Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.02.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-51534
Tsiviilasi
Kent Kapital OÜ hagi Herje Tamme vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
5739.46 eurot (89 803 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kent Kapital OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Kent Kapital OÜ (registrikood 11458713, asukoht Spordi t 18-30 Tallinnas), lepinguline esindaja Ivo Kallas Vastustaja Herje Tamm (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX XXX X/X-X XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.05.2010 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.10.2009 esitas Kent Kapital OÜ (edaspidi hageja, apellant) Harju Maakohtusse hagi Herje Tamme (edaspidi kostja, vastustaja) vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 55 303 krooni, leppetrahvi 12 000 krooni, viivise seisuga 28.09.2009 suuruses 1769.70 krooni ja põhivõlalt lisanduva viivise 0,2% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhikohustuse täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluse käigus hageja suurendas leppetrahvi nõuet ning palus kostjalt välja mõista leppetrahv suuruses 34 500 krooni.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 19.06.2009 töövõtulepingu nr 1906-09, mille alusel teostas hageja kostjale fassaaditöid objektil XXXXX talu XXXXXXXXX küla XXXXXX vallas. Tööd on välja toodud lepingu lisas nr 1. Hageja teostas lepinguga kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ning esitas kostjale tööd ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Lepingu p-de 3.1 ja 7.1 kohaselt kohustus kostja tööde teostamise eest tasuma hagejale 224 452 krooni. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustus kostja pärast hageja poolt akti esitamist tööd üle vaatama ja vastu võtma. Puuduste avastamisel oli kostja kohustatud informeerima sellest hagejat ning koostama puuduste kohta kahepoolse akti. Põhjendamatul akti allakirjutamisest keeldumisel kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 500 krooni päevas.
3.Kostja tasus 40 000 krooni mitte hagejale hageja poolt teostatud tööde eest, vaid Tarmo Saarele, kes teostas objektil lisatöid. Hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Lepingu lisas nr 1 on ammendav loetelu teostatavatest töödest. Poolte vahel koostati 02.09.2009 vaegtööde akt, milles toodi välja puudused - saetud puitpindade otsad vajasid värvimist, naelapead vajasid värvimist või oli vajalik sertifikaadi esitamine, tellingute kõrvaldamine objektilt. Ülejäänud osas on kostja töid aktsepteerinud. Aktis märgitud puudused ei ole olulised puudused, mis oleksid takistanud kostjal tööde vastuvõtmist. 03.09.2009 olid aktis märgitud puudused kõrvaldatud. 28.09.2009 elektronkirjas oli kostja nõus töid vastu võtma, kui hageja jätab aktist välja tööde teostamise mahud. Tähtaja ületamine 17 päeva oli tingitud kostjast tulenevatest asjaoludest, kuna kostja ei avaldanud hagejale õigeaegselt puidu ega aknaplekkide värvikoodi.
4.Kostja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul tuleb lugeda kostja poolt tööd vastuvõetuks 31.08.2009. Kostja kuritarvitab õigusi ega toimi tsiviilõiguste teostamisel heas usus.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on ta tasunud hagejale 209 149 krooni, sellest 40 000 krooni maksis kostja hageja juhatuse liikme Tarmo Saare nõudmisel tema poolt näidatud kontole. Seega on kokkulepitud summast tasumata 15 303 krooni.
6.Kuni käesoleva ajani on tööd lõpetamata. Hageja ületas tööde teostamise tähtaega ning seda ei põhjustanud kostja. Lepingu p 5.3 kohaselt on kostjal õigus nõuda tööde mittetähtaegselt valmimisel töövõtjalt leppetrahvi 0,2% lõppsummalt iga tööde lõpetamise tähtajast üleläinud tööpäeva eest. Hageja on olnud viivituses 216 päeva. Kostja saaks hagejalt nõuda leppetrahvi 6 611 krooni.
7.Lepingu lisas nr 1 on märgitud teostatavad tööd ning töö üleandmise tähtajaks oli 14.08.2009. Kostja on keeldunud tasu maksmisest lõpetamata töö eest võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 111 tulenevalt ulatuses, mis on vajalik puuduste kõrvaldamiseks. Teostamata töödeks objektil on värvimata naelapead ning rõdu puitlagi. Alternatiivselt saaks kostja õiguskaitsevahendina kasutada hinna alandamist. Puuduste kõrvaldamine maksab 27 016.32 krooni, mis tuleneb OÜ Greenwing hinnapakkumisest. Mittekohase täitmise väärtus on 197 436 krooni (224 45227 016.32), seega on kostja tasunud hagejale rohkem.
