Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-39086 Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi Pille Vahuri ja Kaido Rõngelepa vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2108,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr 10434248, Tallinn Liivalaia 8), hageja esindaja Külli Reinfeld, kostja Pille Vahur ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx), kostja Kaido Rõngelep, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2011 Resolutsioon Välja mõista Pille Vahurilt ja Kaido Rõngelepalt solidaarselt 2108,80 eurot ja viivis protsendina (7% aastas) põhinõudelt ( 2108,80 eurot), alates 05.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt Pille Vahuri ja Kaido Rõngelepa kanda. Välja mõista Pille Vahurilt ja Kaido Rõngelepalt solidaarselt 479,34 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Edasikaebamise kord Pille Vahur ja Kaido Rõngelep võivad kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse. Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 07.12.2007 sõlmisid kostja P.Vahur ja hageja liisingulepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat Variant 1,9, ehitusaast 1998. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p-s 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja kahjud. Kui vastavad kulud või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja P.Vahur seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt olid kindlustusandjaks Hansa Varakindlustuse AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2.5 kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustusmaksed. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel kostjale esitatud arved kokku summas 16 310,85 kr. Kostja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja eest AS Hansa Varakindlustusele vara liikluskindlustusmaksed summas 1333.- kr. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisvõlgnevus moodustab 281,87 kr. Hagejal on kostja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud kohustusliku kindlustusmaksete summade ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 6.3.2 ja VÕS §-st 455. Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 14.08.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p-le 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas
lepingu ennetähtaegselt kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole. Vara valdus taastati 02.10.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja 16.10.2009 vara võõrandmaiseks üle AS Amserv Autole. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 45 000.- kr. OÜ Reeborn ja AS Amserv Auto esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 5500.- kr, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hagejalepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadudu summa. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 77 995,58 kr, mis koosneb debitoorsest võlgnevusest summas 16 310,85 kr, viivismaksete võlgnevusest summas 281,87 kr, liikluskindlustusmaksete võlgnevusest summas 1333.- kr ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 5500.- kr. Vara realiseeriti hinnaga 45 000.- kr. 77 995,58 – 45 000 = 32 995,58 kr. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja K.Rõngelep lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxxxxxxx, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga P.Vahur lepingust tulenevate kostja P.Vahuri kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt kostjaga P.Vahur võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 5805,59 euro tasumise eest. 14.08.2009 saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale, et kuivõrd kostja P.Vahur ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga P.Vahur hagejale 32 995,58 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja K.Reinfeld palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel kostjatelt välja mõista solidaarselt 2108,80 eurot ja viivis protsendina (7% aastas) põhinõudelt ( 2108,80 eurot), alates 05.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt 479,34 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Kostja vastuväited Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise aeg oli kostjatele teatavaks tehtud ning kostja K.Rõngelep on seda kinnitanud oma allkirjaga. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
VÕS § 455 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik:
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-39086 Tsiviilasi AS Swedbank Liising hagi Pille Vahuri ja Kaido Rõngelepa vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2108,80 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Swedbank Liising ( reg.nr 10434248, Tallinn Liivalaia 8), hageja esindaja Külli Reinfeld, kostja Pille Vahur ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx), kostja Kaido Rõngelep, (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2011 Resolutsioon Välja mõista Pille Vahurilt ja Kaido Rõngelepalt solidaarselt 2108,80 eurot ja viivis protsendina (7% aastas) põhinõudelt ( 2108,80 eurot), alates 05.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt Pille Vahuri ja Kaido Rõngelepa kanda. Välja mõista Pille Vahurilt ja Kaido Rõngelepalt solidaarselt 479,34 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Edasikaebamise kord Pille Vahur ja Kaido Rõngelep võivad kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse. Kohtuotsuse peale võib AS Swedbank Liising esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 07.12.2007 sõlmisid kostja P.Vahur ja hageja liisingulepingu nr xxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat Variant 1,9, ehitusaast 1998. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu p-s 2.1. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult kostja. Punkti 6.3.1 kohaselt kohustus kostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja kahjud. Kui vastavad kulud või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja P.Vahur seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe. Kindlustusleppe kohaselt olid kindlustusandjaks Hansa Varakindlustuse AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2.5 kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustusmaksed. Kostja poolt on hagejale tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel kostjale esitatud arved kokku summas 16 310,85 kr. Kostja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja kostja eest AS Hansa Varakindlustusele vara liikluskindlustusmaksed summas 1333.- kr. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas. Viivisvõlgnevus moodustab 281,87 kr. Hagejal on kostja vastu nõue eelnimetatud hageja poolt tasutud kohustusliku kindlustusmaksete summade ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 6.3.2 ja VÕS §-st 455. Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 14.08.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p-le 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas
lepingu ennetähtaegselt kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole. Vara valdus taastati 02.10.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja 16.10.2009 vara võõrandmaiseks üle AS Amserv Autole. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 45 000.- kr. OÜ Reeborn ja AS Amserv Auto esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 5500.- kr, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hagejalepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadudu summa. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 77 995,58 kr, mis koosneb debitoorsest võlgnevusest summas 16 310,85 kr, viivismaksete võlgnevusest summas 281,87 kr, liikluskindlustusmaksete võlgnevusest summas 1333.- kr ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 5500.- kr. Vara realiseeriti hinnaga 45 000.- kr. 77 995,58 – 45 000 = 32 995,58 kr. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja K.Rõngelep lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxxxxxxx, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga P.Vahur lepingust tulenevate kostja P.Vahuri kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt kostjaga P.Vahur võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 5805,59 euro tasumise eest. 14.08.2009 saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas kostjale, et kuivõrd kostja P.Vahur ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab hageja kohustuste täitmist kostjalt kui käendajalt. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevusi hagejale tasunud ega hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Tulenevalt eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga P.Vahur hagejale 32 995,58 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja K.Reinfeld palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel kostjatelt välja mõista solidaarselt 2108,80 eurot ja viivis protsendina (7% aastas) põhinõudelt ( 2108,80 eurot), alates 05.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt 479,34 eurot riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Kostja vastuväited Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise aeg oli kostjatele teatavaks tehtud ning kostja K.Rõngelep on seda kinnitanud oma allkirjaga. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
VÕS § 455 lg 1 sätestab, et kindlustusvõtja asemel võib sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.