Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-4049
Tsiviilasi
AS Järve Bussipark hagi Viktor Kulkovi vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
52 197.40 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13.04.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Kulkov`i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja)- Viktor Kulkov, esindaja Paul Paas Vastustaja (hageja) - AS Järve Bussipark (registrikood 10631670) esindaja Margo Toomingas
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud Viktor Kulkov ́i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
et pooled ei ole lepingus välja toonud, millisel õiguslikul alusel kostja hagejale rahasumma võlgneb. Laenuleping on konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest. Lepingu kohaselt on kostja laenu summas 48761.75 krooni kätte saanud, mistõttu kostja võla suuruseks ja tagastamata laenusummaks koos intressidega on laenu tagasimakse graafiku kohaselt alates 15.03.2008 kuni 15.03.2009 29 663.40 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikult ei ole hageja kostjale raha üle andnud. Kostja väited, et ta eesti keelt ei valda ning talle lepingu sisu ei selgitatud, ei ole asjakohased, kuna laenulepingu allkirjastamine kinnitab, et kostja aktsepteeris lepingujärgseid kohustusi. Hageja on esitanud tõenditena kostja palgalehtede väljatrükid selle kohta, et kostja on viis kuud poolte vahel sõlmitud lepingut täitnud. Arvestades asjaolu, et palgalehed üldjuhul vormistatakse arvuti väljatükina, kinnitavad palgalehed kostja poolset laenulepingu täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 27.09.2007 sõlmitud lepingus kokku leppinud, et lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja viivist 0,5% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmine seisuga 16.03.2009 summas 22 534 krooni ja edasi 0,5% päevas tasumata laenu põhisummalt kuni kostjapoolsete kohustuste täieliku täitmiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
Vastuväidete kohaselt põhjustas apellant AS-le Järve Bussipark kahju summas 48761.75 krooni. Selle katteks palus apellant vastustajalt laenu, kuna tal endal kahju hüvitamiseks raha ei olnud. AS Järve Bussipark laenas apellandile raha, mille eest hüvitati AS-le Järve Bussipark tekkinud kahju ning see vormistati VÕS § 396 lg 2 alusel laenulepinguna. 27.09.2007 sõlmisid AS Järve Bussipark, keda esindas tol hetkel ametis olnud tegevjuhataja I. A., ja V. Kulkov laenulepingu. Selle järgi pidi vastustaja laenama apellandile 48761.75 krooni, koos intressidega 59326.80 krooni. Sõlmitud laenulepingu järgi on laenu lõpptähtaeg 15.11.2009. Laenulepingu punkt 143 sätestab, et laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule, mis on kirjas laenulepingu lisas 1. Tänaseks päevaks peaks olema leping täielikult täidetud. Lepingu lõpptähtaeg oli 15.11.2009. 13.04.2010 jõustunud kohtuotsuse järgi peaks apellant tasuma AS-le Järve Bussipark 22 534 krooni ning viiviseid selle pealt 0,5% päevas. Tegelikult on see summa suurem, kuna tänase päevani ei ole apellant lepingut täitnud. Võlgnetavast summast 59 326.80 krooni (sh põhiosa 48761.75 krooni) on apellant tasunud 11 409 krooni (sh põhiosa 9377.25 krooni), seega on tasuda jäänud 47 917.80 krooni (sh põhiosa 39 384.45 krooni). Kokku on lepitud ka viivis, mis on 0,5% päevas tasumata laenu põhisummalt, mis on 30.06.2010 seisuga 104 744 krooni. Nimetatud lepingule on apellant alla kirjutanud ning nõustunud seda täitma. Apellant sai lepingu sisust aru ning nõustus tingimustega, mida täitis, kuni ühel päeval lõpetas lepingu täitmise. Apellant sai lepingust täiesti aru, vastupidisel juhul ei oleks ta lepingut täitnud. Laenulepingu allkirjastamine kinnitab, et kostja aktsepteeris lepingujärgseid kohustusi. Apellant oli teadlik ja nõus, et tema palgast võetakse maha osa summast, mis läks laenulepingu täitmiseks. See tõendab, et apellant järgis lepingut, lähtudes kokkulepitust. AS Järve Bussipark väljastab kõigile töötajatele palgalehed iga kuu eelneva kuu väljamaksete osas. Apellant ei ole palga suuruse vähenemist vaidlustanud, teades seega, et lepingu kohaselt maksab ta tagasi võlga, mis peetakse kinni tema töötasust.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.