8.Kui kohus leiab, et kostjal puudub õigus kohustuse täitmisest keelduda ning et hagejal on nõue kostja vastu, siis kostja teeb tasaarvestuse summaga, mis kulub puuduste kõrvaldamiseks, see on 27 016.32 krooni. Samuti tasaarvestab kostja leppetrahvi nõude. Esimese astme kohtu otsus
9.12.05.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis Herje Tammelt välja põhinõudena 10 813.96 krooni ning seisuga 12.05.2010 viivise 5 030.14 krooni ning viivise alates 13.05.2010 suuruses 0,2% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 12% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 88% ulatuses hageja kanda.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt oli tööde maksumuseks 224 452 krooni ning tööde teostamise tähtajaks 14.08.2009 (lepingu p 5.1). VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja on teinud lepinguga kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ning kas kostjal on kohustus hagejale tasuda veel 55 303 krooni, leppetrahvi 34 500 krooni ja tasumisega viivitamise eest viivist.
11.Lepingu sõlmimine Tarmo Saare ja kostja vahel lisatööde tegemiseks ei ole tõendatud. Lepingu olemasolu tuvastamiseks ei piisa üksnes Tarmo Saare vande all antud seletusest ning asjaolust, et raha kanti üle Tarmo Saare isiklikule arveldusarvele. Tunnistaja A. F. ütluste kohaselt tegi ta objektil fassaaditöid ning töid tehti hagejale. Kuigi tunnistaja A. F. kinnitab, et Tarmo Saar teostas samuti objektil töid (pani geotekstiili ja soojustas vundamenti), siis tunnistaja ei oska öelda, kas töid teostas firma (ehk hageja) või mitte. Lepingulise suhte olemasolu Tarmo Saare ja kostja vahel ei kinnita ükski teine tõend.
12.Kohus ei ole tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud rõdu põranda tasandamise valamistöödes, samuti seda, et poolte kokkulepe oleks hõlmanud rõdu laega seotud tööd. Kostja ei saanud eeldada, et fassaaditööd sellist tööd hõlmavad, kuna hinnapakkumises ei ole selles kokku lepitud. Sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et vaegtööde aktis ei ole seda tegemata tööna märgitud. Nimetatud asjaolu tuvastamiseks
ei saa lugeda piisavaks ainuüksi kostja vande all antud seletust, mille kohaselt oli hagejaga kokkulepe, et rõdu puitlae teeb hageja. Puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid kostja seletusi. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt tahtis ta ise rõdupõrandat teha, aga Tarmo Saar ütles, et pigiga rõdupõranda tegemine ei sobi. Kohus nõustub, et rõdutöid ei saa lugeda hõlmatuks fassaaditöödega, kuid pooltel täiendava kokkuleppe olemasolu rõdu põranda valamistöödeks ei ole tuvastatud. Tegemist oli Tarmo Saare omapoolse abistamisega, sest puudub vaidlus, et rõdukatte ostis kostja.
13.Seega on hageja väidetavad lisatööd hõlmatud pooltevahelise lepinguga (välja arvatud rõdutööd) ning hageja ei ole sõlminud eraldi kokkulepet nimetatud tööde osas Tarmo Saarega. Seega tasus kostja 40 000 krooni pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Puudub vaidlus, et arveldusarve numbri, kuhu summa kanda, andis Tarmo Saar, mistõttu saab lugeda põhjendatuks, et kostja tasus selle summa enda arvates hagejale pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ka varem kandnud summasid üle hageja seadusliku esindaja Tarmo Saare poolt antud juhiste järgi ning mitte hageja poolt esitatud arvete alusel. Seega tegelikkuses hageja kostjale arveid paberkandjal ei esitanud. Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud summad vastavalt juhistele ka tasunud ning hageja on sellist kohustuse täitmist aktsepteerinud (arve nr 29 ja arve nr 32, maksekorraldused kd I t lk 65). Kuna hageja ei ole 40 000 krooni tasuna arvestanud, siis kostja põhivõlgnevus hageja ees on 15 303 (55 303-40 000) krooni.
