Osaühingu D kaebus kohtutäitur Risto S tegevuse ning 12. mai 2010.a otsuse peale täiteasjas nr 027/2009/1159
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende
-
avaldaja: Osaühing D (täitemenetluses võlgnik; registrikood XXX; asukoht XXX)
esindajad -
avaldaja esindaja: juhatuse liige VV
-
puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Risto S
(XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri Risto S tegevus võlgnikult Osaühing D täiteasjas nr 027/2009/1159 kohtutäituri tasu sissenõudmisel 18,85 eurot (kaheksateist eurot ja 85 eurosenti) (s.o 295 (kakssada üheksakümmend viite) krooni) ületavas osas.
Jätta Osaühing D avaldus (kaebus) läbi vaatamata taotluse osas jätta kohtutäituri poolt 2010. aastal tehtud võimalikud kulutused kirjade edastamisel kohtutäituri enda kanda.
4.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja Osaühing D kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: "2-10-30931, riigilõiv määruskaebuse esitamisel". Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.28.06.2010.a esitas Osaühing D (edaspidi avaldaja või võlgnik) kohtule kaebuse kohtutäituri Rsito S 12.06.2010.a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus kohtutäituri tegevusele täituritasu sissenõudmisel täiteasjas nr 027/2009/1159. Avaldaja palub kohtutäituri 12.06.2010.a otsuse tühistada.
2.Avalduse kohaselt jättis kohtutäitur Risto S oma 12.06.2010.a otsusega avaldaja poolt 10.02.2010.a esitatud kaebuse täteasjas nr 027/2009/1159 täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte 18.06.2010.a.
3.Avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole õigustatud nõudma kohtutäituri tasu summas 300 krooni (sh käibemaks) kehtiva kohtutäituri seaduse (KTS) järgi, sest täitemenetlust täiteasjas alustati 08.05.2009.a ning sellele ei saa kohaldada 01.01.2010.a jõustunud kohtutäituri seadust (täpsemalt selle § 34 ja § 32 lg 1). Täitemenetluse tasu tuleb arvestada selle algatamisel kehtinud kohtutäituri seaduse järgi, nagu see on sätestatud ka kehtiva KTS §-is 107. Avaldaja märgib, et täitmisteade edastati võlgnikule elektrooniliselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.11.2009.a. Sellisel juhul ei saa aga kuni 31.12.2009.a kehtinud KTS § 2511 lg 4 järgi nõuda täitemenetluse alustamise tasu. Kohtutäitur püüdis täitmisteadet edastada küll ka kulleri vahendusel, kuid tegi seda ebaõigel aadressil.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
4.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Osaliselt tuleb võlgniku kaebus jätta läbi vaatamata.
2-10-30931
5.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.
6.Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab avaldaja täitemenetluse alustamise tasu nõudmise põhjendatust. Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt nõuab kohtutäitur avaldajalt tasu 09.05.2009.a täiteasjas nr 027/2009/1159 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel. Selle otsuse kohaselt moodustab täitemenetluse alustamise tasu kokku 295 krooni (sh käibemaks 45 krooni). Kõnealuse otsuse sisust sai võlgnik täitetoimikust nähtuva põhjal teada hiljemalt 01.02.2010.a. Seega oli kaebus kohtutäiturile esitatud tähtaegselt.
7.Nii kehtiva KTS § 31 lg 1 kui ka enne 01.01.2010.a kehtinud KTS § 222 lg 1 kohaselt on (oli) kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks kohtutäituri tehtud tasu otsus. Alates 01.01.2010.a kehtiva KTS §-st 107 tuleneb, et enne selle seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Enne 01.01.2010.a kehtinud KTS § 22 lg-test 1 ja 2 tulenevalt koosnes kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Seaduses sätestatud juhtudel oli kohtutäituril õigus täitetoimingute tegemise eest saada lisatasu. Kohtutäituri tasu oli KTS § 221 lg 1 kohaselt üldjuhul kohustatud maksma isik, kelle vastu oli täitmiseks esitatud nõue (täitedokument), v.a seaduses sätestatud juhud (mil kohustatud isikuks oli sissenõudja või muu isik). Sisuliselt samasugune regulatsioon sisaldub ka kehtiva KTS §-des 29 ja 30.
8.Täiteasjas nr 027/2009/1159 täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal (s.o 09.05.2009.a) kehtinud KTS § 2211 regulatsioon seadis täitemenetluse alustamise tasu saamise õiguse ja tasu suuruse sõltuvusse täitmisteate kättetoimetamise viisist. KTS § 2211 lg-st 2 tulenevalt oli täitemenetluse alustamise tasu suuruseks 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi. Täitmisteate kättetoimetamise puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt elektrooniliselt ei võinud KTS § 2211 lg-st 4 tulenevalt täitemenetluse alustamise tasu nõuda. Kohus leiab, et kohtutäituril on praegusel juhul õigus KTS § 2211 lg 2 alusel nõuda täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni (ülalmainitud 09.05.2009.a otsuse alusel). KTS § 2211 lg-st 4 nimetatud erand asjas ei kohaldu, kuna täitmisteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole vaadeldav elektroonilise kättetoimetamisena TsMS mõttes. Elektroonilise kättetoimetamise mõiste on sisustatud TsMS § 314 lg-s 2. Täitmisteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on käsitletav menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamisena (TsMS § 317).
