Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

2-10-36362 raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ L.A. K seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 29.07.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ L.A. K pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on ettevõtte olukord 2008.a oluliselt muutunud. Ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid, mille tõttu polnud võimalik jätkata normaalset igapäevast majandustegevust. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kassas raha 67 krooni (4.28 eurot), võlgnik on hinnanud laos oleva kauba väärtuseks 61 126 krooni (3 906.66 eurot) ja arvuti väärtuseks 3 629 krooni (231.94 eurot). Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks 30 000 krooni (1 917.35 eurot). Võlgniku pangakontode jääk on 0 krooni/eurot, sõidukeid võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud ei ole, kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, samuti pole võlgnikul väärtpabereid. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 539 046 krooni (34 451.32 eurot). Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 67 145 krooni (4 291.35 eurot) ja 2010. a majandusaasta seisuga 30.06.2010 tulemuseks oli kahjum 462 896 krooni (29 584.45 eurot). Võlgniku omakapital ei ole alates 2009. a vastanud ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -8 068 krooni (-515.64 eurot) ja seisuga 30.06.2010 seisuga oli võlgniku omakapital -470 964 krooni (-30 100.09 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev majandustegevus oli kahel järjestikusel aastal kahjumlik,

2-10-36362 võlgniku omakapital ei vasta alates 2009. a ÄS § 136 nõuetele ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku põhitegevuskoha asukohaga XXX, Tallinn ees alustati 2008. a ulatuslikku ümberehitust kuni 2009. a juunini. Samuti alustati hoones kapitaalremonti, mille tulemusel vähenes oluliselt klientide arv. Võlgniku juhatuse liige tunnistab kirjalikus seletuses, et püüdis olukorda lahendada ja vähendada igakuist rendimakset, kuid pidas läbirääkimisi suuliselt ja kirjutas läbi lugemata alla uuele rendilepingule, mille tulemusel tekkis võlgnikul täiendav rendikohustus. Võlgnevuse tõttu esitati võlgniku vastu hagi, mis rahuldati summas 94 867.37 krooni (6 063.13 eurot). Pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liige on tunnistanud oma viga, et pidas läbirääkimisi neid dokumenteerimata ja kirjutas alla uuele rendilepingule seda läbi lugemata, mis tõi kaasa võlgniku nimel lepingu sõlmimise võlgnikule kahjulikumatel tingimustel. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liige ilmutanud piisavat hoolsust rendileandja poolt esitatud hagimenetluses ega ole piisavalt kaitsnud võlgniku huve. Kuigi esimese astme kohus tegi otsuse võlgniku kahjuks, on võlgnik esitanud sellele apellatsioonkaebuse, kuid ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-09-21800 keeldunud oma 06.05.2010 määrusega võlgniku apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuna võlgnik ei ole tasunud riigilõivu. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige ilmutanud piisavalt hoolsust võlgniku huvide eest seismisel ja kuna võlgniku kohustused rendileandja ees on üle poole võlgniku kohustustest (539 046 kroonist (34 451.32 eurost) 284 816 krooni (18 203.06 eurot)), siis on võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine vähendanud oluliselt võlgniku maksevõimet. Samuti on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust sellega, et ei ole piisavalt hoolas olnud informatsiooni kogumisel remonttööde teostamise kestvuse väljaselgitamisel, kuna kiire asukoha vahetus ei oleks võimaldanud leida ilusalongile asukoht, mis võimaldanuks klientidele lihtsamat juurdepääsu. Klientide teavitamine asukoha muutmisest kuulunuks samuti hoolsuskohustuse täitmise hulka. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, mis on oluliselt vähendanud võlgniku maksevõimet, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -8 068 krooni (515.64 eurot) ja seisuga 30.06.2010 seisuga oli võlgniku omakapital -470 964 krooni (30 100.09 eurot). Seega ei ole võlgniku omakapital ei vastanud alates 2009. a ÄS § 136 nõuetele ja seetõttu võlgniku juhatuse liikmel tekkis 2009. a pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 29.07.2010, s.o enam kui aasta pärast pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimist. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku vara on oluliselt vähenenud alates pankrotiavalduse esitamise kohustuse tekkimisest ja pankrotiavalduse esitamise seisuga ei piisa võlgniku varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja

2-10-36362 pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. 04.10.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ L.A. K pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni (1 917.35 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ L.A. K ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ L.A. K pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.