14.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustub tellija pärast töövõtja akti esitamist kahe tööpäeva jooksul töö üle vaatama ja vastu võtma. Puuduste avastamisel on tellija kohustatud informeerima sellest töövõtjat. Puuduste kohta koostatakse kahepoolne akt. Erimeelsuste ilmnemisel on lepingupooltel õigus kasutada vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks eksperte. Hageja on pakkunud kostjale tööde vastuvõtmist 31.08.2009. Pooled on koostanud vaegtööde akti 02.09.2009, mille kohaselt on saetud puitpindade otsad värvimata (töö on teostatud 03.09.2009), värvimata on naelapead (või esitada tuleb sertifikaat, et naelad ei vaja värvimist) ja tellingud on kõrvaldamata.
15.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tasaarvestamiseks esitanud leppetrahvi nõude hagejale 22.09.2009 vastusega. Hageja ei ole leppetrahvi nõude 4489,04 krooni (10 päeva x 448,90) arvestust vaidlustanud. Kuna puuduvad täpsed andmed nimetatud avalduse kättetoimetamise kohta, saab lugeda tuvastatuks, et hagejale oli avaldus kätte toimetatud vähemalt 28.09.2009, kuna nimetatud avaldus on hagis märgitud ja ka lisatud. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjal oli õigus keelduda 15 303 krooni maksmisest kuni 23.09.2009. Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale 15 303 krooni alates 24.09.2009 kuni 27.09.2009 ning pärast tasaarvestuse tegemist alates 28.09.2009 - 10 813.96 krooni (15 303 – 4 489.04). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 4.3 kohaselt arve tasumisega viivitamise korral maksab tellija töövõtjale
viivist 0,2 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 122,40 krooni (4 päeva x 30,60 krooni) ja seisuga 12.05.2010 4 907,74 krooni (227 päeva x 21,62 krooni).
16.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõudena 10 813,96 krooni ning seisuga 12.05.2010 viivis 5030,14 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis alates 13.05.2010 protsendina 0,2 % tasumata põhinõudelt 10 813.96 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
17.Kent Kapital OÜ palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ning uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohtu otsus põhineb nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse normide rikkumisel.
18.Antud juhul on just kostja vaidlustanud hageja seisukoha, et kostja ja Tarmo Saare vahel eksisteeris töövõtulepinguline suhe, seega tuleb lepingulise suhte olemasolu kindlakstegemisel hinnata, milline oli kostja kohustus Tarmo Saare ees lepingu täitmisel. Seega tulnuks maakohtul tuvastada, kas kostja võimaldas Tarmo Saarel töid teostada, kas kostja on Tarmo Saare töö üle vaadanud ja teostatud tööd vastu võtnud ning tasunud nende eest.
19.Hageja jääb varasemas menetluses esitatu juurde ning leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepinguga on tõendatud, et Tarmo Saar täitis endale suulise töövõtulepinguga võetud kohustused ning teostas kohaselt kokkulepitud tööd. Tarmo Saar tegi Herje Tamme poolt tellitud tööde teostamisel järgnevad kulutused: ehitusmaterjalidele kokku 14 698,33 krooni, bensiinile 4645,15 krooni. Tarmo Saare poolt kulutuste kandmist on hageja tõendanud kuludokumentidega, kuid kohus ei ole nimetatud tõendeid arvesse võtnud. Põhjendamatult on kohus pidanud Tarmo Saare poolt teostatud töid hageja poolt teostatud töödeks kostjaga sõlmitud töövõtulepingu raames. Geotekstiili ja metallvõrgu paigaldustööd näriliste ligipääsu tõkestamiseks olid Tarmo Saarelt kostja poolt eraldi tellitud – hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei sisaldanud nimetatud tööde tegemise kohustust ega ka nende maksumust. Ebatäpne on maakohtu seisukoht, et lepingust lähtuvalt on pooled kokku leppinud majale soojustuse paigaldamises – pooled on täpselt kokku leppinud mitu kihti soojustusmaterjali kohustus hageja majale paigaldama. Poolte vahel sõlmitud lepingus puudus hagejal kohustus osta ja tarnida hagejale terrassilaudu, samuti ei olnud lepingus kokku lepitud terrassi laudade eest tasumist. Seega ei saa terrassilaudade ostmist ja transporti mingilgi viisil pidada poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevaks kohustuseks. Kostja ei ole hagejale terrassilaudade eest tasunud ning terrassilaudade eest tasumine ei kajastu hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu eelarves.
20.Tarmo Saare, tunnistaja T. T. (kostja isa) ja kostja enda ütlustega on tõendatud, et Tarmo Saar teostas kostjale töid, sh rõdu põranda valamine, maja soklile metallvõrgu paigaldamine, geotekstiili paigaldamine, terrassilaudade ostmine ja transport. Tarmo Saar teostas ka muud kokkulepitud tööd, kuid nende teostamist ei ole kostja nii otseselt omaks võtnud. Kuigi kohtus andis Tarmo Saar vande all seletusi kui hageja seaduslik esindaja, on antud seletused käsitletavad ka kui Tarmo Saare antud seletused eraisikuna, sest kui seletuste andmise õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik
teadis mingeid asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust.
21.Menetluse käigus on leidnud tõendamist, et Tarmo Saar isiklikult (väljaspool hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet) teostas kostjale töid. Millest saab otseselt järeldada, et kostja võimaldas Tarmo Saarel töid teostada ning andis selleks vastavad juhised ja korraldused, mis omakorda tõendab, et kostja andis T. Saarele VÕS § 9 lg 2 kohase aktsepti töövõtulepingu sõlmimiseks, mis väljendus teos. T. Saare ja kostja vahel lepingu olemasolu asjaolu, et kostja on Tarmo Saare poolt teostatud tööd ülevaadanud, mis tõendab omakorda, et kostja on lisaks VÕS § 9 lg 2 kohasele aktseptile faktiliselt lepingut T. Saarega täitnud. T.Saare ja kostja vahel lepingu olemasolu tõendab ka vaidluse alt väljas olev asjaolu, et kostja tasus Tarmo Saarele teostatud tööde eest.
22.Tarmo Saare kontole tehtud kanded kokku 40 000 krooni tuleb lugeda kostja kohustuste täitmiseks Tarmo Saare, mitte hageja ees. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on muuhulgas täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Tarmo Saar on täitmisena pakutud tasu töö eest vastu võtnud (VÕS § 76 lg 4), seega tuleb eeldada, et kostja tasus Tarmo Saarele nimelt T. Saare ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisena, mitte hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmisena.
23.Kostjal puudusid igasugused takistused tasuda hagejale hageja pangakontole ning vastupidised kostja väited on esitatud soovist vabaneda oma rahaliste kohustuste täitmisest hageja ees. Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-103-97 ja 3-2-1-72-05 leidnud, et kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Sellest tulenevalt on mõistlik, et tahteavalduse tegija annab oma tahteavalduse kätte viisil, mida ta saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Ka kostja oleks, juhul kui tema soov oleks olnud T. Saarele tasutud summadega täita kostja kohustusi hageja ees, märkinud maksekorralduse selgitusse viited selle kohta, et kohustus on täidetud hagejale täitmisena. Kostja aga märkis maksekorralduse selgitusse vaid „Tuudi“, mis on antud konteksti arvesse võttes tõlgendatav, kui tööde teostamine objektil Tuudi, mida ka Tarmo Saar tegi.
24.Lepingu p 7.2 kohaselt põhjendamatult akti allakirjutamisest keeldumisel kohustub tellija maksma töövõtjale 500 krooni päevas. Maakohus tuvastas kohustuse täitmise rikkumise, kuid leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist ainult kuni arve väljastamiseni. Kohtu käsitlus on vastuolus lepingu mõttega, sest antud juhul keeldus kostja esitatud arvet tasumast just seetõttu, et tööde üleandmisevastuvõtmise akt oli kostja poolt allkirjastamata. Seega tuleks leppetrahvi nõude õigust lepingus käsitleda kui õiguskaitsevahendit, mis mõjutaks tellijat oma põhikohustusi, so kohustust tööd vastu võtta ja tööde eest tasu maksma, kohaselt täitma. Antud juhul on tõendatud, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust töid aktiga vastu võtta, et hoiduda tööde eest tasu maksmast, mistõttu kuulub leppetrahvinõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamisele.
25.Maakohus võttis otsuse tegemisel arvesse kostja leppetrahvi nõude hageja vastu ning rahuldas selle. Kuna kostja ei ole esitanud sellekohast vastuhaginõuet ega täitnud vastuhagi menetlusse võtmise muid eeldusi, ei ole kostja vastunõue hageja suhtes käesolevas tsiviilasjas menetletav ning hageja ei pidanud ka kostja vastunõudele käesolevas asjas vastuväiteid esitama.
26.Põhjendanud ja tõendanud on, et hageja poolt teostatud tööde valmimise hilinemine oli tingitud kostjast tulenevatest põhjustest (VÕS § 652). Seega isegi juhul, kui maakohtul oleks olnud menetluslik alus kostja vastunõuet menetleda, puudunuks kostja vastunõude võrra hageja nõude vähendamiseks materiaalõiguslikud alused.
Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ka võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjaolude uut tuvastamist. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Järgnevalt võtab kolleegium seisukohad apellatsioonkaebuse väidete kohta.
29.Hageja töövõtjana esitas kostja kui tellija vastu nõude töölepingujärgsete tööde eest tasu sissenõudmiseks. Seega tuli hagejal tõendada, et vastav nõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest tellija poolt või töö vastuvõetuks lugemisest, kui vastuvõtmine on kokku lepitud või kui see on tavaline.
30.Poolte suhteid reguleeriva lepingu p 4.2 kohaselt kohustus tellija tasuma lõpparve 7 kalendripäeva jooksul alates üleandmise-vastuvõtuakti allkirjastamisest ja lõpparve esitamisest. Seega tuli hagejal tõendada, et vastav akt on allkirjastatud või et töö saab lugeda seaduse mõttes vastuvõetuks ning et lõpparve esitamisest kostjale on möödunud enam kui 7 päeva. Hageja esitas kostja poolt allkirjastamata akti (t I kd lk 25) ja on seisukohal, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks. Samuti esitas hageja arve nr 0035 04.09.2009 summas 55 303.00 krooni (t I kd lk 31) ja väitis, et kostja ei ole seda tasunud.
31.Kostja ühe vastuväite kohaselt on viidatud arvest tasumata 15 303.00 krooni, kuid seda peab ta kinni VÕS § 111 lg 1 alusel kuni töövõtja on tellitud tööd lõpetanud. Ülejäänud 40 000 krooni on ta aga tasunud 21.08.2009 kahes osas hageja juhatuse liikme Tarmo Saare isiklikule arveldusarvele vastavalt viimaselt saadud juhistele (maksekorraldused t I kd lk 49). Vastuseks kostjale väitis hageja omakorda, et tööd on lõpetatud ja tellija keeldub alusetult akti allkirjastamisest ning et 21.08.2009 ülekantud rahasummad olid tasu töö eest, mida tegi T.Saar isiklikult tema kui füüsilise isiku ja kostja vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel. Kostja eitab igasuguseid lepingulisi suhteid T.Saarega kui füüsilise isikuga.
32.TsMS § 230 lg 1 kohaselt pidi hageja seega tõendama: 1) T.Saare ja kostja vaheliste lepinguliste suhete olemasolu samaaegselt hageja ja kostja vaheliste lepinguliste suhetega; 2) et tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu ehk et tehtud tööd vastavad lepingus kokkulepitule. Kostja pidi tõendama hageja poolt tehtud tööde puudusi, millised andsid talle aluse keelduda vastuvõtmisest.
33.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tõendamist ei leidnud samaaegselt hageja ja kostja vahel töövõtulepingul nr 19-06-09 põhinevate suhetega samal objektil sisuliselt samade tööde tegemiseks hageja juhatuse liikme kui füüsilisest isikust töövõtja ja kostja vahel suulise töövõtulepingu olemasolu. Suulise töövõtulepingu sõlmimise tuvastamiseks pidid leidma tõendamist poolte kokkulepped kõigis vastava lepinguliigi olulistes tingimustes: 1) töö, mida töövõtja kohustus tegema; 2) tasu, mida tellija kohustus tellitud töö eest maksma.
34.Hageja juhatuse liikmena vande all seletusi andnud T.Saar seletas muuhulgas, et kostja oli nõus lisatööde eest maksma talle kui eraisikule; et lisatöödes lepiti kokku jooksvalt; et kostja ise tahtis teha suulise lepingu tema kui füüsilise isikuga (t II kd lk 86-87). On õige maakohtu väide, et muud asjas kogutud ja analüüsitud tõendid hageja seadusjärgse esindaja väiteid ei kinnita. Ainuüksi nimetatud tõend on aga ilmselt ebapiisav väidetud õigussuhte tõendatuks lugemiseks, kuna T.Saar on asja lahendamise tulemusest otseselt huvitatud nii hageja juhatuse liikmena kui füüsilise isikuna. Kostja seletas vande all muuhulgas, et lisatöödest ei olnud tal juttu T.Saarega ei hageja juhatuse liikmena ega füüsilise isikuna; et 40 000 krooni maksis ta hageja tehtud töö eest, arveldusarve numbri saatis talle T.Saar, palus panna selgituseks „Tuudi“ ja selgitas, et on vaja ehitusmeestele töö eest maksta; et maksis T.Saare arvele, kuna lepingus ei olnud kirjas, et peab maksma nimelt hageja arvele; et ta suhtles T.Saarega ainult kui hageja juhatuse liikmega (t II kd lk 88-89). Tunnistajate A. F. ja R. V. (tegid töölepingujärgseid töid hageja alltöövõtjatena) ütluste kohaselt tegi T.Saar objektil ka ise tööd (pani geotekstiili, penoplasti, roovitust ja temsiplaati ning tegi rõdupealset), kuid kas endale või hagejale, tunnistajad ei tea; alltöövõtuleping oli hagejaga kirjalik; kuna maja oli loodist väljas ilmnes tööde tegemise käigus vajadus teha lisatöid (rihtida, panna katusepleki pikendused, lisasoojustust ja -tuuletõkkeplaate, aida katus lahti võtta); lisatööd lepiti hagejaga kokku töö käigus kirjalikult; nende eest tasus T.Saar sularahas; ei tea kokkulepetest hageja ja kostja vahel (t II kd lk 84, 85). Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud muid tõendeid, millised kinnitaksid hageja väiteid ja T.Saare vande all antud seletust. T.Saare vande all antud seletuse näol on tegemist menetlusosalise vande all antud seletusega TsMS § 267 mõttes. Asjakohane ei ole apellandi seisukoht, et T.Saare seletus on käsitletav ka kui seletus eraisikuna – sellist tõendi liiki TsMS ette ei näe. T.Saar osales menetluses hageja seadusliku esindajana.
35.TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus on selliselt ka toiminud. Maakohtu järelduse veenvust T.Saare füüsilise isikuna ja kostja vahel töövõtulepinguliste suhete tõendamatuse kohta kinnitavad kolleegiumi jaoks lisaks eeltoodule ka järgmised asjaolud: 1) 13.01.2010 kohtuistungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et T.Saar ei teinud kõiki lisatöid ise, vaid kasutas samu töömehi, kes tegid objektil tööd hagejale (t II kd lk 42); samas R. V. ei mäletanud, et ta oleks T.Saart abistanud mingite tööde tegemisel; tunnistajad kinnitasid, et neil oli lisatööde tegemiseks suuline kokkulepe hagejaga; 2) kohtueelses mahukas kirjavahetuses ei väitnud T.Saar kordagi tema ja kostja vahel muu lepingu olemasolu kui hageja nimel sõlmitud töövõtuleping 19.06.2009; T.Saar viitas kirjavahetuses hageja poolt lepingu alusel tehtud töödega võrreldes lisatööde tegemisele, selleks tehtud lisakulutustele ja nende eest tasumisele; esimene väide iseseisva lepingu kohta sisaldub 16.11.2009 kohtule esitatud menetlusdokumendis; 3) arve nr L003 03.09.2009, millega hageja väidete kohaselt T.Saar ostis oma äriühingult (hagejalt) eraldi lepingu alusel tööde tegemiseks vajalikud materjalid ja kütuse, koostas hageja nimel T.Saar ise, kusjuures sellelt ei nähtu, milliseid materjale, kui palju ehk selliseid andmeid, mis võimaldaksid väidetavat kaupa seostada kostja ja tema objektiga (t I kd lk 135); 4) tõendatud on, et hageja juhatuse liige isiklikult tõepoolest tegi objektil teatud töid, kuid see ei tõenda tema kui füüsilise isiku ja kostja vahelist iseseisvat lepingut; juhatuse liikme viibimine objektil, kus tema poolt juhitava äriühingu alltöövõtjad töid teevad ja vajadusel ka isiklikult nn käte külge panemine, eriti olukorras, kus tööde tegemine viibis, on väiksemate äriühingute puhul tavaline ja sõltub täielikult äriühingu sisemisest
töökorraldusest; 5) hageja ei toonud menetluses esile faktilisi asjaolusid, millede alusel saaks asuda seisukohale, et kostja vaatas üle mingid tööd eraldi nendest töödest, millised pidi hageja tegema pooltevahelise lepingu alusel; kostja eitas seda täielikult; kaebuses on hageja toonud esile, et T.Saare tööde ülevaatamist saab järeldada kostja seletusest, milles ta kinnitas, et tööd, mille tegemist füüsilise isikuna T.Saar väitis, on ka tegelikkuses tehtud (paigaldatud on majasoklile metallvõrk ja geotekstiil jmt); kostja on aga kogu menetluse kestel selgitanud, et ka nende paigaldamine kuulus 19.06.2009 lepingu objekti hulka ja need tööd tegi hageja. Tööde ülevaatamine töövõtulepingu tähenduses võib eelneda tehtud töö vastuvõtmisele, kuid tarbijast tellija puhul ei ole see kohustuslik. T.Saare poolt tehtud tööde vastuvõtmist kostja poolt ei ole hageja tõendanud.
