Tsiviilasi nr 2-10-38458
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.veebruar 2011.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-38458
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Mxxxx Lxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
2527,85 eurot( 39 552,19 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006), esindaja: Artur Maljukov( Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Mxxxx Lxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e- mail: xxxxxxxxxxxxxxxxxx )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
BIGBANK AS hagi MxxxxxLxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Mxxxx LxxxxxxxxBIGBANK AS-i kasuks 3858,94 eurot( kolm tuhat kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 94 euro senti)s.o. 60 379,24 krooni võlgnevuse katteks. Sellest 2527,85 eur( 39 552,19 krooni) on tagastamata krediidisumma, 352,83 eur( 5 520,65 krooni) sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 84,24 eur( 1 318 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulu ja 894,02 eur( 13 988,40 kr) sissenõutavaks muutunud viivis; Mõista välja Mxxxx Lxxxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks viivis alates 10.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,76% tagastamata krediidisummalt ( seisuga 04.02.2011.a. 2527.85 eurot ehk 39552.19 krooni) aastas. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Mxxxx Lxxxxxxx kanda. Mõista välja Mxxxx Lxxxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks 488,92 eurot, s.o.7650 krooni menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni ja dokumendi
1 (4)
väljatrüki eest tasutud riigilõiv 150 krooni. Mõista välja Mxxxx Lxxxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks 95,87 eurot, s.o.1500 krooni õigusabikulude katteks. Mõista välja Mxxxx Lxxxxxxxxxx 1,79 eurot, s.o.28 krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbangas või kontole nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
BIGBANK AS esitas 09.08.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxx Lxxxxxxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise ning intressi nõudes. Kohus saatis e- posti teel kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 05.10.2010.a. MxxxxxLxxxxxxxxvastas kohtule 05.10.2010a saadetud e- kirjas( tl 32), et tunnistab hagi ja sooviks asja lahendada kirjalikus menetluses, kompromissiga. Kohus edastas kostja vastuse hagejale. Hageja edastas 08.10.2010a kohtule teate, et poolte vahel käivad läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks ja hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kompromissi sõlmimisel on lubatud see koheselt kohtule esitada ja kompromisslepingu sõlmimise ebaõnnestumisest kohut informeerida. 05.01.2011a saatis kohus hagejale päringu, ning 06.01.2011a korduspäringu, saamaks infot asjade kulu kohta. Hageja on kinnitanud kohtu kirja kättesaamist 06.01.2011a, kuid vastust ega kompromisslepingut ei ole kohtule esitatud.
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 15.10.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0701833/15st (edaspidi leping), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 07.08.2008 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 10 000 kr võrra. Krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks oli kokku 2 536,24 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 39 683,57 Eesti krooniga. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 24,76% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldatakse BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused).
2 (4)
Kostja kohustus tasuma hagejale maksegraafiku järgseid regulaarseid makseid alates 15.08.2008, mida kostja ei teinud. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja kuna kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg.1 sätestab: Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja on lepingu üldtingimuste p.6.1 näinud ette tarbijaga sõlmitud lepingu puhul viivise nõudmise seaduses sätestatud maksimaalses määras. Sellises olukorras võib kostjalt kui tarbijalt sissenõutav viivisesumma kujuneda teda kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks, mistõttu kohus piirab kostjalt sissenõutavat viivisesummat põhivõla summaga. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel viivitamata täidetavaks. TsMS § 430 lg.1 sätestab: pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Seega: kui pooled on sõlminud asjas kompromissi, on see võimalik kinnitada ja menetlus asjas lõpetada kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel ja koopiate tegemisel tasutud riigilõivu kokku summas 7650 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik
3 (4)
Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.