. Swedbank AS-i kontol vabad vahendid puuduvad ning Nordea panga euro konto jääk on 4 015, 42 eurot (62 825 krooni). Võlgniku esitatud andmetel on kassajääk 0, halduril puudub täielik selgus kassas olnud vahendite kasutamise kohta. Nimelt oli võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2008. majandusaasta aruande bilansi kohaselt raha ja pangakontode 31. detsembri 2008. a saldo 36 729 krooni ning esitatud käibeandmike kohaselt 36 728,66 krooni, millest 36 718 krooni asus kassas, samas võlgniku esitatud bilansi kohaselt oli vastav saldo 11 krooni. Käibeandmiku kohaselt vähenes kassa 2009. a jaanuaris 0,29 kroonile ning kassaraamatu kohaselt on toimunud väljamaks "PMUAB majanduskulud". Võlgnik ei ole esitanud infot selle kohta, millele kassajääk kulutati. Võlgniku esitatud 18. jaanuari 2010. a bilansi kohaselt on võlgnikul 1.075.615 krooni suurune lühiajaline nõue PMOÜ vastu. Samas võlgniku Swedbank AS-i konto väljavõttest nähtuvalt on PMOÜ kandnud võlgnikule kokku 865.665,90 krooni ning võlgnik on kandnud PMOÜ-le kokku 5 482 864 krooni. Sellest nähtuvalt peaks pooltevaheline saldo olema 4 617 198,10 krooni võlgniku kasuks. Võlgnik ei ole saldode erinevust selgitanud. Bilansis on kajastatud

Tsiviilasi nr 2-09-57924 täitmise eest (antud juhul PMOÜ kohustuse eest). Kuna võlgniku sõnul ei ole kompromissilepingut üldse sõlmitud, siis selle paikapidamisel ajutise halduri arvates rasket juhtimisviga ei eksisteeri. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt saabus võlgniku püsiv maksejõuetus 2009. aasta sügisel ning maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli üldine majanduslangus ning ootamatult suured kulud, mis kaasnenuks Hiinas toodetud autode arvelevõtmisega EL-is. Lisaks eespooltoodule on maksejõuetuse põhjusteks ka PMOÜ krediteerimine võlgniku poolt, eeldusel, et PMOÜ ei ole võimeline saadut tagastama. Samuti 1 051 411 krooni tasumine O.M.C.I. S.r.l.-le ning hilisem vastava nõude loovutamine ebaadekvaatse loovutustasu eest. Ajutise halduri aruande kohaselt on QMAS maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. QMAS-il puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise halduri hinnangul on võimalik, et võlgniku nõue PMOÜ vastu õnnestuks viimase pankrotimenetluses või selle väliselt (näiteks hagimenetlus) osaliselt või täielikult sisse nõuda, samuti on võimalik, et nõudeõiguse loovutamise lepingu sõlmimisega AS-iga EL on võlgniku juhataja tekitanud võlgnikule kahju ning see õnnestuks osaliselt või täielikult sisse nõuda. Kuna võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude (võimalike hagide esitamisega seotud kulude, s.h riigilõivude) katmiseks, hindab ajutine haldur eespooltoodud nõuete rahuldamise PankrS § 29 lg 2 tähenduses ebatõenäoliseks ning arvab, et QMAS-i pankrotimenetlus tuleks lõpetada PankrS § 29 lg 2 ja 3 alusel raugemise tõttu juhul, kui ükski isik ei deponeeri pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt 200 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri täiendav aruanne Võlgniku reaalne vara koosneb pangakonto kontojäägist ning maksude ettemaksust kokku 69 898 krooni, võlgniku majandustegevus on seiskunud ning teadaolevad võlad moodustavad 1 699 127 krooni. PMOÜ pankrotimenetluse raugemise tõttu on ajutise halduri hinnangul nõue viimase vastu väärtusetu. Selge kohustusena käsitleb ajutine haldur jätkuvalt vaid kohustust PMGAS-i ees. QMAS on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Samas on ajutisele haldurile teadaolevalt algatatud kriminaalasi seoses võlgniku valduses olnud 3 sõiduauto Shuanghuan CEO kadumisega, mis väidetavalt kuulusid OÜ-le M. Võlgniku info kohaselt need sõidukid kuulusid võlgnikule ja on realiseeritud. Täiendava aruande kohaselt on raske juhtimisveana käsitletavad 1 051 411 krooni tasumine O.M.C.I. S.r.l.