2-10-22074/7 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

5.Jätta rahuldamata UR taotlus 19.01.2011.a toimunud istungi protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulutas kostja internetikeskkonnas www.hange.ee välja hanke servamata laudadest lae tegemiseks. Hanke võitjaks kuulutati hageja. Tööde maksumuseks lepiti kokku 4000 krooni, mis sisaldab kõiki materjale ja lae paigaldust. Objektiga tutvudes lepiti veel kokku laelaudade viimistlemises summas 1000 krooni ja seina ettevalmistamises fototapeedi paigaldamiseks. 05.04.2010.a alustas hageja seina ettevalmistamisega fototapeedi jaoks. Töödega alustamisel soovis kostja lisaks eeltoodud töödele veel ka korstnajala viimistlust. Kuna hagejal ei olnud selleks tööks vajalikke vahendeid kaasas lükkus korstnajalaga seotud töö teostamine sama päeva pärastlõunale. Pärastlõunal saabus hageja tagasi objektile. Objektil viibis kostja elukaaslane, kes nõudis hagejalt objektilt lahkumist. Hageja nõudis seina viimistlusega seotud kulude hüvitamist. Kostja elukaaslane tasus hagejale 1500 krooni, mis on 100 krooni kokkulepitust rohkem. Sündmuse juures viibis ka kostja, kes ei selgitanud oma elukaaslase käitumise põhjusi. Hageja pöördus 06.04.2010.a objektile tagasi. Ka siis keelas kostja elukaaslane hagejal töid teha. 08.11.2010.a kirjaliku teatega ütles hageja lepingu üles. Seoses lepinguga on hageja kandnud järgnevaid kulusid: servamata laudade maksumus 3152,40 krooni ja peitsi maksumus 280,60 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 652 lg 3 annab töövõtjale õiguse lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 5000 krooni ja viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Enampakkumise korraldas kostja tuttav. Töövõtulepingut ei saa sõlmituks lugeda, kuna pooled ei jõudnud tingimustes kokkuleppele. Kuna kostjal puudus ehitusalane kogemus, püüdis hageja teda ära kasutada, pakkudes hankega mitteseotud töid. Lisatöödes kokkuleppimine on tõendamata. Samuti on tõendamata tööde teostamine ja üleandmine. Kostja elukaaslane maksis hagejale 1500 krooni, et asi ära lõpetada. Hageja esitatud tõendid ei tõenda kulutuste kandmist. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping servamata laudadest lae paigaldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja korraldanud

internetikeskkonnas www.hange.ee hanke servamata laudadest lae tegemiseks. Hanke kohaselt võis tegemist olla nii männipuidu kui ka muu puiduga. Hankes oli antud ka lae mõõdud. Hankekeskkonna väljavõttest nähtub, et hageja on teinud pakkumise summas 4000 krooni ning teatanud puidu liigi (kuusk) ning materjali mõõdud. Lisaks selgub hankekeskkonna väljavõttest, et kostja on kuulutanud hageja 29.03.2010.a hanke võitjaks. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu hinnangul said pooled tehingu olulistes tingimustes kokkuleppele. Kokkuleppele jõuti nii töö sisus (servamata laudadest lae paigaldamine) kui ka hinnas. Hageja selgitustest nähtuvalt käis ta mõned päevad enne töödega alustamist ka kostja juures kohapeal objektiga tutvumas ja pärast seda tellis ära lauad. Kostja ei ole seda eitanud. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul piisavalt selge, et pooled saavutasid lae paigaldamise osas kokkuleppe ehk sõlmisid lepingu. Kostja väide, et keegi kolmas isik korraldas tema eest hanke, on tõendamata. Hankekeskkonna väljavõtte kohaselt on hanke korraldajaks HB. Tõendatud ei ole aga hageja väited, et pooled oleksid sõlminud lepingu laelaudade viimistluseks 1000 krooni eest ja seina ettevalmistamiseks fototapeedi paigaldamiseks. Nende kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et ta alustas seina viimistlustööde tegemist. Ka selle kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Tunnistajana ülekuulatud kostja elukaaslase RS ütluste kohaselt ei ole hageja seina viimistlenud. 08.11.2010.a esitas hageja lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks selle kostjale kohtuväliselt saatnud. Küll on kostja esindaja selle 08.12.2010.a kätte saanud kohtu vahendusel. VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal lepingut täita (paigaldada laudadest lage), siis oli kostja lepingut oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus leping üles öelda. Vastavalt VÕS § 652 lg 3, kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda 4000 krooni, millest tuleb maha arvata summa, mille hageja hoidis lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandas oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Kuna hageja oli juba lauad valmis ostnud, siis puudub alus arvata, et hageja on lepingu ülesütlemise tõttu mingeid kulusid kokku hoidnud. Samuti ei ole kostja esitanud väiteid, et hageja omandas mingi rahasumma oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Internetikeskkonnas peetud poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja hindas töö tegemise ajaks umbes üks tööpäev. Seega on ebatõenäoline, et samaks päevaks, kui hagejal kästi objektilt lahkuda, oleks ta jõudnud endale uue tellimuse leida. Küll aga tuleb 4000 kroonist maha arvata makstud 1500 krooni. Tunnistaja RS ütluste kohaselt maksis ta hagejale 1500 krooni selleks, et asi lõpetada. Hageja on raha saamist

kinnitanud. Kuna on tõendamata, et poolte vahel oli kokkuleppe seina viimistlemiseks, samuti see, et hageja faktiliselt seina viimistles, siis tuleb asuda seisukohale, et 1500 krooni on makstud lepingu alusel, millega lepiti kokku laelaudade paigaldamine. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue 2500 krooni ulatuses. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 159,78 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et kuna leping lõppes 08.12.2010.a, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 09.12.2010.a. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.