479,34 eurot (7 500 krooni) Hageja ROÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja Darbi-Julia T Kostja KT(isikukood XXX, elukoht XXX) lihtmenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Ärakuulamise aeg Ärakuulamisel osalenud isikud
30.11.2010 ja 20.01.2011 Hageja volitatud esindaja Darbi-Julia T Kostja KT
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista KT’elt võlgnevus 479,34 (nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 34 senti) eurot (7 500 krooni) ja lepingutasu 21,79 (kakskümmend üks eurot ja 79 senti) eurot (341 krooni) ROÜ kasuks.
3.Välja mõista KT’elt viivis 295,27 (kakssada üheksakümmend viis eurot ja 27 senti) eurot (4 620 krooni) ja alates 17.09.2010 viivis 0,2% päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.ROÜ esitas kohtule avalduse KT’elt maksekäsu kiirmenetluses 17 494 krooni saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 19.08.2010 määrusega on Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu.
3.19.09.2010 esitas ROÜ kohtule hagi KT vastu võla saamiseks Asjaolud ja hageja nõue
4.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks: põhinõude summas 479,34 eurot (7 500 krooni); laenulepingutasu (intress) 21,79 eurot (341 krooni); meeldetuletustasu summas 33,94 eurot (531 krooni); sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 295,27 eurot (4 620 krooni); sissenõutavaks muutunud viivise meeldetuletustasudelt summas 16,45 eurot (257,36 krooni); jooksva viivise 0,2% päevas põhinõudelt alates 17.09.2010 kuni kohase täitmiseni; jooksva viivise 0,2% päevas meeldetuletustasudelt alates 17.09.2010 kuni kohase täitmiseni ja menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 20.01.2011 toimunud istungil loobus hageja meeldetuletustasust summas 33,94 eurot (531 krooni), sissenõutavaks muutunud viivise meeldetuletustasudelt summas 16,45 eurot (257,36 krooni) ja jooksvast viivisest 0,2% päevas meeldetuletustasudelt alates 17.09.2010 kuni kohase täitmiseni.
5.Kostja esitas 13.10.2009 hageja veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu laenutaotluse 479,34 euro (7 500 krooni) suuruse tarbimislaenu saamiseks ning sooviga tasuda laen ühes osas, 30 kalendripäeva jooksul, s.o hiljemalt 12.11.2009. Hageja rahuldas kostja taotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu nr. XXX ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval kostja SEB Panga arveldusarvele tarbimislaenu summas 479,34 eurot (7 500 krooni). Laenulepingu üldtingimuste punkti 4.2.5. kohaselt kohustus kostja 479,34 euro (7 500 krooni), ühe osamakse- ja 30 kalendripäevase tasumistähtajaga laenult tasuma lisaks laenu põhiosale lepingutasu ehk intressi 21,79 eurot (341 krooni).
7.28.01.2010 sõlmisid pooled võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, kuid kostja hagi esitamise seisuga ühtegi makset hagejale teinud ei ole.
8.Vatsavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 8.1.4 kohustus kostja, kes ei tagasta laenu tähtaegset, tasuma hageja nõudel, muu hulgas, võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu 177 krooni. Hageja väljastas kostjale 18.11.2009, 20.02.2010 ja 26.02.2010 kirjalikud meeldetuletused, mille eest kostja kohustub hagejale tasuma 33,96 eurot (531 krooni).
9.Vastavalt laenulepingu punktile 8.2.1 on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla kostjale ebamõistlikult koormav, vähendab hageja viivisemäära, hea usu põhimõttest lähtudes 0,2% päevas ning vähendades seda omakorda põhisummani, misjärel on kostjal hagi esitamise kuupäeva seisuga tasumata põhinõudelt ja meeldetuletusteatistelt kogunenud viivis kogusummas 311,72 eurot (4 877,36 krooni).
10.Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud vastuväite, et ei ole kunagi laenu võtnud, laenu on võtnud kostja nimel ja omastanud OP, mille osas on kosja üle kuulatud Põhja Prefektuurid ja,
mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Hagejale teadaolevalt kriminaalmenetlust algatatud ei ole ning hageja poole ei ole keegi selgituste saamiseks pöördunud. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et väidetavas algatatud kriminaalasjas oleks keegi kahtlustatavaks tunnistatud või kahtlustatavana üle kuulatud. Samuti märgib kostja, et kui kostja on ise võimaldanud kolmandal isikul kasutada oma dokumente ja salastatud andmeid, siis vastutab selle eest kostja.
