Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtu menetluses on AS Järve Bussipark hagi V.K.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja hagejale kahju summas 48 761,75 krooni. Selle katteks palus kostja hagejalt laenu, kuna tal endal kahju hüvitamiseks raha ei olnud. Hageja laenas kostjale raha, mille eest hüvitati hagejale tekitatud kahju ja see vormistati Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2 alusel laenulepinguna. Pooled sõlmisid 27.09.2007 laenulepingu, mille järgi pidi hageja laenama kostjale 48 761,75 krooni, koos intressidega 59326,80 krooni, laenu lõpptähtajaga 15.11.2009. Vastavalt laenulepingu p 1.6, kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,5 % viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. 16.03.2009 seisuga on kostja laenulepingu graafiku kohaselt perioodi 15.03.2008 kuni 15.01.2009 eest tasumata jätnud 25099,80 krooni, millele lisanduvad graafikujärgsed maksed kahe kuu (15.02 ja 15.03.) eest 2281,80 krooni + 2281,80 krooni, s.o. kokku 29 663,40 krooni. Hageja poolsetele kirjadele kostja ei reageerinud. Viivised 16.03.2009 seisuga moodustavad 22 534 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 29 663,40 krooni ning viivise 0,5% päevas tasumata laenu põhisummalt kuni kostjapoolsete kohustuste täieliku täitmiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud.

II Kostja vastus Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei valda kostja eesti keelt ja laenulepingu allkirjastamisel ei seletatud ega tõlgitud kostjale lepingu punkti 1.2 sisu. Kostjale ei ole hageja lepingus kirjeldatud raha üle antud. Kostja on seisukohal, et raha

üleandmist saab tõendada ainult hageja. Hageja puhul on tegemist raamatupidamiskohuslasest ettevõttega ning seega sai ta raha väljastada kas panga ülekandega või sularahas. Sularaha üleandmist kostjale saab tõendada kassa väljamineku orderiga. Laenulepingus ei ole ühtegi viidet sellele, et laen oleks vormistatud mingi kostja teise kohustuse täitmiseks hageja ees. Kuna rahalise kohustuse täitmist (raha väljaandmist kostjale) saab tõendada ainult dokumentaalse tõendiga ning hageja ei ole tõendanud raha väljastamist kostjale ega lepingu sõlmimist mingi muu kohustuse täitmiseks, siis tuleb hagi jätta rahuldamata ja kõik kostja kandud menetluskulud välja mõista hagejalt.

III Kohtuistung 22.03.2010.a kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et leping oli sõlmitud pretensioon-ettepaneku alusel. Kostja maksis esimesed 5 kuud, siis lahkus ta töölt. Kostjale tehti laenuleping, ta aktsepteeris seda ja hakkas seda täitma. Kostja esindaja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et tõendatud ei ole, et kostja on pretensioon-ettepaneku kätte saanud. Hageja poolt esitatud kostja palgalehed pole allkirjastatud, nende puhul on tegemist arvuti väljatrükiga. IV Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtu poolt on tuvastatud, et AS Järve Bussipark ja V.K. ́i vahel on 27.09.2007 sõlmitud laenuleping (tl 19-20), mille alusel on hageja (laenuandja) andnud kostja (laenusaajale) laenu summas 48 761,75 krooni. Laenusaaja kohustus laenusumma tagasi maksma vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule, laenusumma ja intresside tasumise lõpptähtajaks on 15.11.2009. Laenusaaja kohustus tasuma laenusaajale intressi 10% aastas laenusumma tagastamata osalt ning lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,5% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Laenulepingu punkti 1.2 kohaselt tõendas kostja (laenusaaja), et on 48761,75 krooni kätte saanud.

laenu summas

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ta ei valda eesti keelt ja laenulepingu allkirjastamisel ei seletatud ega tõlgitud kostjale lepingu punkti 1.2 sisu. Samuti ei ole ta hagejalt laenu saanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on sõlminud 27. 09.2007. a laenulepingu ning leppinud kokku võlgnetava summa ja rahasumma ja intresside tasumise tähtaja. Lepingu olulistes tingimustes on kokku lepitud ja asjaolusid arvestades tuleb lugeda poolte ühiseks tahteks, et kostja võttis kohustuse maksta hagejale raha. Tulenevalt VÕS § 396 lg 2 võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Lepingu kehtivuse seisukohast ei oma tähtsust, et pooled ei ole lepingus välja toonud, millisel õiguslikul alusel kostja hagejale rahasumma võlgneb. Alates võlaõigusseaduse jõustumisest on laenuleping konsensuaalne leping, s.t leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest. Lepingu kohaselt on kostja laenu summas 48761,75 krooni kätte saanud, mistõttu kostja võla suuruseks ja tagastamata laenusummaks koos intressidega on laenu tagasimakse graafiku (tl 21) kohaselt alates 15.03.2008 kuni 15.03.2009 29 663,40 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et tegelikult ei ole hageja kostjale raha üle andnud. Hageja selgituse kohaselt oli kostja poolt hagejale kahju tekitamise tulemusel kahjusumma vormistatud laenuna. Kostja väited, et ta eesti keelt ei valda ning talle lepingu sisu ei selgitatud ei ole asjakohased, kuna laenulepingu allkirjastamine kinnitab, et kostja aktsepteeris lepingujärgseid kohustusi. Kohus asjaolusid, mis annaksid alust väita, et poolte vahel sõlmitud laenuleping oleks tehtud olulise eksimuse või pettuse mõjul, ei tuvastanud. Hageja on oma väite, et kostja on viis kuud poolte vahel sõlmitud lepingut täitnud, tõendamiseks esitanud kostja palgalehtede väljatrükid (tl 57-61). Kostja esindaja on leidnud, et kuna hageja poolt esitatud palgalehed ei ole allkirjastatud, ei ole need tõenditena arvestatavad. Kostja tõendeid, et ta on vaidlustanud tema palgast rahasummade kinnipidamist põhjendusel, et hageja on seda teostanud ilma tema nõusolekuta, esitanud ei ole. Arvestades asjaolu, et palgalehed üldjuhul vormistatakse arvuti väljatükina, leiab kohus, et hageja poolt esitatud palgalehed kinnitavad kostja poolset laenulepingu täitmist. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja, nõuda kohustuse täitmist ja nõuda kahju hüvitamist. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asja arutamise käigus leidis tõendamist, et kostja on jätnud omapoolsed 27.09.2007 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused täitmata ning tema võlgnevus hagejale moodustab 29 663,40 krooni. VÕS § 113 lg l kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 %

aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise määras 0,5% päevas tasumata laenu põhisummalt kuni kostjapoolsete kohustuste täieliku täitmiseni. Vastavalt hagivaldusele (tl 17) moodustavad viivised 16.03.2009 seisuga 22 534 krooni. Pooled on 27.09.2007 sõlmitud lepingus kokku leppinud, et lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja viivist 0,5% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest. Kostja ega tema esindaja vastuväiteid viiviste osas esitanud ei ole. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks viivise seisuga 16.03.2009 summas 22 534 krooni ja edasi 0,5% päevas tasumata laenu põhisummalt kuni kostjapoolsete kohustuste täieliku täitmiseni väljamõistmise. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ning § 632 sätete kohaselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.