Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-71513
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.veebruar 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Püssi linna hagi L. S. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
742,12 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
17.jaanuar 2011
Menetlusosalised
Hageja:
Püssi linn (Püssi Linnavalitsuse kaudu; RK 75008440, asukoht: Viru 3, 43222 Püssi linn)
Hageja esindaja:
S. P. (Bellum Õigusabi OÜ; RK 10045311, asukoht: Sompa 3, 41533 Jõhvi) /volikirja alusel/
Kostja:
L. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Vandeadvokaadi vanemabi I. G.
Kostja esindaja: Resolutsioon
Püssi linna hagi rahuldada. Välja mõista L. S. ́lt Püssi linna kasuks võlgnevus summas 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot 12 eurosenti. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja L. S. kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtu menetluses on Püssi linna hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli Eluruumide erastamise seaduse § 15 lg1 alusel i eluruumide erastamise kohustatud subjektil, s.o. hagejal kohustus korraldada elamu haldamist kuni 31.12.2002.a. Selleks ajaks pidid erastatud eluruumide omanikud asutama kas korteriühistu või valima muu elamu haldamisvormi. Kuna xxx asuvas elamus asuvate erastatud eluruumide omanikud ei moodustanud korteriühistut ega valinud ka muud elamu haldamise vormi, jätkas eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamist ka peale 31.12.2002.a. Püssi Linnavolikogu 14.09.2006 määrusega nr 14 määras Püssi Linnavolikogu erastatud eluruumidega elamute haldajaks kuni korteriühistute moodustamiseni või muus õiguslikus vormis elamute haldamise korraldamiseni Püssi Linnavalitsuse, s.o. hageja. 22.11.2007 tellis Püssi Linnavalitsus õigusliku arvamuse seoses korterelamute haldamisega Püssi linna haldusterritooriumil. Antud õiguslikust arvamusest nähtus, et Püssi Linnavolikogul puudus alus määrata Püssi Linnavalitsus elamute haldajaks ilma korteriomanike nõusolekuta või vastavasisulise lepinguta. Sellest tulenevalt lõpetas Püssi linn korterelamute haldamise alates 01.07.2008.a, sest kütteperioodil teenuste osutamise lõpetamine oleks oluliselt kahjustanud elanike huve. on kostja omandis eluruum asukohaga xxx. Hageja osutas kostjale elamu hooldus-, veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust ning vahendas soojusvarustuse teenuse osutamist. Ajavahemikus august 2004.a kuni juuni 2008.a (kaasa arvatud) on kostjale hageja poolt osutatud ja vahendatud kommunaalteenuste- ja hooldusteenuste eest arvestatud ja kuulub kostja poolt tasumisele 28 783,42 krooni. Samal ajavahemikul on kostja tasunud 17 171,72 krooni. Seega on kostja jätnud tasumata 11 611,70 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ning kohtukulud.
Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei selgu esitatud hagimaterjalidest, milliste teenuste eest on kostjal hageja ees võlgnevus. Kostja on korralikult tasunud arveid kommunaalteenuste ja kütte eest kuni 2006.a septembrikuuni. Alates 2006.a septembrist jätkas kostja temale kommunaalteenuste, s.o. hooldamise ja veevarustuse eest esitatud arvete maksmist. Alates 2006.a septembrist maksis kostja kütte eest 10% talle esitatud arvest. Kuna 2005 – 2006 kütteperioodil oli kostja korteris õhutemperatuur 12- 14 kraadi, siis pöördus kostja hageja poole avaldusega anda luba üle minna alternatiivküttele. Hageja jättis kostja taotluse rahuldamata, viidates Püssi Linnavolikogu 30.06.2004 nr 121 otsusele. Kuid kostjale on teada, et linn andis veel peale ülalmärgitud otsuse vastuvõtmist teistele korteriomanikele, sh ka xxx korteriomanikele loa alternatiivküttele üle minna. Vaatamata kostja korduvatele pöördumistele tema korteris madala temperatuuri suhtes, linn, olles erastamise kohustatud subjektiks ja elamu haldajaks, ei teinud midagi selleks, et tagada hageja korteris soojus. Seoses sellega oli kostja sunnitud oma korteris eemaldama radiaatorid 2006.a septembris ning üle minema alternatiivküttele. Samuti tellis kostja
septembris kesküttesüsteemi koormuse muutmise ning korteri kütmiseks kuuluva jääkpinna arvestuse. Vastavalt Econef OÜ poolt 2006.aseptembris teostatud arvestusele on xxx korteri kütmiseks kuuluv jääkpind 4,8m2 või 10% endisest kütmiseks kuuluvast pinnast. Nimetatud arvestus oli hagejale esitatud 20.septembril 2006.a. Alates 2006.a septembrist maksis kostja kütte eest Econef OÜ poolt teostatud arvestuse alusel, s.o. 10% temale määratud soojuse summast. Kostja pöördus korduvalt hageja poole avalduse teha küttevõlgnevuse ümberarvestus lähtudes Ecinef OÜ arvestusest, kuid hageja seda teinud ei ole. Kostja leiab, et hagejal ei ole alust nõuda temalt kulutusi soojuse eest, mida ta saanud ei ole.
Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõuete juurde, selgitades, et kostja on alternatiivküttele üle läinud omavoliliselt. Kõik kostja väited põhinevad kellegi juttudel, mingeid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Esindaja möönab, et korteris polnud piisav temperatuur, see nähtub ka tehtud ümberarvestusest. Kuid Riigikohus on asunud seisukohale, et madal temperatuur pole aluseks oma kohustustest keeldumiseks.
Kostja esindaja selgitas, et linnavalitsus andis korteriühistule üle nimekirja isikute kohta, kes olid läinud üle alternatiivküttele ja kostja oli selles nimekirjas. Nad tunnistavad võlgnevust 1392,30 krooni osas, ülejäänud osas paluvad jätta hagi rahuldamata.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter asukohaga xxx, üldpinnaga 48,10 m2 (tl 4-5) . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ajavahemikus august 2004 kuni juuni 2008 (kaasa arvatud) osutas hageja elamule asukohaga xxx hooldus-, veevarustus ja kanalisatsiooniteenust ning vahendas soojavarustuse teenuse osutamist. Hageja esitatud tõenditest (tl 7) nähtub, et kostja võlg 01.07.2008. a seisuga oli 11 611,70 krooni, sh võlgnevus seisuga 01.10.2006 summas 1095,78 krooni. Ajavahemikus 01.oktoober 2006 kuni 01.07.2008 on kostjale hooldustasude, kommunaalkulude ja soojuse eest arvestatud kokku 16 318,02 krooni, sh soojuse eest 10 219,4 (tl 95). Nimetatud perioodil on kostja tasunud 5 802,10 krooni, millest tulenevalt tal on võlgnevus hooldustasu ja kommunaalteenuste osas summas 296,52 krooni (16 318,02 – 10 219,4/ - 5802.10). Seega on kostja võlgnevus hooldustasu ja kommunaalteenuste (ilma soojavarustuse teenuseta) hagejale kokku 1392,30 (1095,78 +296,52) krooni. Kostja tunnistab hagi 1392,30 krooni ulatuses, ülejäänud nõudele vaidleb ta põhjendusel, et ta on alates 2006.a septembrist üle läinud alternatiivküttele ning tasunud kütte eest 10% talle esitatud arvest. Hageja poolt esitatud arvestusest tulenevalt pole kostja alates oktoobrist 2006 hagejale soojavarustuse teenuse eest 10 % talle esitatud arvetest, s.o. 1021,94 krooni (10% 10219,40 krooni) tasunud. Püssi Linnavolikogu 14.09.2006 määrusega nr 15, mis jõustus 16.10.2006.a (tl 102-107) oli kehtestatud Püssi linna kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus. Kortermaja xxx linna kaugküttepiirkonnas. Eelnimetatud määruse punkti 11 kohaselt kortermajades ei ole korterite võrgust eraldumine lubatud. Kostja poolt esitatud OÜ Ekonef arvestuse (tl 81-85) kohaselt on xxx asuva korteri nr xxx kütmiseks kuuluv jääkpind 4,8 m2 mis moodustab 10,0% endisest kütmiseks kuuluvast pinnast. Arvestus on tehtud lähtudes asjaolust, et ruumides on kogu kütteperioodi jooksul temperatuur mitte alla 18 o. Nimetatud akti kohaselt küttesüsteem maja keskküttesüsteemist välja lülitatud 2006.a septembris. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja kostjale nõusolekut korteri asukohaga xxx eraldumiseks kaugküttevõrgust andnud ei ole. Hageja poolt 01.12.2003 antud nõusolek arvestada kostjale korteri asukohaga xxx keskkütet 20% elutoa 1 m2 arvestatud keskkütte maksumusest (tl 100) ei laiene iseenesest kostja korterile asukohaga xxx. Asjaolu, et kolmandatele isikutele on enne Püssi Linnavolikogu 14.09.2006.a otsust antud lube korterite keskküttesüsteemist väljalülitamiseks, ei muuda kostja poolset võrgust eraldumist seaduslikuks. Kuigi tunnistaja V. Y. ütluste (tl 90) kohaselt oli kostja linnavalitsuse nimekirjas korterite kohta, kes olid läinud üle alternatiivküttele, ei kinnita nimetatud asjaolu iseenesest, et kostja on saanud hagejalt nõusoleku alternatiivküttele üleminekuks.
Samuti ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks kõigilt kortermaja asukohaga Kooli 16 asuvate korteriomanikelt keskküttesüsteemist eraldumiseks nõusoleku saanud (Korteriomandiseadus § 16 lg1) . Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab, et antud juhul kuulus kostjale lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 481/67784 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd maja kütmisel kulub osa energiat kaasomandi kütmiseks, peab selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostja vaatamata sellele, et ta oma korterist küttekehad eemaldas. Kohus leiab, et kui korteriomanik tarbib hooldus-, veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust ning soojavarustuse vahenduse teenust lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomaniku kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostjal puudus nõusolek korteri xxx alternatiivküttele üleminekuks, on kostja hageja arvel säästnud. Asjaolu, et kostja korteris olev temperatuur ei vastanud nõutule, ei ole iseenesest aluseks oma kohustustest keeldumiseks. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja poolt esitatud tõendid ja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 742,12 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.