11.Hageja märgib, et esmakordsel laenu taotlemisel on tulnud kostjal registreerida ennast hageja veebikeskkonnas kasutajaks kinnitades selle käigus oma kontonumbri ning isikuandmete samasust panga kaudu autentimisel. Saata esitatud andmete, s.h. mobiiltelefoni numbrit, kinnitav SMS hageja poolt märgitud numbril. Esitada laenutaotlus, kus kostja kinnitab laenulepingu üldtingimusi ja nendest arusaamist, peale mida saadetakse laenulepingu põhitingimused kostja poolt registreerimisel märgitud e-posti aadressile. Saata laenutaotlust kinnitava SMS hageja poolt märgitud mobiiltelefoninumbril (1241), andes sellega oma lõpliku nõustumuse laenulepingu sõlmimiseks. Kinnitada esitatud andmete õigsust hageja laenuhalduritele, kellega lepitakse ka kokku kostjale sobivaim isikutuvastuskoht, Eesti Posti lähim postkontor või hageja esindus. Tuvastada isikusamasust isikuttõendava dokumendi alusel kokkulepitud tuvastuspunktis. Peale tuvastusandmete laekumist hagejale väljastatakse laen kostja arveldusarvele. Eeltoodud protsess on läbitud ka kostja poolt juba 11.06.2009, mil kostja on taotlenud hageja juures esmakordselt laenu. Isikusamasuses tuvastuse kinnitus tõendab isikusamasust kostja isikutunnistusega (IDkaart). Järgmistel kordadel, laenu taotlemistel, on vaja kostjal esitada läbi hageja veebikeskkonna, kuhu ta logib sisse oma kinnitatud paroolidega, laenutaotlus. Kinnitada taotluse esitamist kinnitussõnumiga, juhul, kui kostja ei kinnita 48 tunni jooksul, arvates laenutaotluse esitamisest, oma laenutaotluse soovi, lükatakse laenutaotlus automaatselt aegumise tõttu tagasi, st. tühistatakse. Kostjale on väljastatud, enne käesoleva hagi aluseks olevat laenu, laene seitsmel korral. Ühel korral on kostja laenutaotlus lükatud tagasi selle aegumise tõttu, st. kostja ei ole saatnud, peale laenutaotluse esitamist, hagejale kinnitussõnumit, mis toimus alles 07.10.2009, st. peale seda kui kostja oli saanud hagejalt juba seitsmel korral laenu ja enne seda, kui kostja sai hagi aluseks oleva laenu. Isegi, kui eeldada, et laenud, või enamus võetud laenudest, on võtnud keegi teine kostja nimele, ei ole millegagi tõendatud, et seda on tehtud ilma kostja nõusolekuta ja kostja teadmata. Lisaks märgib hageja, et dokumentide jms. kergekäelist ümberkäimist kostja poolt ei saa hageja vältida ega muul moel kontrollida, mistõttu sellest tulenevad kuritarvitamised ei või hagejat kahjustada. Kostja vastus
12.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud õige kostja vastu.
13.Kostja ei ole esitanud hagejale laenutaotlust, samuti ei ole kostja sõlminud hagejaga maksegraafikuid. Laenutaotluse esitas kostjale teadmata kostja onupoeg OP, olles eelnevalt pettusega omastanud kostja SEB internetipanga kontoparoolid. Hageja on edastanud lepingu nr XXX e-posti aadressile XXX, mis ei ole kostja loodud e-posti aadress ja kuhu kostjal puudub igasugune juurdepääs. Kostja märgib, et kirjalikud meeldetuletused on edastatud aadressile XXX, Tallinn, mida kostja üüris perioodil 01.08.2009-01.11.2009, 18.11.2009 kostja enam nimetatud aadressil ei elanud. Seega ei olnud kostja teadlik, et kostja sugulane on kostja identiteeti varastades tekitanud kostja nimel kohustusi tulenevalt laenulepingust. Kostja avastas laenuvõtmise alles 2010, kuna kasutab SEB arvelduskontot harva. OP suhtes kriminaalasja algatamiseks on kostja pöördunud ka politsei poole, samuti on kostjale teada, et OP suhtes on varem pöördutud politsei poole seoses omastamise süüdistustega. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Ärakuulamine toimus 30.11.2010 ja 20.01.2011, kuhu ilmusid hageja esindaja ja kostja.
