Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.07.2005.a lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenuseid. Kostja on kasutanud teenuseid nende eest tasumata. Sellest tulenevalt võlgneb kostja põhivõlana 1382,40 krooni. Pooled olid leppinud kokku ka viivises määraga 0,2 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 1381,40 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 2763,80 krooni. Kostja vastus Kostja leidis, et hagi on aegunud. Kui kohus peaks hagi rahuldama, siis palub kostja anda võimaluse tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 200-300 krooni kuus, kuna kostja on töötu. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 06.07.2005.a sõlminud lepingu Aktsiaseltsi S toodete ja teenuste kasutamiseks. Hageja on 2005.a esitanud kostjale teenuste eest arveid, millest hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata 1382,40 krooni. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Lepingu üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda maksega viivitamise korral viivist 0,2 % päevas võlgnetavalt summalt. Hageja nõuab kostjalt viivist 1381,40 krooni. Kohtu hinnangul ei ole hagi aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas nõude aegumistähtaeg 2005.a lõppemisest. Hageja on esitanud 20.06.2008.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. See jäeti 28.11.2008.a määrusega rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus määrus 04.12.2008.a. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Vastavalt TsÜS § 160 lg 3, nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. TsÜS § 168 lg 1 sätestab, et aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega peatus aegumine 20.06.2008.a ja peatumine lõppes 04.12.2008.a. Seda aega ei saa aegumistähtaja hulka lugeda. Hagiavaldus esitati kohtusse 06.04.2009.a. Seega ei ole hagi aegunud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 1382,40 krooni ja viivise nõue summas 1381,40 krooni põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu

Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 88,35 eurot ja viivis 88,29 eurot, kokku 176,64 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 63,91 eurot ning õigusabikulu summas 31,96 eurot (500 krooni), kokku 95,87 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 200-300 krooni kuus. Hageja nõustus sellega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnevus 176,64 eurot ja menetlukulud 95,87 eurot, kokku 272,51 eurot igakuiste osamaksetena summas 12,78 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.