-le ning tehing, millega loovutati 1 051 411 kroonine nõue 105 141,10 krooni eest, PMOÜ kohustuse täitmise eest ilma igasuguse vajaduse ja vastutasuta võetud kohustus. Võimaliku kahju sissenõudmise alusena näeb ajutine haldur juhatuse liikme vastutusest tulenevalt esitatavat nõuet juhatuse liikme vastu 1 051 411 krooni tasumise eest Itaalia äriühingule O.M.C.I. S.r.l.-le ning hilisema ebaadekvaatse nõude loovutamise eest. Ajutise halduri hinnangul puuduvad käesoleval ajal aga pankrotimenetluses nõuete esitamiseks

Tsiviilasi nr 2-09-57924 vahendid ning menetluse jätkamiseks peaks menetlusse deponeerima vähemalt 100 000 krooni. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 24 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 8 118 krooni ning millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: teabenõuete ja täiendavate teabenõuete koostamine, varade tuvastamine registritest, kohtumine võlgniku esindajaga, dokumentide ja info analüüs, aruande ja täiendava aruande koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja osalemine kohtuistungil. Ajutise halduri tasu kokku 24 600 krooni (20,5 tundi x 1 200 krooni). Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Aivar V välja mõista 4 800 krooni, s.h teabenõuete, tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Tsiviilasi nr 2-09-57924 Kohus, lähtudes ajutise halduri täiendavas aruandes toodust, et pankrotimenetluse kulude katteks tuleks deponeerida vähemalt 100 000 krooni, määras QMAS-i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4 500 eurot ning tegi 06.01.2011 määruses ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda see summa 14 kalendripäeva jooksul. Kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.01.2011, määruse on võlausaldaja esindaja kätte saanud 18.01.2011 ning võlgniku esindaja ja ajutine haldur 19.01.2011. Seisuga 07.02.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise halduri andmetel koosneb võlgniku reaalne vara pangakonto kontojäägist ning maksude ettemaksust kokku 69 898 krooni (4 467,30 eurot), võlgniku majandustegevus on seiskunud ning teadaolevad võlad moodustavad 1 699 127 krooni (108 594,01 eurot). PMOÜ pankrotimenetluse raugemise tõttu on ajutise halduri hinnangul võlgniku nõue viimase vastu väärtusetu, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et QMAS pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud QMAS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. QMAS tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Aivar V on kohtule 14.12.2010 esitanud QMAS ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 20,5 tundi (tunnitasuga 1 200 krooni), s.h: teabenõuete ja täiendavate teabenõuete koostamine, varade tuvastamine registritest, kohtumine võlgniku esindajaga, dokumentide ja info analüüs, aruande ja täiendava aruande koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja osalemine kohtuistungil. Aivar V palub välja mõista ajutise halduri tasu 24 600 krooni (1 572,23 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 8 118 krooni (518,83 eurot) ja kulud summas 4 800 krooni (306,78 eurot). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole menetlusosalised kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 24 600 krooni (1 572,23 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult Aivar V kasuks välja mõista. Ajutise halduri kulud summas 4 800 krooni (306,78 eurot), tuleb võlgnikult Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on piisavad vahendid PankrS § 130 lg 5 regulatsioonile vastavale isikule dokumentide hoiuleandmise kulutuste kandmiseks. QMAS dokumentatsioon tuleb anda hoiule säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile.