Võlaõigus › Töövõtulepingud

selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

KKOÜ (hageja) esitas 07.10.2009 maakohtule hagi HT’e (kostja) vastu võlgnevuse, leppetrahvi, viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.06.2009 töövõtulepingu nr 19-06-09, mille alusel teostas hageja kostjale fassaaditöid objektil XXX. Tööd on välja toodud lepingu lisas nr 1. Hageja teostas lepinguga kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ning esitas kostjale tööd ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Lepingu p 3.1 ja 7.1 kohaselt kohustus kostja tööde teostamise eest tasuma hagejale 224 452 krooni. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustus kostja pärast hageja poolt akti esitamist tööd üle vaatama ja vastu võtma. Puuduste avastamisel oli kostja kohustatud informeerima sellest hagejat ning koostama puuduste kohta kahepoolse akti. Põhjendamatu akti allakirjutamisest keeldumisel kohustus kostja tasuma hagejale leppetrahvi 500 krooni päevas. Hageja on arvestanud leppetrahvi summas 34 500 krooni. Kostja tasus 40 000 krooni mitte hagejale hageja poolt teostatud tööde eest, vaid TS’ele, kes teostas objektil lisatöid. Hageja leiab, et ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Lepingu lisas nr 1 on endav loetelu teostatavatest töödest. Poolte vahel koostati 02.09.2009 vaegtööde akt, milles toodi välja puudused (saetud puitpindade otsad vajasid värvimist; naelapead vajasid värvimist või oli vajalik sertifikaadi esitamine; tellingute kõrvaldamine objektilt). Ülejäänud osas on kostja töid aktsepteerinud. Aktis märgitud puudused ei ole olulised puudused, mis oleksid takistanud kostjal tööde vastuvõtmist. 03.09.2009 olid aktis märgitud puudused kõrvaldatud. 28.09.2009 elektronkirjas oli kostja nõus töid vastu võtma, kui hageja jätab aktist välja tööde teostamise mahud. Tähtaja ületamine 17 päeva oli tingitud kostjast tulenevatest asjaoludest, kuna kostja ei avaldanud hagejale õigeaegselt puidu ega aknaplekkide värvikoodi. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja hinnangul tuleb lugeda kostja poolt tööd vastuvõetuks 31.08.2009. Hageja viitab, et kostja kuritarvitab õigusi ega toimi tsiviilõiguste teostamisel heas usus. Hageja nõuab kostjalt tasu 55 303 krooni, leppetrahvi 34 500 krooni, seisuga 16.04.2010 viivist 23 890.90 krooni ning alates 17.04.2010 viivist protsendina 0.2 % päevas põhinõudelt (55 303 krooni) kuni nõude täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on tasunud hagejale 209 149 krooni, sellest 40 000 krooni maksis kostja hageja juhatuse liikme TS’e nõudmisel tema poolt näidatud kontole. Seega on kokkulepitud summast tasumata 15 303 krooni. Kostja leiab, et kuni käesoleva ajani on tööd lõpetamata. Hageja ületas tööde teostamise tähtaega ning seda ei põhjustanud kostja. Lepingu p 5.3 kohaselt on kostjal õigus nõuda tööde mittetähtaegselt valmimisel töövõtjalt leppetrahvi 0.2 % lõppsummalt iga tööde lõpetamise tähtajast üleläinud tööpäeva eest. Hageja on olnud viivituses 216 päeva. Kostja saaks hagejalt nõuda leppetrahvi 6 611 krooni. Lepingu lisas nr 1 on märgitud teostatavad tööd ning töö üleandmise tähtajaks oli 14.08.2009. Kostja on keeldunud tasu maksmisest lõpetamata töö eest VÕS § 111 tulenevalt ulatuses, mis on vajalik puuduste kõrvaldamiseks. Teostamata töödeks objektil on värvimata naelapead ning rõdu puitlagi. Alternatiivselt kasutab kostja õigusk sevahendina hinna alandamist. Kostja leiab, et puuduste kõrvaldamine maksab 27 016.32 krooni, mis tuleneb Osaühingu G hinnapakkumisest. Kostja leiab, et mittekohase täitmise väärtus on (224 452-27 016.32) 197 436 krooni, seega on kostja tasunud hagejale rohkem. Kui kohus leiab, et kostjal puudub õigus kohustuse täitmisest

