Kohtuasja number
2-08-89597
Otsuse kuupäev
07.veebruar 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS P hagi HGOÜ vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
22 520,99 eurot (352 376,91 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS P (registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja: Eva L (Intrum Iustitia AS ); Kostja: HGOÜ (registrikood XXX, XXX); Kostja esindaja: Margus R (Cavere Õigusbüroo OÜ )
Asja läbivaatamise kuupäev
13.detsember 2010
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Eva L ja kostja esindaja Margus R
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista HGOÜ-lt AS P kasuks põhivõlg 18 931,01 eurot (296 205,91 krooni). Välja mõista HGOÜ-lt AS P kasuks viivis 6 673,05 eurot (104 410,50 krooni) ja alates 19.detsembrist 2008 viivis 0,15 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja HGOÜ kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. Hageja ja kostja sõlmisid 22.12.2006 turvateenuse lepingu , mille alusel hageja osutas kostjale mehitatud turvateenust. Hageja esitas lepingu alusel kostjale arveid, kokku summas 352 376,91 krooni. Arvetes ettenähtud tähtaegade jooksul kostja poolt arvete tasumist ei toimunud. Seega oli kostja rikkunud omapoolset kohustust: jätnud tasumata turvateenuse eest 352 376,91 krooni, mistõttu hageja ütles lepingu üles 03.04.2008. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 352 376,91 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 169 123 krooni ja viivis alates 19.12.2008 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,15 % päevas. Hageja ei nõustu kostja tasaarvelduse avaldusega. Hageja leiab, et temal puudub kohustus kostja ees. Tõendamata on varguse toimumine. Samuti ei ole kostja tõendanud, et nn varastatud esemed olid paigaldatud pooleliolevatesse hoonetesse valveobjektil. Hagejat ei olnud eelneval teavitatud nende esemete olemasolust. Kostja väidetav kahju on tõendamata. Kostja arvamus. Kostja leiab, et temal on nõue hageja vastu ning teeb 01.04.2010 nõuete tasaarvestuse avalduse. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning seetõttu on kostjal tekkinud kahju summas 289 743,20 krooni, millises osas kostja tasaarveldab kostja nõudega. Tasaarvestuse tulemusena jääb hagejal nõue kostja vastu summas 62 633,71 krooni. Kostja vaidleb nii põhinõudele kui viivistele täies ulatuses vastu. Tegelikkuses esitas hageja kõik tasumata arved kostjale hilisemalt, kui arvete kuupäevad. Pärast ehitusobjektil toimunud vargusi toimusid poolte vahel läbirääkimised kahju hüvitamiseks. Pooled kohtusid mitmeid kordi. Hageja oli selleks ajaks esitanud kostjale üksnes arve nr 721551, mille osas on kostja ka 27.11.2007 tasaarvelduse avalduse esitas. Seetõttu ei esitanud ka kostja hagejale lepingu lõpetamise avaldust, kuna eeldas, et pooled jõuavad kompromissile. 2008 aasta aprillis teatas hageja, et ei ole nõus mingisuguste kompromissidega, lõpetas kostjaga lepingu ja esitas kostjale kõik varem esitamata arved. Selline käitumine on hageja poolt ilmselt pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega. Arvestades hageja käitumist ja arvete üheaegset hilisemat esitamist oleks isegi nõude põhjendatuse korral viiviste väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Hagiavaldusele lisatud arved nr 806921 ja 806997 on kostja hinnangul täiesti alusetud. Arve nr 806921 on esitatud aasta aega hiljem väidetavalt aasta tagasi osutatud teenuse eest ja arve nr 806997 on esitatud lisana 01.07.2007 arvele nr 713246. Seega on hageja nõue summas 58 221,20 krooni alusetu ja tõendamata, põhjendatud võib olla üksnes summa 4 412,51 krooni. Kostja arvates on hageja poolt esitatud viivisearvestus ka ebaõige.
Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajate M K , U H, T K ja K J ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel oli 22 12.2006 sõlmitud turvateenuse leping , mille kohaselt osutas hageja kostjale mehitatud turvateenust aadressil XXX.
Kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest esialgselt 35 962 krooni kuus ning alates 2.06.2007 49 340 krooni kuus. Lepingu punktis 4.1 oli kostja kohustatud teenuse eest tasuma hageja pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10.kuupäevaks hageja poolt esitatud sellekohase arve alusel. Hageja on kostjale arved esitanud, kuid kostja on jätnud need tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on osutanud kostjale valveteenust kuni lepingu lõppemiseni 03.04.2008. Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved tasumata. Seega on hageja nõue põhjendatud. Asjaolu, et hageja esitas kõik arved koos lepingu lõpetamise avaldusega, ei anna alust osutatud valveteenuse eest mittetasumiseks. Kostja väite kohaselt püüdsid pooled jõuda kokkuleppele. Kuna mõlemaid pooli rahuldava kompromissini pooled poole aasta jooksul ei jõudnud, esitas hageja kostjale arved ning sellist hageja käitumist ei saa lugeda pahatahtlikuks. Arve nr 806997 on esitatud lisana arvele 01.07.2007 nr 713246. Pooled on 25.06.2007 lepingu tingimusi muutnud (t. lk 12). Kuna 2007 juulikuu arve oli esitatud esialgses suuruses, siis on põhjendatud täiendava tasu nõudmine vastavalt poolte kokkuleppele. Seega on hageja nõue summas 352 376,91 põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkt 4.2 kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab tellija viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest võlgnetavalt summalt. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus nõuda viiviseid alates arvetel märgitud maksmise tähtpäeva möödudes, so alates 01.05.2008. Pooled on lepingus kokku leppinud, et tellija tasub osutatud teenuse eest hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks täitja poolt esitatud sellekohase arve alusel. Seega on teenusetasu maksmine seatud sõltuvusse hageja poolt arve esitamisest. Arved on esitatud 2008 aprilli alguses ning tasumise tähtajaks on hageja märkinud 30.04.2008. Järgnevalt käsitleb kohus kostja poolt esitatud tasaarvelduse avaldust. Kostja tasaarveldas hageja nõudega temal väidetavalt tekkinud kahjunõude summas 289 743,20 krooni. Kohus leiab, et kostja kahjunõue, millise tasaarvelduseks ta hagejale avalduse esitas, on osaliselt tõendatud ja põhjendatud. Kostja väite kohaselt tekkis tal kahju seoses hageja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega. Lepingu punkt 3.1 kohaselt vastutab täitja tema süü läbi tellijale täitja poolse lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel tekkinud otsese varalise kahju eest. Kostja leiab, et hageja jättis oma kohustused, tagada kostja varade kaitse, nõuetekohaselt täitmata, mille tulemusel tekkis kostjale varaline kahju. Lepingu punkt 2.1.2 järgi oli hageja kohustatud tagama kostja varade kaitse kuritegelike rünnete eest valveobjektil ja selle ümbruses.
