Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

AS SEB Pank (endise ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja HK sõlmisid 02.02.2006 rahvusvahelise krediitkaardi lepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale 02.02.2006 Visa Platinum krediitkaart kuu krediidilimiidiga 3 195,58 eurot. Laenulepingu p 4.1 alusel leppisid hageja ja kostja kokku maksimaalse summa, mille piires andis hageja kostjale igal kalendrikuul 1-st kuupäevast viimase kuupäevani krediiti. Laenulepingu kohaselt oli kuu krediidilimiit 3 195,58 eurot, mida 24.07.2007 suurendati 6 391,16 euroni ning 13.12.2007 19 173,49 euroni. Kostja kasutas 2009.a. veebruaris krediidilimiiti 19 297,61 euro ulatuses ning 2009.a. märtsis 16 440,63 euro ulatuses. Laenulepingu p 6.1 kohaselt oli hagejal õigus debiteerida kõik krediitkaardiga tehtud toimingute summad, intressid, viivised ja hinnakirja kohased teenustasud Makseperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval. Juhul, kui maksepäev langes nädalavahetusele või riiklikule pühale, loeti maksepäevaks sellele järgnev tööpäev. Laenulepingu p 6.2 kohaselt kohustus kostja tagama, et arvelduskontol on kogu maksepäeva jooksul piisavalt rahalisi vahendeid Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata lepingujärgsed maksed. 21.05.2009 edastas hageja kostjale kirjaliku teatise laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta kostja poolt hagejale avaldatud aadressil. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja nõue 30.09.2010 seisuga on põhiosa summas 35 690,45 eurot ja põhiosa viivis summas 4 461,95 eurot kokku 40 152,40 eurot. Hageja palub välja mõista kokku 40 152,40 eurot ja TsMS § 367 viivis seaduses sätestatud määras tagastamata põhiosalt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 10.01.2010 on hageja esitanud seisukoha kostja vastuse osas, mille kohaselt kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta kasutas 2009. aasta veebruaris Krediidilimiiti 19 297,61 euro ulatuses ja 2009. aasta märtsis 16 440,63 euro ulatuses. Seda asjaolu tõendavad ka krediitkaardi väljavõtted ning laenukonto liikumiste aruanne, millest nähtub, et kostja oli ka varem, teinud krediitkaardiga tehinguid suuremas summas kui 3 195,58 eurot kuus ning tagastanud kasutatud krediidilimiidi vastavalt laenulepingule. Järelikult oli kostja teadlik talle võimaldatud krediidilimiidi suurusest ning aktsepteeris seda laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja väidete kohaselt käitus hageja hea usu põhimõtte vastaselt, kui ei teostanud oma laenulepingu punktist 4.9.3 tulenevat õigust keelduda kostja poolt edastatud, kuu krediidilimiiti ületava korralduse täitmisest. Hageja ei nõustu kostja väitega, kuivõrd suurendas kostja taotlusel kuu krediidilimiiti kostja poolt soovitud summani ning lähtus kostja poolt edastatud korralduste täitmisel uuest kuu krediidilimiidist. Kostajal see-eest oli laenulepingu punktist 4.2 tulenev kohustus mitte teha kuu krediidilimiiti ületavaid toiminguid. Kui kostja väidab, et aktsepteerib kuu krediidilimiiti ainult 3 195,58 euro ulatuses, tunnistab ta sellega ka et käitus teadlikult