15.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 13.10.2009 on poolte vahel sõlmitud interneti vahendusel laenuleping nr XXX (tl 27), mille kohaselt võimaldas hageja kostjal võtta kiirlaenu summas 479,34 eurot (7 500 krooni) lepingutasuga (intress) 21,79 eurot (341 krooni). Hageja kandis 13.10.2009 kostja kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas laenu summas 479,34 eurot (7 500 krooni) (tl 28). Kostja kohustus laenu summas 479,34 eurot (7 500 krooni) ja lepingutasu summas 21,79 eurot (341 krooni) tagasi maksma hiljemalt 12.11.2009. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 479,34 eurot (7 500 krooni) ja lepingutasu summas 21,79 eurot (341 krooni). Kostja väitel ei ole ta ise esitanud hagejale laenutaotlust, samuti ei ole kostja sõlminud hagejaga maksegraafikuid, vaid kostjale teadmata esitas laenutaotluse kostja onupoeg OP, olles eelnevalt pettusega omastanud kostja SEB internetipanga kontoparoolid (tl 58-59). Hageja on edastanud lepingu nr XXX e-posti aadressile XXX, mis ei ole kostja loodud e-posti aadress ja kuhu kostjal puudub igasugune juurdepääs. Kostja märgib, et kirjalikud meeldetuletused on edastatud aadressile Tallinnas XXX, mida kostja üüris perioodil 01.08.2009-01.11.2009, kuid alates 18.11.2009 kostja enam nimetatud aadressil ei elanud. Seega ei olnud kostja teadlik, et tema sugulane on kostja identiteeti varastades tekitanud kostja nimel kohustusi tulenevalt ülalmärgitud laenulepingust. Kostja avastas laenuvõtmise alles 2010 jaanuaris SEB arvelduskontot kasutades. OP suhtes kriminaalasja algatamiseks on kostja pöördunud ka politsei poole (tl 60-112), samuti on kostjale teada, et OP suhtes on varem pöördutud politsei poole seoses omastamise süüdistustega. Kohus asub seisukohale, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Laenutaotlus on sõlmitud läbi interneti, kasutades selleks kostjale väljastatud pangakaarti ja paroolikaarti ning laen on kantud kostja arveldusarvele. Samuti on kostja isikusamasust tuvastatud kostja IDkaardiga (tl 101-102). Kohus leiab, et täiskasvanud inimesena on kostja teadlik ja panga poolt hoiatatud, et oma pangakaarti ja paroolikaarti on keelatud anda kolmandate isikute valdusse ja kasutusse, seega on kostja enda risk, kui kostja võimaldas teadlikult või hooletuse tõttu paroolikaardi ja pangakaardi kasutamist kolmandate isikute poolt. Laenu saamise vormistamisel tuli kasutada dokumente, mis personaalselt väljastatud kostjale isiklikuks kasutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kostja onupoeg on varastanud kostja pangaparoolid, vastupidi on kostja eelnevalt mitmel korral võimaldanud onupojal hageja nimel laenu võtta ning ka seda ise teinud (tl 99). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 17.01.2011 vastusest teabenõudele kriminaalasja nr
10230104209 kohta nähtub samuti, et kostja on vabal tahtel võtnud onupoja nimel laene, samuti ei ole kedagi kahtlustavana kinni peetud (tl 112). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus 479,34 eurot (7 500 krooni) ja lepingutasu summas 21,79 eurot (341 krooni).
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 12.11.2009. Laenulepingu p. 8.2.1 (tl 35) järgi on laenusumma tasumisega viivitamise eest ette nähtud viivis 0,75% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna viivisemäär on tavapärasest kõrgem ja võib seetõttu olla kostjale ebamõistlikult koormav, vähendas hageja viivisemäära, hea usu põhimõttest lähtudes 0,2% päevas ning vähendades seda omakorda põhisummani, misjärel on kostjal hagi esitamise kuupäeva seisuga tasumata põhinõudelt 295,27 eurot (4 620 krooni). Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ning ei ole ülemäära suur. Samuti on põhjendatud viivise välja mõistmine kuni kohustuse täitmiseni 0,2% päevas põhinõudelt alates 17.09.2010.
19.20.01.2011 toimunud istungil loobus hageja meeldetuletustasust summas 33,94 eurot (531 krooni), sissenõutavaks muutunud viivise meeldetuletustasudelt summas 16,45 eurot (257,36 krooni) ja jooksvast viivisest 0,2% päevas meeldetuletustasudelt alates 17.09.2010 kuni kohase täitmiseni Menetluskulude jaotus
20.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on antud hagihinnaks 479,34 eurot (7 500 krooni). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.