Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-33925
Tsiviilasi
JIOÜ hagi KW vastu 1 368,48 euro (21 412,04 krooni) saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja JIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja tehinguline esindaja Ene S Kostja KW(isikukood XXX, elukoht XXX)
Eelistungi toimumise aeg
02.veebruar 2011
Kinnitada JIOÜ ja KW vahel sõlmitud kompromiss:
JIOÜ esitas 21.07.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse KW vastu 22 162,04 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti 11.11.2010 määrusega JIOÜ nõue KW vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. JIOÜ esitas 29.11.2010 hagi KW vastu 21 412,04 krooni saamiseks. Eelistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Hageja esindaja taotleb tasutud riigilõivust 51,13 euro tagastamist. Poolte kompromiss Pooled, lepivad kokku alljärgnevas ja võttes arvesse, et Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-10-33925, milles hageja palub kostjalt välja mõista 1 847,82 eurot. Võttes arvesse, et kostja tunnistab võlgnevust 777,61 eurot ning hageja kohtukulusid summas 178,95 eurot ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel, võttes arvesse, et pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromisslepingu sõlmimise teel, on pooled kokku leppinud kompromisslepingu alljärgnevatel tingimustel: kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 490,01 eurot ja viivisvõla katteks 287,60 eurot ja hageja õigusabikulude katteks 127,82 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 51,13 eurot, kokku 956,56 eurot maksegraafiku alusel: kostja tasub hagejale alates 12.03.2011 igakuiste maksetena 53,14 eurot iga kuu 12.ndaks kuupäevaks 18 kuu jooksul kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma hagejale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumbriga 704083598. Kostja poolt käesolevast kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad pooled kohtul kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-10-33925 menetlus kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Kohus leidis TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hagi esitamisel tasus hageja 29.11.2010 maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is riigilõivu 2 250 krooni viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „Riigilõiv hagilt KW vastu 2-10-33925“. Hageja tasus 14.07.2010 riigilõivu 750 krooni ka maksekäsu kiirmenetluse avalduselt. Seega on hageja menetluses tasunud kokku 3 000 krooni riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eelistungil vähendas hageja põhivõla nõuet 7 667 kroonini. Riigilõivuseaduse lisa 1 (kuni 01.01.2011 redaktsioonis) kohaselt pidanuks hageja tasuma põhivõlalt riigilõivu 1 600 krooni. Kohus leiab, et vastavalt taotlusele tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel
tagastada hagejale riigilõiv 51,13 eurot (800 krooni) ning kanda see arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.