keelduda ning et hagejal on nõue kostja vastu, siis kostja teeb tasaarvestuse summaga, mis kulub puuduste kõrvaldamiseks, s.o 27 016.32 krooni. Samuti tasaarvestab kostja leppetrahvi nõude.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu, mille objektiks on tööde teostamine XXX(kd I t lk 8-18). Teostatavad tööd on loetletud lepingu lisas nr 1 (kd I t lk 13):

(ehk hageja) või mitte. Lepingulise suhte olemasolu TS’e ja kostja vahel ei kinnita ükski teine tõend. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja on teinud kokkuleppel kostjaga objektil lisatöid ning kas hagejal on õigus nõuda lisatööde eest tasu. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud konkreetsete tööde teostamises ning siduvas eelarves. Lepingust nähtuvalt on pooled kokku leppinud majale soojustuse paigaldamises. Tunnistaja A F ütluste kohaselt oli maja loodist väljas, mistõttu kulus täiendavalt materjali katusepleki, lisasoojustuse ja lisatuuletõkke jaoks (kd II t lk 84). Sama on kinnitanud oma ütlustega tunnistaja R V (kd II t lk 85). Kohtu hinnangul ei saa käsitleda lisasoojustuse ja katuseräästa lisaplekkide paigaldamist lisatöödena, mille eest peaks kostja hagejale täiendavalt tasuma. Hageja on võtnud endale lepinguga kohustuse teostada maja fassaaditööd ning töö lõpptulemuseks oli, et fassaad on soojustatud ning vihmaveesüsteemid paigaldatud. Lepingu p 6.7 on hageja kinnitanud, et on põhjalikult tutvunud projektdokumentatsiooni ja ehitusplatsiga ning kõigi töödega, mis on vajalikud hoone eesmärgijärgseks häireteta kasutamiseks. Nagu kinnitavad objektil töid teostanud hageja töötajad, siis lepinguga kokkulepitud töö maht suurenes seetõttu, et maja oli loodist väljas ning vaja oli täiendavalt materjali. Puudub vaidlus, et hagejal oli enne hinnapakkumise tegemist võimalik objekt üle vaadata, mistõttu asub kohus seisukohale, et täiendavate mahtude vajaduse risk lasub käesoleval juhul hagejal. Töömahu suurenemise eest tasu nõudmise eelduseks on eelarve oluline suurenemine, mida ei olnud võimalik mõistlikult hinnapakkumise tegemise ajal ette näha. Seega ei saa hageja nõuda materjali mahtude valestiarvestamise tagajärjena kostjalt raha. Samuti pole kohus tuvastanud, et kostja oleks pärast hinnapakkumise saamist tellimust muutnud (ehk muudatustööd), mis võinuks muuta oluliselt tööde mahtu. Kuna pooled on kokku leppinud töö lõpptulemuses, siis kohus jätab tähelepanuta pooltevahelise elektronkirjavahetuse ning arved, mis puudutavad materjali ostmist ja mahtu, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtust (kd I t lk 130-131, 135-139, 143-149, 163-175, 177-187, 189192, 196-212, 227-232, 235, kd II t lk 16-32). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja hinnapakkumine sisaldas nii materjalide maksumust kui ka tööraha. Üheks lisatööks, mida hageja väitel tegi TS, on hageja märkinud maja kõrvalhoone katuse osaline demontaaž ja montaaž. Tunnistaja T T ’e ütluste kohaselt oli objekti üle vaadates kohe näha, et aida katuse nurk jääb tellingute paigaldamisel ette (kd II t lk 86). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud tööd lugeda lisatööks vaid hageja pidi sellise töö teostamise vajadusega hinnapakkumise tegemisel arvestama (kd II t lk 86, lepingu p 6.7). Kostja on vande all andnud seletuse, millest nähtuvalt TS objekti üle vaadates viitas, et aida katuse nurk jääb tellingute ülespanemisel ette (kd II t lk 88). Kohtu hinnangul ei kanna kostja riski, kuidas hageja töövõtjana töid teostab ning milliseid vahendeid kasutab. Kohus ei loe usaldusväärseks TS’e seletust, et objekti üle vaadates ta aida katuse nurka ei näinud (kd II t lk 87). Varikatuse paigaldustööde osas on tõendatud tunnistaja T T ’e ütlustega, et tema pani varikatuse üles ning teda abistasid töömehed (kd II t lk 86). Asjaolu, et töömehed, kes viibisid samal ajal objektil, abistasid T T ’e varikatuse ülespanekul, ei tähenda, et tegemist on poolte vahel kokku lepitud lisatööga. Tunnistaja T T ’e ütlustest võib järeldada, et selline objektil üksteise amine oli tavaline, kuna ka T T värvis objektil laudu, mis tegelikult oli töövõtja kohustuseks (kd II tlk 86). Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja R V ütlused (kd II t lk 85). Varikatuse transpordi osas pole hageja tõendanud, et sellises töös kokku lepiti, sest tunnistaja R V ütlustest nähtuvalt transporditi objektile varikatus, kuid pole välistatud, et see toodi ära koos muu ehitusmaterjaliga (kd II t lk 85). Seega võib järeldada, et eraldi tasukokkulepet seoses sellega poolte vahel ei sõlmitud. Vundamendi soojustamise tööde osas on tunnistaja T T avaldanud, et tema mõõtis vundamendile välja geodekstiili ning ta kinnitab, et TS tegi töid maja sokli osas (kd II t lk 86). Sama kinnitavad tunnistajad R V ja A F oma ütlustega (kd II t lk 84-85). Kohtu hinnangul on poolte kokkuleppega – sokli lisasoojustamine - hõlmatud maja soklile metallvõrgu ja sokli äärde geotekstiili

paigaldamise tööd, kuna pooled on lepinguga kokku leppinud töö lõpptulemuses, mis eeldab samuti hageja poolt väidetavaid geotekstiili ja metallvõrgu paigaldustöid, kuna need tööd eelnevad sokli soojustamistöödele. Kohus pole tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud rõdu põranda tasandamise valamistöödes. Samuti pole kohus tuvastanud, et poolte kokkulepe oleks hõlmanud rõdu laega seotud tööd. Kostja ei saanud eeldada, et fassaaditööd sellist tööd hõlmavad, kuna hinnapakkumises pole sellises töös kokku lepitud. Sellist seisukohta kinnitab ka asjaolu, et vaegtööde aktis ei ole seda tegemata tööna märgitud (kd I t lk 23). Kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolu tuvastamiseks lugeda piisavaks ainuüksi kostja vande all antud seletust, mille kohaselt oli hagejaga kokkulepe, et rõdu puitlae teeb hageja (kd II t lk 88). Puuduvad teised tõendid, mis kinnitaksid kostja seletusi. Tunnistaja T T ’e ütluste kohaselt tahtis ta ise rõdupõrandat teha, aga TS ütles, et pigiga rõdupõranda tegemine ei sobi (kd II t lk 86). Kohus nõustub, et rõdutöid ei saa lugeda hõlmatuks fassaaditöödega, kuid kohus pole ka tuvastanud, et pooltel oli täiendav kokkulepe rõdu põranda valamistöödes. Kohtu hinnangul oli tegemist TS’e omapoolse abistamisega, sest puudub vaidlus, et rõdukate oli ostetud kostja poolt. Kostja kinnitab, et terrassilauad on objektil olemas (kd II t lk 89). Samas on esitatud tõenditega tõendatud, et terrassilauad olid tellitud koos muu puitmaterjaliga ning kostja on selle materjali ja transpordi eest hagejale tasunud. Nimetatud asjaolu on kinnitatud 11.06.2009 elektronkirjaga, kus on märgitud, et tellitakse muuhulgas koos teise puitmaterjaliga 120 mm lauda terrassi jaoks koos transpordiga (kd I t lk 129). Seega on kohus tuvastanud, et hageja väidetavad lisatööd on hõlmatud pooltevahelise lepinguga (v.a rõdutööd) ning hageja ei ole sõlminud eraldi kokkulepet nimetatud tööde osas TS’ega. Seega tasus kostja 40 000 krooni pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Puudub vaidlus, et arveldusarve numbri, kuhu summa kanda, andis TS (kd I t lk 68), mistõttu saab lugeda põhjendatuks, et kostja tasus selle summa enda arvates hagejale pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on näha, et kostja on ka varem kandnud summasid üle hageja seadusliku esindaja TS’e poolt antud juhiste järgi ning mitte hageja poolt esitatud arvete alusel (kd I t lk 67, 132). Seega tegelikkuses hageja kostjale arveid paberkandjal ei esitanud (kd I t lk 29-30). Puudub vaidlus, et kostja on nimetatud summad vastavalt juhistele ka tasunud ning hageja on sellist kohustuse täitmist aktsepteerinud (arve nr 29 ja arve nr 32, maksekorraldused kd I t lk 65). Kuna hageja ei ole 40 000 krooni tasuna arvestanud, siis kostja põhivõlgnevus hageja ees on (55 30340 000) 15 303 krooni. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 15 303 krooni ning kas kostjal on õigus nimetatud summa maksmisest keelduda. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustub tellija pärast töövõtja poolset akti esitamist kahe tööpäeva jooksul töö üle vaatama ja vastu võtma. Puuduste avastamisel on tellija kohustatud informeerima sellest töövõtjat. Puuduste kohta koostatakse kahepoolne akt. Erimeelsuste ilmnemisel on lepingu pooltel õigus kasutada vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks omapoolseid eksperte. Hageja on pakkunud kostjale tööde vastuvõtmist 31.08.2009 (kd I t lk 22). Pooled on koostanud vaegtööde akti 02.09.2009 (kd I t lk 23), mille kohaselt on puudused:

Kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kostja nõuab hagejalt üleandmise-vastuvõtmise akti korrektset vormistamist (kus oleks märgitud tööde maht) ning naelapeade värvimist (kd II t lk 42). 13.01.2010 kohtuistungil avaldas kostja, et alates 2009.a novembrist ei nõua tema hagejalt puuduste kõrvaldamist vaid kahju hüvitamist ning tasaarvestab tööde tähtaja ületamise leppetrahvinõude hageja nõudega (kd II t lk 42). 04.11.2009 seisukohas on kostja tuginenud kahjuhüvitamise nõudele summas 15 090.54 krooni (kd I t lk 91). 15.02.2010 kohtule esitatud seisukohtades kasutab kostja õigusk sevahenditena täitmata kohustuse vastuväidet ning samuti viitab, et hageja nõuded on lõppenud tasaarvestuse tagajärjel. Kostja leiab, et puudusteks on: värvimata naelapead ning tegemata on rõdu lagi (kd II t lk 43). Samuti viitab kostja, et naelad on löödud puitvoodrisse ebatasaselt ning naelte löömisel on puidu kilde ära tulnud (kd I t lk 40, fotod kd I t lk 81, 94-99, naelad t lk 101). Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et rõdu lagi ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Hageja on kostjale naelte kohta sertifikaadid saatnud 23.09.2009 (kd I t lk 72). Tulenevalt elektronkirjast on tegemist tsingitud naeltega. Nimetatud elektronkirja sisu ning sertifikaatide saamist ei ole kostja vaidlustanud. Vaidlus on selle üle, kas naelapead tuleb ära värvida või mitte. Kostja on esitanud tõenditena kahe asjatundja arvamused, millest nähtub, et kui tegemist on tsingitud naeltega, siis neid värvima ei pea (kd II t lk 71-73). Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on hageja objektil kasutanud tsingitud naelu, siis neid ei tule üle värvida. Kostja on küll viidanud, et kasutatud naelad vajavad üle värvimist, kuid pole selle kohta tõendeid esitanud. Asjaolu, et kostja on esitanud kohtule asja juurde naelad (kd I t lk 101) ei tõenda, et kostjal on kohustus naelapead objektil üle värvida. Arvestades vaegtööde aktis märgitud puudusi leiab kohus, et nimetatud puudused ei ole nii olulised, et kostjal oli õigus keelduda tööde vastuvõtmisest. Seega saab lugeda kostjale tööd üleantuks 31.08.2009. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Seega leiab kohus, et kui puudused on väheolulised ja tellija saab objekti sihtotstarbeliselt kasutada, siis tellija on kohustatud töö vastu võtma. Kohtu hinnangul on fassaaditööd teostatud keskmise kvaliteediga ning selles osas on kostja etteheited põhjendamatud. Puudused – seatud puitpindade otsad värvimata, naelte sertifikaadid ning tellingute kõrvaldamine – said hageja poolt kõrvaldatud hiljemalt 23.09.2009, kui hageja esindaja saatis kostjale sertifikaadid. Põhjendamatu on kostja keeldumine akti allkirjastamisest seetõttu, et aktis ei ole märgitud töömahte. Samas märgib kohus, et töö vastuvõetuks lugemine ei tähenda, et tellijal on kohustus kogu tasunõue ära maksta. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt tasu arve nr 0035 alusel, millest tulenevalt on arve tasumise tähtaeg 11.09.2009. Arvestades vaegtööde mahtu ning tasumata summat (15 303 krooni) leiab kohus, et kostjal oli õigus keelduda oma kohustuse täitmisest tasuda hagejale 15 303 krooni kuni 23.09.2009. Hageja ei ole tõendanud, et aktis märgitud vaegtööde kõrvaldamise maksumus oleks olnud väiksem kui see summa, mille maksmisest tellija keeldus. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, sest kuni käesoleva ajani ei ole kostja tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastanud. Lepingu p 7.2 neljanda lause kohaselt põhjendamatu akti allakirjutamisest keeldumisel maksab tellija töövõtjale trahvi 500 krooni päevas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sellest tulenevalt on hageja arvestanud kostjale leppetrahvi perioodil 04.09.2009 kuni 13.11.2009 summas 34 500 krooni. Leppetrahvi eesmärgiks on kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ning sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Eeltingimuseks on see, et võlgnik rikub kohustust. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud ning on põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kohtu hinnangul on lepingu p 7.2 eesmärk see, et sundida kostjat

nõuetekohane töö vastu võtma ning välistada vastuvõtuviivitus. Samuti tagada kahju hüvitamine, mille tööde vastuvõtuviivitus võib kaasa tuua, kuna hageja ei saa tulenevalt lepingus kokkulepitud korrale esitada kostjale tasumiseks arvet. Lepingu p 4.1 kohaselt tellija tasub töövõtjale vastavalt töövõtja poolt esitatud ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti alusel esitatud arvete kohaselt ja vastavalt tööde teostamise- ja maksegraafikule. Lepingu p 4.2 kohaselt lõpparve maksetähtaeg on seitse kalendripäeva alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja lõpparve esitamisest tellijale. Tõlgendades nimetatud lepingu punkti koosmõjus lepingu p 4.1 ja leppetrahvi funktsioonidega leiab kohus, et hageja saab nõuda leppetrahvi kuni arve väljastamise ajani. Käesolevas asjas on hageja lugenud töö kostja poolt vastuvõetuks ning 04.09.2009 väljastanud kostjale tasumiseks lõpparve (kd I, t lk 31). Seega vaatamata asjaolule, et kostja ei allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, luges hageja tööd üleantuks ning esitas arve, kuigi arve esitamise eelduseks oli tellija poolt allkirjastatud akt. Kohtu hinnangul saaks hageja nõuda leppetrahvi vaid sellisel juhul, kui akti allkirjastamata jätmise tõttu ei saaks ta esitada kostjale tasumiseks arvet vastavalt lepingu p 4.1 sätestatud korrale. Seega on hageja leppetrahvinõue käesoleval juhul põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja tasaarvestuse avaldusele ning kas sellest tulenevalt on pooltevaheline võlasuhe lõppenud VÕS § 186 p 2 tulenevalt. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitmata muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on teinud tasaarvestuse avalduse 22.09.2009 vastusega (kd I t lk 44-46, 50). Kohtu hinnangul on nimetatud vastuses ja sellele juurde lisatud lepingu lisas nr 3 sisalduv tasaarvestuse tahteavaldus piisavalt selge. Seega saab lugeda tasaarvestuse formaalsed eeldused täidetuks, sest tulenevalt hagiavaldusest on hageja nimetatud dokumendid kätte saanud. Kohtul tuleb tasaarvestuse materiaalsete eelduste täitmisena tuvastada, kas tähtaja ületamine tulenes tellija viivutusest. Lepingu p 5.1 on pooled kokku leppinud, et töö üleandmine toimub hiljemalt 14.08.2009. Lepingu p 5.3 kohaselt tööde mittetähtaegsel valmimisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.2 % lõppsummalt iga tööde lõpetamise tähtajast üleläinud tööpäeva eest. Lepingu p 5.2.3 kohaselt töövõtja tööde seiskumisel tellija süül üle kahe päeva nihkub edasi tööde lõpetamise tähtaeg. Tööseisaku mõju lepingule lepitakse kokku töövõtja ja tellija vaheliste läbirääkimiste käigus, mille kohta vormistatakse vastavasisuline akt. Kostja on arvestanud leppetrahvi hagejale 10 tööpäeva eest, mis on 4 489.04 krooni (kd I t lk 40). Tunnistajad A F ja R V on märkinud, et töö õigeaegselt lõpetamist takistas paduvihm ning asjaolu, et materjalid ei jõudnud õigel ajal kohale – aknaplekid, rennid – mistõttu tuli tellinguid ümber maja mitu korda tõsta. Tunnistaja A F märgib, et materjalide puhul oli põhjuseks see, et omanik ei valinud värvitooni õigel ajal välja (kd II t lk 84, 85). Tulenevalt lepingu p 17.1 ei saa paduvihma lugeda osapooltest mitteolenevaks põhjuseks. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas lepingutähtaja rikkumise põhjustas tellija viivitus. Esmalt heidab hageja kostjale ette, et kostja ei avaldanud hagejale ega ka aktsiaseltsile R puidu värvitoone, et oleks võimalik puitmaterjali õigeaegselt tellida ning objektile tarnida. Puitmaterjal tarniti objektile 09.07.2009, s.o 10 päeva pärast lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtaega, mis on tõendatud aktsiaseltsi R elektronkirjaga (kd I t lk 128). Kohtule on esitatud tõendina elektronkiri aktsiaseltsist R , mille kohaselt on puidu tarneaeg reeglina 2 nädalat ettemaksu laekumisest (kd II t lk 34) ning kollektiivpuhkus 21.-28.06.2009 (kd II t lk 33). Kuna puidutellimus tehti 18.-19.06.2009, siis poleks olnud võimalik, et puitmaterjal oleks tarnitud objektile varem kui 09.07.2009 (kd II t lk 36-37). Seega ei ole puidutarnimisel kohus tuvastanud tellija viivitust värvitoonide andmisel.

Lisaks sellele heidab hageja kostjale ette, et kostja ei avaldanud hagejale õigeaegselt aknaplekkide värvikoodi, et hageja saaks tellida materjali. Kostja 17.07.2009 elektronkirjast nähtuvalt ei ole ta veel värvikoode otsustanud (kd 1 t lk 126). Kostja on vande all antud seletuses avaldanud, et hageja pidi talle näidised tooma ning tegi seda alles 20.07.2009 (kd II t lk 88). 31.07.2009 on hageja saatnud kostjale kirja värvitoonide täpsustamiseks, millele kostja ei olnud veel 06.08.2009 vastanud (kd I t lk 234). 07.08.2009 kostja elektronkirjast nähtub, et kostja on värvitoonid juba hagejale andnud ning ta jääb nende juurde (kd I t lk 231). Seega saab lugeda tuvastatuks, et enne 07.08.2010 oli kostja hagejale värvitoonid aknaplekkide osas andnud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et just kostja tõttu viibis materjali objektile tarnimine. Tõendamata on asjaolu, et kui kostja oleks andnud värvitoonid hageja järelepärimisele koheselt 31.07.2009, siis poleks materjalide tarnimisel viivitust olnud. Seega pole tõendatud, et tellija tõttu ei jõudnud materjalid õigel ajal objektile. Kohus ei loe nimetatud asjaolu tõendamisel tunnistajate ütlusi usaldusväärseteks, kuna nemad ei olnud materjali tellimisega otseselt seotud. Kohtu hinnangul on hageja väited kostja viivituse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p 5.3 alusel leppetrahvi (10 tööpäeva x 0.2 % x 224 452 krooni) 4 489.04 krooni. Kohtu hinnangul ei ole kostja leppetrahvi nõue vastuolus hea usu põhimõttega, see on mõistlikus suuruses ning kooskõlas lepingu ja seadusega. Kostja on 23.03.2010 menetlusdokumendis teinud hinnaalandamise avalduse ning alternatiivselt esitanud kahjunõude (ehk puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulutused) tasaarvestamise avalduse. Nimetatud kasutamise õigus eeldab, et kostja on vastuvõtnud mittenõuetekohase töö. Käesolevas asjas on kohus eelnevalt tuvastatud, et hageja on vaegtööde aktis märgitud puudused kõrvaldanud ning kostjale on üle antud lepingutingimustele vastav töö. Seega puudub kostjal õiguslik alus kasutamiseks ning 23.03.2010 menetlusdokumendis tehtud hinnaalandamise ning tasaarvestuse avalduse materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tasaarvestamiseks esitanud leppetrahvi nõude hagejale 22.09.2009 vastusega (kd I t lk 44-46, 50). Hageja ei ole leppetrahvi nõude (10 päeva x 448.90 krooni) 4 489.04 krooni arvestust vaidlustanud. Kuna puuduvad täpsed andmed nimetatud avalduse kättetoimetamise kohta, saab lugeda tuvastatuks, et hagejale oli avaldus kätte toimetatud vähemalt 28.09.2009, kuna nimetatud avaldus on hagis märgitud ja ka lisatud (kd I t lk 3, 27). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjal oli õigus keelduda 15 303 krooni maksmisest kuni 23.09.2009. Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale 15 303 krooni alates 24.09.2009 kuni 27.09.2009 ning pärast tasaarvestuse tegemist alates 28.09.2009 (15 303 – 4 489.04) 10 813.96 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 4.3 kohaselt arve tasumisega viivitamise korral maksab tellija töövõtjale viivist 0.2 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist:

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulub rahuldamisele 12 % ulatuses (kohus arvestab põhinõude ning leppetrahvi nõude rahuldamise ulatust), mistõttu kohus jagab menetluskulud järgnevalt: hageja menetluskulud jäävad 12 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 88 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.