pahauskselt, tehes krediitkaardiga korduvalt toiminguid ulatuses, mis ületasid talle väidetavalt teadaolevat kuu krediidilimiiti. Laenulepingu punktis 4.13.3 kohaselt oli hagejal õigus krediitkaardi kasutamine blokeerida, kui hagejale on teatavaks saanud asjaolu, millest lähtudes võib mõistlikult järeldada, et kostja maksevõime on vähenenud. Kostja kasutas 2009. aasta veebruaris Krediidilimiiti 19297,61 euro ulatuses. Nimetatud summa tagastamise ja intressi tasumise tähtpäev saabus 20.03.2009. Kostja arvelduskontol oli maksepäeval ainult 31,11 eurot. Seetõttu edastas hageja kostjale 25.03.2009 võlgnevuse teatise, milles informeeris kostjat võlgnevusest ning sellest, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus krediitkaardi kasutamine alates 31.03.2009 blokeerida. Kostja võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt blokeeris hageja krediitkaardi kasutamise 31.03.2009. 2009. aasta märtsis, s.t. võlgnevuse tekkimisele ja krediitkaardi kasutamise blokeerimisele eelnenud aja jooksul kasutas kostja krediidilimiiti 16440,63 euro ulatuses. Hagejal puudus alus varem kostja maksevõimes kahelda. Lühiajalised hilinemised laenumaksete tasumisega ei ole alati tingitud maksevõime vähenemisest. Hageja kasutas oma õigust krediitkaardi kasutamine blokeerida kohe, kui kostja hageja meeldetuletusele võlgnevuse kohta ei reageerinud. Hageja on välja toonud asjaolu, et kostja on kolmel järjestikusel maksepäeval viivitanud täielikult või osaliselt krediidisumma tagasimaksmise ja/või intressi tasumisega. Hageja rõhutab siinkohal, et nimetatud teatis oli laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatis. Krediitkaardi kasutamine blokeeriti võlgnevuse tõttu juba 31.03.2009, seega on siinkohal alusetu kostja viide nimetatud teatisele. Juhul, kui kohus siiski leiab, et hageja laenulepingust tulenev nõue on ainult 6 391,16 eurot, millele lisandub proportsionaalselt vähendatud viivis, palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista võlgnevuse summas 29 299,29 euro ning viivise nimetatud summalt seaduses sätestatud määras alates 25.03.2009 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni vastavalt VÕS §-le 1028.

KOSTJA VASTUS HAGILE

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hagi esitamise seisuga on nõue 40 152,40 eurot ja viivis protsendina põhinõudest alates 01.10.2010 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kostja leiab, et hagis esitatud nõue on osaliselt tõendamata ning tuleb seega jätta rahuldamata. Vastavalt laenulepingu p 4.9.3 oli hagejal õigus kostja poolt edastatud korraldus täitmata jätta, kui korraldus ületab kehtestatud kuu krediidilimiidi. Hageja on käitunud kostja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ei keeldunud korralduse täitmisest ning laskis kostjal ületada kuu krediidilimiiti enam kui 6 korda ning 2009. a märtsis enam kui 5 korda. Samuti leiab kostja, et hagejale oli juba varem selge, et kostja maksevõime on oluliselt vähenenud ning kui ta oleks soovinud käituda kostja suhtes heauskselt, oleks ta vastavalt laenulepingu 4.9.3 jätnud kuu krediidilimiidi ületavas summas tehtavad korraldused täitmata. Kostja tunnistab hageja nõuet maksimaalselt kahe kuu krediidilimiidi osas, s.o 6 391,16 euro ulatuses. Sellest tulenevalt pole põhjendatud ka hageja viivisenõue ning seda tuleks vähendada proportsionaalselt, võttes arvesse põhivõlgnevust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-48668 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: - hageja ja kostja vahel on sõlmitud 02.02.2006 rahvusvahelise krediitkaardi leping nr XXX, mille alusel väljastati kostjale 02.02.2006 Visa Platinum krediitkaart kuu krediidilimiidiga 3 195,58 eurot. - Laenulepingu p 4.1 alusel leppisid hageja ja kostja kokku maksimaalse summa, mille piires andis hageja kostjale igal kalendrikuul 1-st kuupäevast viimase kuupäevani krediiti. - Laenulepingu kohaselt oli kuu krediidilimiit 3 195,58 eurot, mida 24.07.2007 suurendati 6 391,16 euroni ning 13.12.2007 19 173,49 euroni. - Kostja kasutas 2009.a. veebruaris krediidilimiiti 19 297,61 euro ulatuses ning 2009.a. märtsis 16 440,63 euro ulatuses. Poolte vahel on vaidlus nõude suuruse osas. Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Laenulepingu p 4.1 alusel leppisid hageja ja kostja kokku maksimaalse summa, mille piires andis hageja kostjale igal kalendrikuul 1-st kuupäevast viimase kuupäevani krediiti. Laenulepingu kohaselt oli kuu krediidilimiit 3 195,58 eurot, mida 24.07.2007 suurendati 6 391,16 euroni ning 13.12.2007 19 173,49 euroni. Kostja kasutas 2009.a. veebruaris krediidilimiiti 19 297,61 euro ulatuses ning 2009.a. märtsis 16 440,63 euro ulatuses. Kostja leidis oma vastuses, et hagis esitatud nõue on osaliselt tõendamata. Vastavalt laenulepingu p 4.9.3 oli hagejal õigus kostja poolt edastatud korraldus täitmata jätta, kui korraldus ületab kehtestatud kuu krediidilimiidi. Hageja on käitunud kostja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ei keeldunud korralduse täitmisest ning laskis kostjal ületada kuu krediidilimiiti. Kohus ei pea tõendatuks kostja väiteid, et hageja alusetult andis talle krediiti kordades suuremas ulatuses, kui kokkulepitud krediidilimiit. Hageja poolt esitatud lindistuste kohaselt kostja taotles kahel korral krediidilimiidi suurendamist, mille on hageja ka aktsepteerinud. Kostja ei ole antud tõendit kummutavaid väiteid esitanud. Seetõttu kohus peab tõendatuks, et kostja taotles ise krediidilimiidi suurendamist, mis hageja poolt ka aktsepteeriti. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja on taotlenud krediidilimiidi suurendamist, mida hageja ka aktsepteeris, on ainetud kostja vastuväiteid selle kohta, et hageja on käitunud kostja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik,

VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Krediitkaardi leping on oma olemuselt laenuleping. VÕS § 396 lg 1 järgi on kostjal kohustus laenulepingu järgi saadu tagastada ning tasuda VÕS § 113 lg 1 järgi viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja on andud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks vastavalt VÕS § 114 lg 1. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ning hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 ja lg 6 järgi nõuda kohustuse täitmist ja viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Laenulepingu kohaselt oli kuu krediidilimiit 3195,58 eurot, mida 24.07.2007 suurendati 6 391,16 euroni ning 13.12.2007 19 173,49 kroonini. Kõnealuse osas on kohus tuvastanud antud asjaolude paikapidavuse ning ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja on möönnud, et kasutas 2009.a. veebruaris krediidilimiiti 19 297,61 euro ulatuses ning 2009.a. märtsis 16 440,63 euro ulatuses. Kostja leidis omapoolses vastuses, et hageja on käitunud kostja suhtes hea usu põhimõtte vastaselt, kuna ei keeldunud korralduse täitmisest ning laskis kostjal ületada kuu krediidilimiiti enam kui 6 korda ning 2009. a märtsis enam kui 5 korda. Samuti leidis kostja, et hagejale oli juba varem selge, et kostja maksevõime on oluliselt vähenenud ning kui ta oleks soovinud käituda kostja suhtes heauskselt, oleks ta vastavalt laenulepingu 4.9.3 jätnud kuu krediidilimiidi ületavas summas tehtavad korraldused täitmata. Kohus leiab, et kõnealused kostja vastuväited on ainetud ning tõendamata. Kostja ei ole veenvalt põhistanud, milles seisneb hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine. Õige on hageja seisukoht, et kui kostja aktsepteerib kuu krediidilimiiti 3 195,58 euro ulatuses, tunnistab kostja sellega, et käitus teadlikult pahauskselt, tehes krediitkaardiga korduvalt toiminguid ulatuses, mis ületasid talle väidetavalt teadaolevat kuu krediidilimiiti. Hagejal oli õigus lepingu punkti 4.13.3 (tl 8) alusel kaardi kasutamine blokeerida kui hagejale on teatavaks saanud asjaolu, millest lähtudes võib mõistlikult järeldada, et kostja maksevõime on vähenenud, kuid nimetatud asjaolu ei ole antud asjas tuvastatud ning esitatud asjaoludest ei selgu, et hagejal oleks esinenud alus kostja maksevõimes kahelda. Üksnes maksetega viivitamine taolise hinnangu andmiseks eeldusi ei täida. Hageja on arvestanud viivist vastavalt laenulepingu punktile 9.4.3 perioodil 20.30.200930.09.2010 (tl 17). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt taotletavate summade arvestuslikus osas. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus kokku 40 152,37 eurot, mis koosneb põhivõlast 35 690,45 eurot ja viivisest 30.09.2010 seisuga summas 4 461,95 eurot. Hageja on taotlenud tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Kostjalt tuleb välja mõista pärast hagiavalduse esitamise sissenõutavaks muutunud viivis ja pärast kohtotsuse tegemist tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest 01.10.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.