9.Täitemenetluse alustamise tasu nõue on vastavalt enne 01.01.2010.a kehtinud KTS § 23 lg-le 1 täitmisteate kättetoimetamisega ka sissenõutavaks muutunud (alates 01.01.2010.a kehtiva KTS § 32 lg 1 järgi muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega). Täitmisteate saab lugeda võlgnikule kätte toimetatuks 16.11.2009.a. Kohtutäitur on täitmisteate võlgnikule kätte toimetanud avalikult, avaldades täitmisteate
andmed 03.11.2009.a väljaandes Ametlikud Teadaanded (rubriigis täitekutsed). Vastavalt TMS § 24 lg-s 5 sätestatule loetakse sellisel juhul täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg-st 1 ning § 136 lg-test 6, 8 ja 9, saab täitmisteate kätte toimetatuks lugeda hiljemalt 16.11.2009.a.
10.Siiski ei ole õigustatud täituritasu (täitemenetluse alustamise tasu) nõudmine avaldajalt 300 krooni ulatuses. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal (s.o 09.05.2009.a) kehtinud KTS § 2211 lg-st 2 tulenevalt on täitemenetluse alustamise tasu suuruseks käesoleval juhul 250 krooni. Enne 01.01.2010.a kehtinud KTS § 242 kohaselt lisandus kohtutäituri tasule käibemaks (nii on see ka kehtiva KTS § 32 lg 3 järgi). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise ajal oli vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg-le 1 käibemaksu üldiseks määraks 18%. Alates 01.07.2009.a on käibemaksumäär 20%, kuid viimatinimetatud kuupäeval jõustunud seadusemuudatustele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu. Seega saab praegusel juhul nõuda avaldajalt kohtutäituri tasule lisanduva käibemaksu tasumist 18-protsendilisest maksumäärast lähtudes ehk 45 krooni. Sellise käibemaksu summa on kohtutäitur märkinud ka 09.05.2009.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusse, kuid vaidlustatud 12.06.2010.a otsusest ning võlgnikuga peetud elektroonilisest kirjavahetusest nähtuvalt asunud lisanduvat käibemaksu sisse nõudma 20protsendilisest maksumäärast lähtuvalt (50 kr). Kohtu hinnangul on kohtutäituri tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel 295 krooni ületavas osas olnud õigusvastane. Selles osas tuleb avaldaja kaebus rahuldada.
11.Käesoleva kohtumääruse tegemise hetkeks on Eesti kroon maksevahendina käibelt kõrvaldatud ning ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis on euro. Vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg-le 3 ei muuda aga krooni käibelt kõrvaldamine õigusliku vahendi ühtki tingimust, ei vabasta ühegi õigusliku vahendi kohase kohustuse täitmisest ega anna poolele õigust sellist vahendit ühepoolselt muuta või lõpetada, kui õigusliku vahendi tingimustest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi esimese ja teise lõike järgi toimub krooni ümberarvestamine euroks euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3 ning selliselt saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. 295 Eesti krooni ümberarvestatuna osundatud ümberarvestuskursi alusel moodustab 18,85 eurot.
12.Seonduvalt avaldaja seisukohtadega märgib kohus, et varemkehtinud KTS § 23 lg 1 kohaldamise kontekstis tuleb eristada tasunõude tekkimise ja selle nõude sissenõutavaks muutumise ajahetke (mis omavahel ei kattu). Õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu tekkis täituril juba täiteasjas täitemenetluse algatamisel ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vormistamisel, kuid enne täitmisteate saamist ei olnud võlgnikul kohustust seda nõuet rahuldada (võlgnik eelduslikult ka ei teadnud kõnealuse kohustuse olemasolust).
13.Täitetoimiku materjalidest nähtuvalt on avaldaja sundtäidetava nõude 24.09.2009.a sissenõudja ees tõepoolest nõuetekohaselt täitnud (tasunud 3000 kr). Seega on sissenõudja nõue rahuldatud enne täitmisteate kättetoimetamist. Samas ei välista nimetatud asjaolu võlgniku täitemenetluse alustamise tasu maksmise kohustust, sest sissenõudja poolt täitemenetluse algatamise avalduse esitamise ajal (08.05.2009.a) oli nõue avaldaja poolt rahuldamata. Enne 01.01.2009.a kehtinud KTS § 2518 lg-st 3 tulenes, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast
2-10-30931 sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda (üksnes) menetluse alustamise tasu maksmist (sisuliselt sama põhimõte on sätestatud ka alates 01.01.2009.a kehtiva KTS § 41 lg-s 1).
14.Kohtule esitatud kaebuses on võlgnik palunud jätta kohtutäituri poolt 2010. aastal tehtud võimalikud kulutused kirjade edastamisel kohtutäituri enda kanda. Sellist taotlust 10.02.2010.a kohtutäiturile esitatud kaebus ei sisalda. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik ei ole selles osas järginud kaebuse esitamisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korda kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaebuste esitamise eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS § 477 lg-st 1 ja § 423 lg 1 p-st 1, jätab kohus selles osas avaldaja kaebuse läbi vaatamata.
15.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja Osaühing D kanda. Kohus märgib seejuures, et hagita menetluses peab menetluskulud üldjuhul kandma isik, kelle huvides menetlus algatati. Taolist järelust toetab ka TsMS § 476 lg 1, mille kohaselt algatatakse hagita menetlus kohtu omal algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel. Käesolev kohtumenetlus on algatatud võlgniku huvides ning tema poolt esitatud avalduse alusel. Kohtu hinnangul puuduvad ka alused menetluskulude erandlikuks jaotamiseks TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 172 lg 1 teises lauses sisalduva normi mõtte kohaselt võiks tulla erandlik kohtukulude jagamine kõne alla eelkõige neil juhtumitel, kus seda õigustavad hagita menetluse käiku mõjutanud asjaolud, millest seadus nimetab tarbetute taotluste, väidete või tõendite esitamist. Samuti tuleb avaldaja kanda jätta menetluskulud osas, milles kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg-st 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
16.Tulenevalt TMS § 218 lg-st 3 võivad avaldaja ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.