36.Järgmisena on apellant vaidlustanud maakohtu põhjendusi ja järeldust leppetrahvi nõude kohta. Hageja lähtus nõude esitamisel 19.06.2009 lepingu p-st 7.2, milles olid pooled muuhulgas leppinud kokku, et põhjendamatul üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisest keeldumisel maksab tellija töövõtjale trahvi 500 krooni päevas. Hageja nõudis leppetrahvi perioodi 04.09.2009 (kui akt pidi olema allkirjastatud vastavalt lepingu p-le 7.2) kuni 13.11.2009 (nõude suurendamise avalduse koostamise päevani) eest summas 34 500 krooni.
37.Kolleegium on seisukohal, et maakohus lähtus asjakohaselt leppetrahvi eesmärgi analüüsimisel VÕS § 158 lg-st 1 ja leidis, et pooltevahelise leppetrahvi kokkuleppe eesmärgiks oli välistada tellijapoolne vastuvõtuviivitus ja sellest tulenevalt olukord, kus töövõtjal ei ole võimalik esitada tasumiseks arvet, kuna tellija ei ole allkirjastanud akti. Pooled olid leppinud kokku, et tellija tasub akti alusel esitatud arve kohaselt. Käesoleval juhul aga kujunes tegelik olukord selliseks, et tellija küll ei allkirjastanud akti põhjendamatult, kuid töövõtja luges ta siiski töö vastuvõtnuks ja esitas koheselt 04.09.2009 (ehk samal päeval, kui möödus allkirjastamiseks lepingus kokkulepitud 2 tööpäeva) lõpparve. Seega tegelik olukord lepingu täitmisel kujunes selliseks, et asjaolu, et tellija faktiliselt aktile allkirja senini andnud ei ole, ei ole kuidagi töövõtja õigusi rikkunud – see ei takistanud töövõtjal arve esitamist ja selle alusel tasu nõudmist. Lisaks esitas tellija 02.09.2009 vastuseks töövõtja 31.08.2009 aktile vaegtööde akti (t I kd lk 23), mis veelkordselt tõendab, et sisuliselt võttis tellija siiski tööd vastu, kuigi formaalselt aktile allkirja selle kohta ei andnud.
38.Põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule kostja vastunõuet puudutava vastuväite menetlemisel. Maakohus on kostja tasaarvestusavaldusena käsitlenud 22.09.2009 kohtueelses kirjavahetuses esitatud nõuet arvata 04.09.2009 arve alusel tasumata summast maha leppetrahv, mida töövõtja peab maksma seoses tööde valmimise tähtaja rikkumisega. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et viidatud tellija tahteavaldus on piisavalt selge. Ekslik on apellandi seisukoht, et kostja oleks pidanud oma vastuväite esitama vastuhagiavaldusena. Riigikohus on korduvalt (muuhulgas lahendis nr 3-2-1-111-06) selgitanud, et tasaarvestuse võib kostja esitada kohtumenetluses vastuväitena. Sisuliste vastuväidete osas on apellant korranud maakohtus esitatuid. Kolleegium nõustub ka selles osas maakohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata.
39.Menetluskulude jaotus vastab rakendatud seadusele. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Imbi Sidok
Malle Seppik
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.