Pooled on alates 01.07.2007 sõlminud turvateenuse lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt osutas hageja kostja objektil mehitatud valveteenust ööpäevaringselt ning tal lasus kohustus objektil kostja varasid kaitsta. Kuna objektil toimusid vargused, siis saab sellest järeldada, et hageja jättis oma kohustused täitmata või ei täitnud neid nõuete kohaselt. Seda, et vargused, mille tagajärjel kostjale väidetavalt tekkis kahju, üldse aset leidsid on tõendatud osaliselt. Põhja Politseiprefektuuri 17.02.2010 teatisest nähtub, et politsei poole on pöördunud kostja kahel korral: ajavahemikul 28.09-29.09.2007 kostja objektidel toimunud sissetung ja ajavahemikul 30.0901.10.2007 toimunud sissetung (t. lk 97). Avalduse kohaselt varastati esimesel juhul 10 Purmo Konvektor tüüpi radiaatorit, kokku maksumusega 25 000 krooni ja teisel juhul 4 soojapuhurit Master, kokku maksumusega 49 600 krooni. Samas on kostja esitanud kahju tõendamiseks OÜ V nimekirja varastatud seadmete kohta: 37 radiaatori, koos lisamaterjalidega maksumus 57 000 krooni, mille kohaselt on 10 radiaatori maksumus kokku 15 405 krooni. Kuna varastatud kütteradiaatorite arv ja maksumus on kostja poolt esitatud tõendites ja tasaarvelduse avalduses märgitud erinevas suuruses, peab kohus tõendatuks 10 radiaatori varguse, mille kohta on politseisse tehtud avaldus. Ei näe põhjust, miks kostja pidi politseisse pöördumisel vähendama varastatud vara hulka. Ka ei ole muid tõendeid varastatud vara hulga kohta. Lähtuvalt OÜ V poolt esitatud tõendist on radiaatorite vargusega tekitatud kahju 15 405 krooni. Kohus leiab, et tõendatud on ka kostjale 4 soojapuhuri vargusega tekitatud kahju summas 40 766 krooni. Kostja ostis uued soojapuhurid ning nende maksumus on tõendatud arve-saatelehega (t.lk 79). Metalluste lõhkumisega tekkinud kahju nõude osas asub kohus seisukohale, et kahju tekkimise põhjuseks oli kostja töötajate endi käitumine, mistõttu ei saa kostja tugineda hageja kohustuste rikkumisele. Hageja on 28.11.2007 vastuses pretensioonile väitnud, et ei ole kindlaks tehtud, kust sissetungijad majja sisenesid, visuaalse vaatluse tulemusel sissemurdmise jälgi ei avastatud. Samas oli üks ustest pooleldi avatud. Seda ust ei saanudki sulgeda, sest ukse vahel paiknes kaabel, mis nähtub ka fotolt (t.lk 92). Kuna nimetatu lihtsustab juurdepääsu väärtustele ning kõrgendab riskiohtu, siis oleks kostja pidanud sellest lepingu punkt 2.2.3 järgi hagejat teavitama, mida ta aga ei teinud. Tunnistaja UH ütlustest nähtub, et uste ja akende sulgemiseni jõuti alles 2008 alguses. 26.11.2007 ja 29.11.2007 toimunud varguste osas kostja politseisse ei pöördunud, mida kinnitab ka tunnistaja KJ. Sanitaartehnika ja parketi varguse toimumise kohta puuduvad tõendid, v.a inventeerimise akt (t. lk 108). Akti on koostanud kostja ise, hageja esindajat juurde ei kutsutud. Tunnistaja TK ütluse kohaselt näidati neile 3 või 4 korterit, kus parketti maas ei olnud. Jutt oli parketi äraviimisest rõdu kaudu, kuid mingeid jälgi maas ei olnud, politseid ei kutsutud. Millegagi peale kostja enda kinnituse, ei ole tõendatud, et vargus üldse toimus. Tunnistaja KJ väitel hagejat varguse avastamisel sündmuskohale ei kutsutud, küll aga teavitati vargusest. Ka on vastuoluline kostja poolt näidatud sanitaartehnika vargusega tekitatud kahju 145 836 krooni (t. lk 85) ja inventeerimise aktis (t. lk 108) kajastatu. Inventeerimise akti kohaselt on varastatud esemeid tunduvalt väiksemas koguses näidatud, kui AS FEB arves, millega kostja tõendab kahju suurust.
Eelnevast lähtudes, leiab kohus, et kostja oli õigustatud tasaarveldada hageja nõudega kahju summas 56 171 krooni (15 405 + 40 766 krooni). Seega pärast tasaarvestust on hagejal nõue kostja vastu summas 296 205,91 krooni ja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 104 410,50 krooni ning sealt edasi alates 19.12.2008 arvestatuna 0,15 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.